Artikkel 1 Olulisuse piirmäära kehtestamise tingimused jaenõuete puhul

1.   Pädev asutus kehtestab kõigile tema jurisdiktsioonis olevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ühtse jaenõuete olulisuse piirmäära.

Pädev asutus võib aga kehtestada eraldi ühtse jaenõuete olulisuse piirmäära nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, mis kohaldavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud makseviivituse määratlust konkreetse krediidilimiidi tasandil.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus osutatud olulisuse piirmäär koosneb absoluutsest ja suhtelisest komponendist.

Absoluutset komponenti väljendatakse võlgniku kõigi selliste tähtajaks tasumata kohustuste maksimaalse summana, mis tal on krediidiasutuse või investeerimisühingu, selle emaettevõtja või mis tahes tütarettevõtja ees (edaspidi „tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõuded“). Maksimaalne summa ei tohi ületada 100 eurot või samaväärset summat vastava riigi vääringus.

Suhtelist komponenti väljendatakse protsendina, mis kajastab tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõuete summa osakaalu krediidiasutuse või investeerimisühingu, emaettevõtja või mis tahes selle tütarettevõtja bilansis võlgniku vastu olevate nõuete kogusummast (välja arvatud omakapitali investeeringud). See protsent peab jääma 0 ja 2,5 % vahele ja selle tasemeks määratakse 1 % alati, kui see kajastab riskitaset, mida pädev asutus peab artikli 3 kohaselt mõistlikuks.

3.   Lõike 1 teises lõigus osutatud olulisuse piirmäär kehtestatakse vastavalt teises lõigus sätestatud tingimustele ainult selle erinevusega, et „tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõue“ ja „krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kõnealuse võlgniku vastu olevate nõuete kogusumma“ osutab võlgniku krediidi iseloomuga nõuete summale, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu, emaettevõtja või mis tahes tütarettevõtja antud ühest krediidiliinist.

4.   Käesoleva artikli kohaselt olulisuse piirmäära kehtestamisel võtab pädev asutus arvesse jaenõuete riskitunnuseid ja jaenõuete kriteeriume, mis sisereitingute meetodit kasutavate pankade puhul on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 147 ja standardmeetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kõnealuse määruse artiklis 123.

5.   Käesoleva artikli kohaselt olulisuse piirmäära kehtestamisel eeldab pädev asutus, et võlgnik on makseviivituses, kui nii olulisuse piirmäära absoluutkomponendina väljendatud künnist kui ka piirmäära suhtelise komponendina väljendatud künnist ületatakse kas 90 või 180 päeva järjest – viimane ajavahemik kehtib juhul, kui kõik tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõuete arvutamisesse haaratud positsioonid on tagatud elamukinnisvara või VKE ärikinnisvaraga ja 90 päeva on nende nõuete puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 punkti b kohaselt asendatud 180 päevaga.