+Artikkel 49 Makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamine
---+Artikkel 49 1
---+Artikkel 49 2
---+Artikkel 49 3

Artikkel 49 Makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamine

1. Ülevaade

,
Artikkel 49 1

1.   Kui pädevad asutused hindavad finantsinstitutsiooni vastavust määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõike 1 punktile e seoses makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise nõuetega, siis kontrollivad nad, kas sisedokumendid hõlmavad kõiki komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/1578 artiklis 5 sätestatud aspekte ja kas finantsinstitutsiooni sisemiste põhimõtetega nõutakse ajakohase inventuuri esitamist, milles täpsustatakse järgmine:

a)

meetodid, mida finantsinstitutsioon kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks, sh olulisus positsioonide suuruse ja makseviivituse riski omavahendite nõudesse panustamise seisukohast iga erineva meetodi puhul;

b)

iga positsiooni puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtus ning see, kas positsioon on allutatud võlg, kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata võlg, pandikiri või mis tahes muud liiki positsioon ja kas:

i)

makseviivitusest tingitud kahjumäär on kauplemisportfellivälise riskipositsiooni jaoks sisereitingute meetodi alusel saadaval ja kas seda kasutatakse kauplemisportfelli riskipositsiooni jaoks, nagu on nõutud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bp lõike 6 punktis c;

ii)

makseviivitusest tingitud kahjumäär ei ole kauplemisportfellivälise riskipositsiooni jaoks sisereitingute meetodi alusel saadaval ja kas finantsinstitutsioon kasutab positsiooni makseviivitusest tingitud kahjumäära saamiseks sisereitingute meetodit, nagu on nõutud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bp lõike 6 punktis c;

iii)

makseviivitusest tingitud kahjumäär ei ole kauplemisportfellivälise riskipositsiooni jaoks sisereitingute meetodi alusel saadaval ja kas finantsinstitutsioon kasutab selle saamiseks sisemeetodit, mis vastab sisereitingute meetodi nõetele, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2023/1578 artikli 3 lõikes 1;

iv)

makseviivitusest tingitud kahjumäär ei ole kauplemisportfellivälise riskipositsiooni jaoks sisereitingute meetodi alusel saadaval ja kas finantsinstitutsioon kasutab selle saamiseks sisemeetodit, mis vastab delegeeritud määruse (EL) 2023/1578 artikli 3 lõike 3 või 4 nõuetele;

v)

makseviivitusest tingitud kahjumäär ei ole kauplemisportfellivälise riskipositsiooni jaoks saadaval sisereitingute meetodi alusel ja kas finantsinstitutsioon kasutab selle saamiseks delegeeritud määruse (EL) 2023/1578 artiklis 4 osutatud välisallikaid;

c)

kõigi positsioonide puhul määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 147 osutatud riskipositsiooni klass, kuhu need kuuluvad.
Artikkel 49 2

2.   Kui pädevad asutused hindavad, kas finantsinstitutsiooni sisemudelit rakendatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise puhul terviklikult, nagu on nõutud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bi lõikes 1, siis teevad nad järgmist:

a)

kontrollivad, kas makseviivitusest tingitud kahjumäärade üksikasjalikkus võimaldab tähenduslikult eristada riski ja muu hulgas seda, kas üksikasjalikkus võimaldab sobilikult kajastada positsiooni nõudeõiguse järku, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bp lõike 6 punktis b, ja selle tagatuse taset;

b)

kontrollivad, kas makseviivitusest tingitud kahjumäärade hinnanguid ja nende tuletamiseks kasutatavaid andmesisendeid ajakohastatakse sagedusega, millega tagatakse, et makseviivituse riski omavahendite nõuded on riskitundlikud, ja kas mis tahes uus asjakohane teave kajastatakse õigel ajal, nagu on nõutud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bp lõikes 4;

c)

kontrollivad lõike 1 punkti b alapunkti i kohaselt saadud makseviivitusest tingitud kahjumäärade puhul, kas konservatiivsemate hinnangute saamiseks sisereitingute meetodi alusel makseviivitusest tingitud kahjumäära suhtes kohaldatavat mis tahes täiendavat tasandit kohaldatakse siis, kui finantsinstitutsioon arvutab makseviivituse riski omavahendite nõuded;

d)

lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt saadavate makseviivitusest tingitud kahjumäärade puhul:

i)

kontrollivad, kas finantsinstitutsioon on järginud protsessi makseviivitusest tingitud kahjumäärade sisereitingute meetodi kohaselt hindamiseks kooskõlas finantsinstitutsiooni sisereitingute süsteemi sisemiste põhimõtetega;

ii)

kontrollivad positsioonide valimi puhul, kas finantsinstitutsiooni kasutatav makseviivitusest tingitud kahjumäär on identne hinnanguga, mille IT-süsteemid saaksid sisereitingute meetodi raames kasutamisel;

iii)

hindavad sisereitingute meetodi puhul kasutatavaid muutujaid ja kontrollivad positsioonide valimi alusel, kas andmesisendid on olemas ja piisavalt usaldusväärsed, et määrata kindlaks sobilik makseviivitusest tingitud kahjumäär;

e)

vaatavad käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunkti iii kohaselt saadavate makseviivitusest tingitud kahjumäärade puhul läbi aruanded, mis on saadud sisemise valideerimise ja siseauditi tulemusena, mis käsitleb vastavust sisemisele metoodikale, mida kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäärade saamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatükiga;

f)

lõike 1 punkti b alapunkti iv kohaselt saadavate makseviivitusest tingitud kahjumäärade puhul:

i)

kontrollivad, kas sisedokumendid, mis toetavad finantsinstitutsiooni vastavust delegeeritud määruse (EL) 2023/1578 artikli 3 lõikes 2 osutatud tingimustele, on terviklikud;

ii)

hindavad positsioonide valimi alusel põhjendust, miks makseviivitusest tingitud kahjumäärade hindamisel ei kasutata delegeeritud määruse (EL) 2023/1578 artikli 3 lõikes 1 osutatud sisemeetodit ega kõnealuse delegeeritud määruse artiklis 4 osutatud välisallikaid;

iii)

kontrollivad positsioonide valimi alusel, mille käesoleva lõigu punktis ii osutatud põhjendus on seotud sisendandmete puudumisega, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2023/1578 artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktis i, kas finantsinstitutsioon põhjendab fakti, et sisendandmed puuduvad;

iv)

kontrollivad, kas finantsinstitutsioon täpsustas oma sisemiste põhimõtete osana delegeeritud määruse (EL) 2023/1578 artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud hoidmisaja, millest lühema aja jooksul peab finantsinstitutsioon aktsepteeritavaks mitte kasutada sisereitingute meetodis kehtestatud nõuetele vastavat sisemeetodit, ning hindavad, kas kõnealune hoidmisaeg sobib finantsinstitutsiooni portfelliga selle suuruse, keerukuse ja kauplemisstrateegia seisukohast;

v)

vaatavad läbi delegeeritud määruse (EL) 2023/1578 artikli 3 lõike 5 kohaselt arvutatud näitaja „m“ väärtuse ja vajaduse korral nõuavad, et finantsinstitutsioon selgitaks selle väärtuse mis tahes olulisi muutusi eelmistel kvartalitel;

vi)

vaatavad läbi protsessi, mida finantsinstitutsioon on järginud, et uurida, kas saadaval on mis tahes täiendavad välisallikad, nagu on nõutud delegeeritud määruse (EL) 2023/1578 artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis ii;

vii)

hindavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud inventuuri kasutades, kas delegeeritud määruse (EL) 2023/1578 artikli 3 lõigetes 3 ja 4 viidatud makseviivitusest tingitud kahjumäär määratakse kindlaks korrektselt;

g)

lõike 1 punkti b kohaselt saadavate makseviivitusest tingitud kahjumäärade puhul:

i)

kontrollivad positsioonide valimi puhul, kas makseviivitusest tingitud kahjumäärade hindamiseks kasutatud andmed on kõnealuse positsiooni jaoks tüüpilised;

ii)

kontrollivad, kas delegeeritud määruse (EL) 2023/1578 artikli 4 lõikes 2 osutatud välisallikate hierarhia on finantsinstitutsiooni sisedokumentides täpselt kindlaks määratud, ning kontrollivad positsioonide valimi puhul, et kõnealust välisallikate hierarhiat rakendatakse õigesti;

iii)

kontrollivad, kas makseviivitusest tingitud kahjumäärade hinnangud eristavad makseviivitusega ja makseviivituseta positsioone.

Punkti b kohaldamisel võivad pädevad asutused vajaduse korral määrata kindlaks positsioonid, mille hinnanguline makseviivitusest tingitud kahjumäär ei ole pika aja jooksul muutunud, hinnata, kas need on ajakohased, ja kontrollida, et finantsinstitutsioon suudab selgitada väärtuste muutumatuks jäämise põhjuseid.

Punkti c kohaldamisel kontrollivad pädevad asutused positsioonide valimi puhul, kas sisereitingute meetodis kasutatud makseviivitusest tingitud kahjumäär ei erine makseviivituse riski nõude arvutamisel kasutatud makseviivitusest tingitud kahjumäärast.

Punkti g alapunkti i kohaldamisel kontrollivad pädevad asutused, kas kasutatavad andmed kajastavad positsiooni nõudeõiguse järku, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325bp lõike 6 punktis b, ning piirkonda või sektorit.

Punkti g alapunkti iii kohaldamisel võivad pädevad asutused kontrollida, kas makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes eristatakse makseviivitusega positsioone ja makseviivituseta positsioone, analüüsides hinnangut, mille finantsinstitutsioon on andnud sama emitendi makseviivitusega positsioonidele ja makseviivituseta positsioonidele, mis on hõlmatud makseviivituse riski täiendavate omavahendite nõuete ulatusega.
Artikkel 49 3

3.   Lõike 2 kohaldamisel võib pädev asutus vajaduse korral nõuda, et finantsinstitutsioon hindaks makseviivitusest tingitud kahjumäära delegeeritud määruses (EL) 2023/1578 sätestatud muu meetodi abil, ja selgitada erinevusi saadud tulemustes.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid