16 Sisekontrolli raamistiku rakendamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid võtma arvesse, et kvantitatiivsete hindamismeetodite kasutamise tulemused ja stressikatsed sõltuvad suuresti mudelite piirangutest ja eeldustest (sh šoki raskusastmest ja kestusest ning aluseks olevatest riskidest). Nt mudelid, mis näitavad väga suurt tulu majanduslikult kapitalilt, võivad tuleneda mudelite nõrkusest (nt mõne olulise riski väljajätmisest), mitte niivõrd paremast strateegiast või krediidiasutuse või investeerimisühingu strateegia suurepärasest täitmisest. Riskihindamise eest vastutab lõppkokkuvõttes ainuisikuliselt krediidiasutus või investeerimisühing, kes peaks hindama riske kriitiliselt ega tohiks tugineda üksnes välistele hindamistele. Eraldi tuleks käsitleda asjakohaseid makromajanduslikke suundumusi ja andmeid, et teha kindlaks nende potentsiaalne mõju riskipositsioonile ja portfellidele.

Riskihindamise eest vastutab lõppkokkuvõttes ainuisikuliselt asutus, mis peaks hindama riske kriitiliselt ega tohiks tugineda üksnes välistele hindamistele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid olema teadlikud mudelite ja parameetrite piirangutest ning kasutama mitte üksnes kvantitatiivseid, vaid ka kvalitatiivseid riskihindamise vahendeid (sh eksperthinnanguid ja kriitilist analüüsi).

Lisaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute endi tehtavatele hindamistele võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada ka väliseid riskihinnanguid (sh väliseid krediidireitinguid või sisseostetud riskimudeleid).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid olema teadlikud selliste hindamiste ulatusest ja piirangutest. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid olema täielikult teadlikud selliste hindamiste täpsest ulatusest ning nende piiridest.

Kehtestada tuleks korrapärased ja läbipaistvad aruandlusmehhanismid, et asutuse juhtorgan, selle riskikomitee (kui see on olemas) ja kõik asjakohased üksused saaksid aruanded õigel ajal, et need oleksid õiged, täpsed, arusaadavad ja sisukad ning et kõik osalejad saaksid jagada asjakohast teavet riskide tuvastamise, mõõtmise või hindamise, seire ja juhtimise kohta. Aruandlusraamistik peaks olema täpselt määratletud ja dokumenteeritud.