12 Töötajatele kohaldatav huvide konflikti poliitika

Kõik juhtorgani tasandil individuaalselt või kollektiivselt avalduvad tegelikud ja potentsiaalsed huvide konfliktid tuleks adekvaatselt dokumenteerida, neist tuleks juhtorganit teavitada ning juhtorgan peaks neid arutama, tegema otsuse ja huvide konflikti nõuetekohaselt juhtima.

Juhtorgan peaks oma töötajate huvide konflikti poliitika (jagu 12) ja lõikes 117 kirjeldatud juhtorgani liikmete huvide konfliktide haldamise raames looma raamistiku juhtorgani liikmetele ja nendega seotud isikutele laenude andmise ning nendega teiste tehingute sõlmimise (nt faktooring, liising, varaga seotud tehingud jms) kontekstis konfliktide tuvastamiseks ja nende haldamiseks.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad ilma, et see mõjutaks direktiivi 2013/36/EL riigi õigusesse ülevõtmist³² , kaaluda oma laenude ja muude tehingutega seotud huvide konflikti raamistikus täielikult või osaliselt täiendavaid seotud osapoolte kategooriaid, kellele need kohalduvad.

³² Vt ka tõhusa pangandusjärelevalve 20. üldpõhimõtet.

Huvide konflikti raamistik peaks tagama, et juhtorgani liikmetele ja nendega seotud isikutele laenude andmise ja nendega teiste tehingute sõlmimise otsused tehakse objektiivselt, ilma huvide konfliktide lubamatu mõjuta ning üldpõhimõtte kohaselt turutingimustel.

Juhtorgan peaks sätestama juhtorgani liikmetele ja nendega seotud isikutele laenude andmisele ning nendega teiste tehingute sõlmimisele kohalduvad otsustamise protsessid. Selle raamistikuga võib sätestada eristamise tavapärases äritegevuses tavalistel turutingimustel sõlmitud standardsete äritehingute³³ ning kõigile töötajatele pakutavatel tingimustel töötajatele antavate laenude ja nendega sõlmitavate tehingute vahel. Huvide konflikti raamistikus ja otsustusprotsessis võib eristada ka olulisi ja ebaolulisi laene ja muid tehinguid, erinevat tüüpi laenusid ja muid tehinguid ning tegelike või potentsiaalsete huvide konfliktide tasemeid, mille need võivad tekitada.

³³ Äritehingud hõlmavad laene ja teisi tehinguid (nt liisingud, faktooring, esmase avaliku pakkumise raames osutatavaid teenuseid, ühinemisi ja ülevõtmisi, vara müümist ja ostmist).

Juhtorgan peaks huvide konflikti raamistiku raames seadma sobivad piirmäärad (nt tooteliigi kohta või sõltuvalt tingimustest), mille ületamise korral on juhtorgani liikmele või temaga seotud isikule laenu andmiseks või temaga mõne teise tehingu sõlmimiseks alati vaja juhtorgani heakskiitu. Otsused oluliste juhtorgani liikmetele antavate laenude või muude nendega sõlmitavate tehingute kohta, mida ei sõlmita tavalistel turutingimustel, vaid kõigile töötajatele pakutavatel tingimustel, peaks alati tegema juhtorgan.