414. Pädevad asutused peaksid hindama, kas finantsinstitutsiooni likviidsuse hädaolukorrakavas on …

Pädevad asutused peaksid hindama, kas finantsinstitutsiooni likviidsuse hädaolukorrakavas on piisavalt täpsustatud põhimõtted, menetlused ja tegevuskavad, et reageerida tõsistele võimalikele häiretele finantsinstitutsiooni suutlikkuses rahuldada oma likviidsusvajadusi ja end ise rahastada. Nad peaksid arvestama likviidsuse hädaolukorra lahendamise kavasse lisatud hädaolukorra rahastamise meetmete sisu ja ulatust ning eelkõige järgmisi tegureid:

• a. kas likviidsuse hädaolukorra lahendamise plaan selgitab adekvaatselt selle käivitamiseks ja teostamiseks vajalikku juhtimiskorraldust;
• b. kas likviidsuse hädaolukorrakava kajastab asjakohaselt finantsinstitutsiooni likviidsus- ja rahastamispõhist ning laiemat riskiprofiili;
• c. kas finantsinstitutsioonil on likviidsuse varajase hoiatuse indikaatorite raamistik, sealhulgas need, mis on EBA suunistes finantsseisundi taastamise kava näitajate kohta kehtestatud likviidsusnäitajatena ja mis tõenäoliselt võimaldavad finantsinstitutsioonil õigeaegselt tuvastada halvenevaid turutingimusi ja määrata kiiresti kindlaks, mis meetmeid tuleb võtta;
• d. kas likviidsuse hädaolukorra lahendamise kava kirjeldab selgelt, et likviidsuskattekordaja likviidsuspuhvrit kasutatakse stressiolukorras, isegi kui selle tulemusena on likviidsuskattekordaja väärtus alla 100%, sealhulgas, et stressi korral on see osa eeldatavast likviidsusriski juhtimisest, et kehtestatud väiksemate likviidsuskattekordaja väärtuste saavutamise järel toimub teabevahetus kõrgema juhtkonnaga. Likviidsuse hädaolukorra lahendamise kava peaks selgelt kajastama ja kirjeldama, kuidas likviidsusriski tuleks stressiolukorras juhtida, et saavutada likviidsuskattekordaja sihttasemele võimalikult lähedased tasemed;
• e. kas likviidsuse hädaolukorra lahendamise plaanis on selgesti märgitud kõik olulised (võimalikud) rahastamisallikad, sealhulgas likviidsuse eri allikate jaoks saada olevad hinnangulised summad ning nendest vahendite saamiseks vajalik hinnanguline aeg;
• f. kas meetmed on kooskõlas finantsinstitutsiooni üldise riskistrateegia ja likviidsusriskide valmidusega;
• g. keskpanga rahastamise rolli eelduste asjakohasus finantsinstitutsiooni likviidsuse hädaolukorra lahendamise kavas. Näited teguritest, mida pädevad asutused võivad arvestada, võivad hõlmata finantsinstitutsiooni arvamust järgmisest:

I. keskpanga laenuandmise programmidega seotud võimalike alternatiivsete rahastamisallikate praegune ja tulevane kättesaadavus; II. laenuvõimaluste tüübid, aktsepteeritav tagatis ja tegevusmenetlused keskpanga vahenditele juurdepääsu saamiseks; III. tingimused, mille korral oleks vaja keskpanga rahastust, nõutav summa ja ajavahemik, mille vältel oleks sellist keskpanga rahastust tõenäoliselt vaja.

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA -

  EN: Guidelines and other publications of the European Banking Authority (EBA), https://www.eba.europa.eu/. © European Banking Authority. Reproduction is authorised provided the source is acknowledged (EBA legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the versions published by the EBA are authoritative.

  DE: Leitlinien und weitere Veröffentlichungen der Europäischen Bankenaufsichtsbehörde (EBA), https://www.eba.europa.eu/. © European Banking Authority. Wiedergabe mit Quellenangabe gestattet (Rechtlicher Hinweis der EBA). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Maßgeblich sind allein die von der EBA veröffentlichten Fassungen.