|
+B LISA ENERGIA AASTASTATISTIKA |
B LISA ENERGIA AASTASTATISTIKA
B LISA ENERGIA AASTASTATISTIKA Käesolevas lisas kirjeldatakse energia aastastatistika kogumise ulatust, üksusi, aruandlusperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamise korda. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse järgmisi sätteid kõigi käesolevas lisas kirjeldatud andmete kogumise suhtes:
a)
aruandeperiood: deklareeritavate andmete aruandeperiood on üks kalendriaasta (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini) alates vaatlusaastast 2022;
b)
sagedus: andmed deklareeritakse igal aastal;
c)
andmete edastamise tähtaeg: andmed edastatakse aruandlusaastale järgneva aasta 31. oktoobriks, kui ei ole ette nähtud teisiti;
d)
edastamise vorm: edastamise vorm peab vastama Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile;
e)
edastamisviis: andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali. A lisas on esitatud nende mõistete selgitus, mida käesolevas lisas ei selgitata. 1. TAHKED FOSSIILSED KÜTUSED JA TÖÖSTUSLIKULT TOODETUD GAASID 1.1. Hõlmatud energiatooted Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.1 loetletud energiatoodete kohta. KIVISÜSI (tahked fossiilkütused ja tööstuslikult toodetud gaasid) 1.2. Andmekogumite loetelu Kui ei ole ette nähtud teisiti, tuleb järgmised andmekogumid deklareerida kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta. 1.2.1. TARNED 1.2.1.1. Tootmine 1.2.1.1.1. Tootmine allmaakaevanduses Kohaldatav üksnes antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe ja ligniidi suhtes. 1.2.1.1.2. Tootmine maapinnal Kohaldatav üksnes antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe ja ligniidi suhtes. 1.2.1.2. Saadud muudest allikatest Koosneb kahest osast:
—
kogutud lobri, vahetooted ja muud halvakvaliteedilisest söest tooted, mida ei saa liigitada söe liigi järgi, sealhulgas jäätmehunnikutest ja jäätmemahutitest kogutud süsi;
—
saadud muudest allikatest.
1.2.1.3. Saadud muudest allikatest: naftatoodetest Ei kohaldata antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, turba, põlevkivi ega õliliivade puhul. 1.2.1.4. Saadud muudest allikatest: maagaasist Ei kohaldata antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, turba, põlevkivi ega õliliivade puhul. 1.2.1.5. Saadud muudest allikatest: taastuvatest energiaallikatest Ei kohaldata antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, turba, põlevkivi ega õliliivade puhul. 1.2.1.6. Import 1.2.1.7. Eksport 1.2.1.8. Rahvusvahelised merepunkrivarud 1.2.1.9. Varude muutused 1.2.2. MUUNDAMISSEKTOR 1.2.2.1. Põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad 1.2.2.2. Põhitegevusena elektrit ja soojust tootvad jaamad (koostootmisjaamad) 1.2.2.3. Põhitegevusena ainult soojust tootvad jaamad 1.2.2.4. Ainult oma tarbeks tootvad elektrijaamad 1.2.2.5. Oma tarbeks tootvad elektri- ja soojusjaamad (koostootmisjaamad) 1.2.2.6. Ainult oma tarbeks tootvad soojusjaamad 1.2.2.7. Küttebriketitehased 1.2.2.8. Koksiahjud 1.2.2.9. Pruunsöe- ja turbabriketitehased 1.2.2.10. Gaasitehased 1.2.2.11. Kõrgahjud 1.2.2.12. Söe veeldamine 1.2.2.13. Segatud maagaasi jaoks 1.2.2.14. Vesiniku tootmine 1.2.2.15. Mujal nimetamata – muundamine 1.2.3. ENERGIASEKTOR 1.2.3.1. Elektrijaamad, koostootmisjaamad ning soojusjaamad 1.2.3.2. Söekaevandused 1.2.3.3. Küttebriketitehased 1.2.3.4. Koksiahjud 1.2.3.5. Pruunsöe- ja turbabriketitehased 1.2.3.6. Gaasitehased 1.2.3.7. Kõrgahjud 1.2.3.8. Naftarafineerimistehased 1.2.3.9. Söe veeldamine 1.2.3.10. Vesiniku tootmine, veeldamine ja gaasistamine 1.2.3.11. Mujal nimetamata – energia 1.2.4. ÜLEKANDE- JA jaotuskaod 1.2.5. KASUTUS ENERGIAGA MITTESEOTUD VAJADUSTEKS 1.2.5.1. Tööstus-, muundamis- ja energiasektor Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks kõikides tööstus-, muundamis- ja energiasektori allsektorites. 1.2.5.1.1. Keemia- ja naftakeemiasektor NACE osad 20 ja 21; kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks, näiteks söe kasutamine lähteainena väetiste ning muude naftakeemiatoodete tootmisel. 1.2.5.2. Transpordisektor Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks kõikides transpordi allsektorites. 1.2.5.3. Muud sektorid Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks järgmistes kategooriates: „Äri- ja avalikud teenused“, „Kodumajapidamised“, „Põllumajandus“ ja „Mujal nimetamata – muu“. 1.2.6. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TÖÖSTUSSEKTOR 1.2.6.1. Raud ja teras 1.2.6.2. Keemia ja naftakeemia 1.2.6.3. Mitteraudmetallid 1.2.6.4. Mittemetallmineraalid 1.2.6.5. Transpordivahendid 1.2.6.6. Masinaehitus 1.2.6.7. Mäetööstus 1.2.6.8. Toit, joogid ja tubakatooted 1.2.6.9. Paberimass, paber ja trükkimine 1.2.6.10. Puit ja puittooted 1.2.6.11. Ehitus 1.2.6.12. Tekstiil ja nahk 1.2.6.13. Mujal nimetamata – tööstus 1.2.7. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR 1.2.7.1. Raudteetransport 1.2.7.2. Riigisisene laevaliiklus 1.2.7.3. Mujal nimetamata – transport 1.2.8. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID 1.2.8.1. Äri- ja avalikud teenused 1.2.8.2. Kodumajapidamised 1.2.8.3. Põllumajandus 1.2.8.4. Metsamajandus 1.2.8.5. Kalandus 1.2.8.6. Mujal nimetamata – muu 1.2.9. IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI Import tuleb deklareerida päritoluriigi ja eksport sihtriigi järgi. Kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, küttebriketi, koksiahjukoksi, kivisöetõrva, pruunsöebriketi, turba, turbatoodete, põlevkivi ja õliliivade puhul. 1.2.10. KÜTTEVÄÄRTUSED Kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituminoosse söe, subbituminoosse söe, ligniidi, küttebriketi, koksiahjukoksi, gaasikoksi, kivisöetõrva, pruunsöebriketi, turba, turbatoodete, põlevkivi ja õliliivade puhul. Nii bruto- kui ka netokütteväärtus tuleb deklareerida järgmiste andmekogumite kohta.
1.2.10.1.
Tootmine
1.2.10.2.
Import
1.2.10.3.
Eksport
1.2.10.4.
Kasutatud koksiahjudes
1.2.10.5.
Kasutatud kõrgahjudes
1.2.10.6.
Kasutatud põhitegevusena tootvates elektrijaamades, soojusjaamades ning koostootmisjaamades
1.2.10.7.
Kasutatud tööstuses
1.2.10.8.
Muuks kasutuseks 1.3. Mõõtühikud Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt), v.a tööstuslikult toodetud gaaside puhul (gaasitehasegaas, koksiahjugaas, kõrgahjugaas, muud kogutud gaasid), mille kogused deklareeritakse teradžaulides brutokütteväärtuse põhjal (TJ GCV). Kütteväärtus tuleb deklareerida megadžaulides tonni kohta (MJ/t). 1.4. Erandid ja vabastused Ei kohaldata. 2. MAAGAAS 2.1. Hõlmatud energiatooted See peatükk hõlmab maagaasiga seotud andmete deklareerimist. 2.2. Andmekogumite loetelu Maagaasi kohta tuleb deklareerida järgnevalt loetletud andmekogumid. 2.2.1. TARNED Tarnesektoris deklareeritavad kogused tuleb väljendada nii mahu- kui ka energiaühikutes ja deklareerida ka nende ülemine ja alumine kütteväärtus. 2.2.1.1. Omamaine toodang Kaasa arvatud avameretoodang. 2.2.1.1.1. Naftakõrvalgaas Toornafta kõrvalsaadusena toodetud maagaas. 2.2.1.1.2. Vaba gaas Maagaas, mis pärineb üksnes gaasilises olekus süsivesinikke tootvatest maardlatest. 2.2.1.1.3. Kaevandusgaas Söekaevandustes ja söe vahekihtidest toodetud metaan, mis transporditakse torujuhtmete kaudu maapinnale ja tarbitakse söekaevandustes või edastatakse torujuhtmete kaudu tarbijatele. 2.2.1.2. Saadud muudest allikatest 2.2.1.2.1. Saadud muudest allikatest: nafta ja naftasaadused 2.2.1.2.2. Saadud muudest allikatest: kivisüsi 2.2.1.2.3. Saadud muudest allikatest: taastuvad energiaallikad 2.2.1.2.4. Saadud muudest allikatest: vesinik 2.2.1.3. Import 2.2.1.4. Eksport 2.2.1.5. Rahvusvahelised merepunkrivarud 2.2.1.6. Varude muutused Varud arvestusperioodi alguses ja lõpus tuleb deklareerida eraldi riigi territooriumil hoitavate varudena ja välismaal hoitavate varudena. „Varud“ – mis tahes sisend-väljundtsükli kestel tarnimiseks kättesaadav gaasikogus. 2.2.1.7. Sisemaine kogutarbimine (arvestuslik) 2.2.1.8. Kogutav gaas See tähendab maagaasi, mis kogutakse erihoidlatesse (tühjendatud gaasi- ja/või naftamaardla, põhjaveekiht, soolakaevandus, mitmesugused tühimikud või muu) ning hoidlates hoitavat veeldatud maagaasi. Välja jäetakse puhvergaas. Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata. 2.2.1.9. Atmosfääri lastud gaas Tootmiskohtadel või gaasitöötlemistehastes vabasse õhku lastud gaasi maht. Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata. 2.2.1.10. Tõrvikpõletatud gaas Tootmiskohtadel või gaasitöötlemistehastes tõrvikpõletatud gaasi maht. Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata. 2.2.2. MUUNDAMISSEKTOR 2.2.2.1. Põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad 2.2.2.2. Ainult oma tarbeks tootvad elektrijaamad 2.2.2.3. Põhitegevusena tootvad koostootmisjaamad 2.2.2.4. Oma tarbeks tootvad koostootmisjaamad 2.2.2.5. Põhitegevusena ainult soojust tootvad jaamad 2.2.2.6. Ainult oma tarbeks tootvad soojusjaamad 2.2.2.7. Gaasitehased 2.2.2.8. Koksiahjud 2.2.2.9. Kõrgahjud 2.2.2.10. Gaas vedelikeks muundamiseks 2.2.2.11. Vesiniku tootmine 2.2.2.12. Mujal nimetamata – muundamine 2.2.3. ENERGIASEKTOR 2.2.3.1. Söekaevandused 2.2.3.2. Nafta ja gaasi ammutamine 2.2.3.3. Naftarafineerimistehased 2.2.3.4. Koksiahjud 2.2.3.5. Kõrgahjud 2.2.3.6. Gaasitehased 2.2.3.7. Elektrijaamad, koostootmisjaamad ning soojusjaamad 2.2.3.8. Veeldamine (veeldatud maagaas) või gaasistamine 2.2.3.9. Gaas vedelikeks muundamiseks 2.2.3.10. Vesiniku tootmine, veeldamine ja gaasistamine 2.2.3.11. Mujal nimetamata – energia 2.2.4. ÜLEKANDEKAOD 2.2.5. JAOTUSKAOD 2.2.6. TRANSPORDISEKTOR Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul. 2.2.6.1. Maanteetransport 2.2.6.2. Torutransport 2.2.6.3. Riigisisene laevaliiklus 2.2.6.4. Mujal nimetamata – transport 2.2.7. TÖÖSTUSSEKTOR Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul. 2.2.7.1. Raud ja teras 2.2.7.2. Keemia ja naftakeemia 2.2.7.3. Mitteraudmetallid 2.2.7.4. Mittemetallmineraalid 2.2.7.5. Transpordivahendid 2.2.7.6. Masinaehitus 2.2.7.7. Mäetööstus 2.2.7.8. Toit, joogid ja tubakatooted 2.2.7.9. Paberimass, paber ja trükkimine 2.2.7.10. Puit ja puittooted 2.2.7.11. Ehitus 2.2.7.12. Tekstiil ja nahk 2.2.7.13. Mujal nimetamata – tööstus 2.2.8. MUUD SEKTORID Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul. 2.2.8.1. Äri- ja avalikud teenused 2.2.8.2. Kodumajapidamised 2.2.8.3. Põllumajandus 2.2.8.4. Metsamajandus 2.2.8.5. Kalandus 2.2.8.6. Mujal nimetamata – muu 2.2.9. IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI Deklareerida tuleb nii kogu maagaasikogus kui ka veeldatud maagaasi (LNG) osa selles iga päritoluriigi kohta impordi puhul ja iga sihtriigi kohta ekspordi puhul. 2.2.10. GAASIHOIDLATE MAHUTAVUS Eraldi tuleb deklareerida gaasilises olekus gaasi hoidlad ja LNG terminalid (siin tuleb eristada LNG imporditerminale ja LNG eksporditerminale). 2.2.10.1. Nimi Gaasihoidla või LNG terminali paiknemiskoha nimi. 2.2.10.2. Hoidla liik (ainult gaasilises olekus gaasi hoidlad) Hoidla liik, näiteks tühjendatud gaasimaardla, põhjaveekiht, soolakaevandus jne. 2.2.10.3. Tegelik mahutavus Gaasilises olekus gaasi hoidla puhul: kogumahutavus, millest on lahutatud puhvergaas. Puhvergaas on gaas, mille kogumaht on pidevalt vajalik maa-aluses hoidlas küllaldase rõhu hoidmiseks ning tarnimiskiiruse tagamiseks väljastustsükli jooksul. LNG terminali puhul: kogumahutavus väljendatuna gaasilises olekus gaasi ekvivalendina. 2.2.10.4. Tippvõimsus Maksimaalne asjaomasest hoidlast väljastatav gaasikogus; vastab maksimaalsele väljastusvõimsusele. 2.2.10.5. Taasgaasistamis- või veeldamisvõimsus (ainult LNG terminalide puhul) Imporditerminalide puhul tuleb deklareerida taasgaasistamisvõimsus ja eksporditerminalide puhul veeldamisvõimsus. 2.3. Mõõtühikud Maagaasi kogused deklareeritakse nende energiasisaldusena teradžaulides (TJ) ülemise kütteväärtuse põhjal. Kui nõutakse mahulist kogust, on mõõtühikuks 106 m3 võrdlustingimustel (15 °C; 101 325 Pa). Kütteväärtuse deklareerimisel on mõõtühikuks kJ/m3 võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa). Tegeliku mahutavuse deklareerimisel on mõõtühikuks 106 m3 võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa). Tippvõimsuse, taasgaasistamis- või veeldamisvõimsuse deklareerimisel on mõõtühikuks 106 m3 päevas võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa). 3. ELEKTER JA SOOJUS 3.1. Hõlmatud energiatooted See peatükk hõlmab soojust ja elektrit. 3.2. Andmekogumite loetelu Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse soojuse ja elektri kohta järgmised andmekogumid. 3.2.1. ELEKTRI JA SOOJUSE TOOTMINE Elektri ja soojuse andmekogumite suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis järgmisi erimääratlusi.
—
Elektri kogutoodang: kõikide asjaomaste generaatoragregaatide poolt toodetud elektrienergia kokku (sealhulgas pumpelektrijaamad), mõõdetud peageneraatorite väljundklemmidel.
—
Soojusenergia kogutoodang: rajatise poolt toodetud kogusoojus, sealhulgas rajatise kuuma vedelikku kasutavates abiseadmetes kasutatud soojus (ruumide küte, vedelkütuse soojendamine jms) ja kaod rajatise/võrgu soojusvahetuses, samuti keemilise protsessi käigus saadud soojus, mida kasutatakse ühe primaarenergia vormina.
—
Elektrienergia netotoodang: elektrienergia kogutoodangust on maha arvatud generaatori abiseadmete tarvitatud energia ja kaod peageneraatori transformaatorites.
—
Soojusenergia netotoodang: jaotussüsteemi tarnitud soojus väljamineva ja sissetuleva voo mõõtmise põhjal.
Andmekogumid 3.2.1.1–3.2.1.11 tuleb deklareerida põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul eraldi. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb elektri ja soojuse nii bruto- kui ka netotoodang deklareerida eraldi üksnes elektrit tootvate jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning koostootmisjaamade kohta (kui on asjakohane). Koostootmisjaamades toodetud elektrienergia brutotoodangu puhul tuleb alamkategoorias deklareerida täielikus koostootmisrežiimis toodetud elektrienergia. Koostootmisjaamades toodetud soojusenergia netotoodangu puhul tuleb eraldi deklareerida ise tarbitud soojus. 3.2.1.1. Tuumaenergia 3.2.1.2. Hüdroenergia (ainult elekter) 3.2.1.3. Geotermaalenergia 3.2.1.4. Päikeseenergia 3.2.1.5. Loodete, lainete ja ookeani energia (ainult elekter) 3.2.1.6. Tuuleenergia (ainult elekter) 3.2.1.7. Põlevkütused Kütused, mis süttivad ja põlevad, st reageerides hapnikuga tekitavad temperatuuri olulise tõusu, ning mida põletatakse vahetult elektri ja/või soojuse tootmiseks. 3.2.1.8. Soojuspumbad (ainult soojus) 3.2.1.9. Elektriboilerid (ainult soojus) 3.2.1.10. Keemilistes protsessides eraldunud soojus Soojus, mis pärineb energiasisendita keemilistest protsessidest, näiteks keemiline reaktsioon. Välja arvatud jäätmetest energiat tarbiva protsessi abil saadud soojus, mis tuleb deklareerida vastavast kütusest toodetud soojusena. 3.2.1.11. Muud allikad 3.2.2. TARNED Andmekogumite 3.2.2.1 ja 3.2.2.2 deklareeritavad kogused peaksid vastama andmekogumite 3.2.1.1–3.2.1.11 puhul deklareeritud väärtustele. 3.2.2.1. Brutotoodang kokku 3.2.2.2. Netotoodang kokku 3.2.2.3. Import Elektrikogus loetakse impordituks või ekspordituks, kui see on ületanud riigi poliitilise piiri, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte. Kui toimub elektrienergia transiit läbi teatava riigi, tuleb see kogus deklareerida nii impordina kui ka ekspordina. 3.2.2.4. Eksport Vt selgitust punktis 3.2.2.3 „Import“. 3.2.2.5. Rahvusvahelised merepunkrivarud 3.2.2.6. Kasutatud soojuspumpades (ainult elekter) 3.2.2.7. Kasutatud elektriboilerites (ainult elekter) 3.2.2.8. Kasutatud pumpelektrijaamades – puhtalt pumpelektrijaamad (ainult elekter) 3.2.2.9. Kasutatud pumpelektrijaamades – kombineeritud hüdroelektrijaamad (ainult elekter) 3.2.2.10. Kasutatud elektri tootmiseks (ainult soojus) 3.2.2.11. Kasutatud vesiniku tootmiseks (muundamine) 3.2.3. ÜLEKANDEKAOD 3.2.4. JAOTUSKAOD 3.2.5. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR Energia lõpptarbimine ja lõppkasutus energiaga mitteseotud vajadusteks deklareeritakse eraldi järgmiste andmekogumite puhul. 3.2.5.1. Raudteetransport 3.2.5.2. Torutransport 3.2.5.3. Maanteetransport 3.2.5.4. Riigisisene laevaliiklus 3.2.5.5. Mujal nimetamata – transport 3.2.6. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID 3.2.6.1. Äri- ja avalikud teenused 3.2.6.2. Kodumajapidamised 3.2.6.3. Põllumajandus 3.2.6.4. Metsamajandus 3.2.6.5. Kalandus 3.2.6.6. Mujal nimetamata – muu 3.2.7. ENERGIASEKTOR Välja arvatud rajatiste omakasutus pumpjaamade, soojuspumpade ja elektriboilerite jaoks. 3.2.7.1. Söekaevandused 3.2.7.2. Nafta ja gaasi ammutamine 3.2.7.3. Küttebriketitehased 3.2.7.4. Koksiahjud 3.2.7.5. Pruunsöe- ja turbabriketitehased 3.2.7.6. Gaasitehased 3.2.7.7. Kõrgahjud 3.2.7.8. Naftarafineerimistehased 3.2.7.9. Tuumatööstus 3.2.7.10. Söeveeldamistehased 3.2.7.11. Veeldamis- (LNG) / taasgaasistamistehased 3.2.7.12. Gaasistamistehased (biogaas) 3.2.7.13. Gaas vedelikeks muundamiseks 3.2.7.14. Vesiniku tootmine, veeldamine ja gaasistamine 3.2.7.16. Puusöetehased 3.2.7.17. Mujal nimetamata – energia 3.2.8. TÖÖSTUSSEKTOR 3.2.8.1. Raud ja teras 3.2.8.2. Keemia ja naftakeemia 3.2.8.3. Mitteraudmetallid 3.2.8.4. Mittemetallmineraalid 3.2.8.5. Transpordivahendid 3.2.8.6. Masinaehitus 3.2.8.7. Mäetööstus 3.2.8.8. Toit, joogid ja tubakatooted 3.2.8.9. Paberimass, paber ja trükkimine 3.2.8.10. Puit ja puittooted 3.2.8.11. Ehitus 3.2.8.12. Tekstiil ja nahk 3.2.8.13. Mujal nimetamata – tööstus 3.2.9. IMPORT JA EKSPORT Deklareerida tuleb elektrienergia ja soojuse import ja eksport päritoluriigi ja sihtkoha kaupa. Vt selgitust punktis 3.2.2.3 „Import“. 3.2.10. OMA TARBEKS TOOTVATE TOOTJATE NETOTOODANG Järgmiste rajatiste või tegevusalade puhul tuleks oma tarbeks tootvate tootjate elektrienergia ning soojusenergia netotoodang deklareerida eraldi üksnes elektrit tootvate jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning koostootmisjaamade kohta:
3.2.10.1.
Energiasektor: söekaevandused
3.2.10.2.
Energiasektor: nafta ja gaasi ammutamine
3.2.10.3.
Energiasektor: küttebriketitehased
3.2.10.4.
Energiasektor: koksiahjud
3.2.10.5.
Energiasektor: pruunsöe- ja turbabriketitehased
3.2.10.6.
Energiasektor: gaasitehased
3.2.10.7.
Energiasektor: kõrgahjud
3.2.10.8.
Energiasektor: naftarafineerimistehased
3.2.10.9.
Energiasektor: söeveeldamistehased
3.2.10.10.
Energiasektor: veeldamis- (LNG)/taasgaasistamistehased
3.2.10.11.
Energiasektor: gaasistamistehased (biogaas)
3.2.10.12.
Energiasektor: gaas vedelikeks muundamiseks
3.2.10.13.
Energiasektor: puusöetehased
3.2.10.14.
Energiasektor: vesiniku tootmine, veeldamine ja gaasistamine
3.2.10.15.
Energiasektor: mujal nimetamata – energia
3.2.10.16.
Tööstussektor: raud ja teras
3.2.10.17.
Tööstussektor: keemia ja naftakeemia
3.2.10.18.
Tööstussektor: mitteraudmetallid
3.2.10.19.
Tööstussektor: mittemetallmineraalid
3.2.10.20.
Tööstussektor: transpordivahendid
3.2.10.21.
Tööstussektor: masinaehitus
3.2.10.22.
Tööstussektor: mäetööstus
3.2.10.23.
Tööstussektor: toit, joogid ja tubakatooted
3.2.10.24.
Tööstussektor: paberimass, paber ja trükkimine
3.2.10.25.
Tööstussektor: puit ja puittooted
3.2.10.26.
Tööstussektor: ehitus
3.2.10.27.
Tööstussektor: tekstiil ja nahk
3.2.10.28.
Tööstussektor: mujal nimetamata – tööstus
3.2.10.29.
Transpordisektor: raudteetransport
3.2.10.30.
Transpordisektor: torutransport
3.2.10.31.
Transpordisektor: maanteetransport
3.2.10.32.
Transpordisektor: mujal nimetamata – transport
3.2.10.33.
Muud sektorid: kodumajapidamised
3.2.10.34.
Muud sektorid: äri- ja avalikud teenused
3.2.10.35.
Muud sektorid: põllumajandus/metsamajandus
3.2.10.36.
Muud sektorid: kalandus
3.2.10.37.
Muud sektorid: mujal nimetamata – muu 3.2.11. ELEKTRIENERGIA NETOTOODANG SEKTORITE KAUPA Elektrienergia kogu netotoodang ja oma tarbeks kasutatud osa (põhitegevusena tootja ja oma tarbeks tootja vahelise jaotuseta) tuleb kodumajapidamiste, äri- ja avalike teenuste, energiasektori, tööstuse ja muude sektorite kohta deklareerida eraldi iga järgmise kütuserühma puhul:
3.2.11.1.
Päikeseenergia
3.2.11.2.
Tahked, vedelad ja gaasilised biokütused
3.2.11.3.
Muud taastuvad energiaallikad
3.2.11.4.
Maagaas
3.2.11.5.
Muud (taastumatud energiaallikad) 3.2.12. ELEKTRI- JA SOOJUSENERGIA KOGUTOODANG PÕLEVKÜTUSTEST Elektri kogutoodang, müüdud soojus ja kasutatud kütusekogused, sealhulgas nende vastav koguenergia, mis on saadud allpool loetletud põlevkütustest, tuleb deklareerida põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul eraldi. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb elektri ja soojuse tootmine deklareerida eraldi üksnes elektrit tootvates jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning koostootmisjaamade kohta. 3.2.12.1. Antratsiit 3.2.12.2. Koksisüsi 3.2.12.3. Muu bituminoosne süsi 3.2.12.4. Subbituminoosne süsi 3.2.12.5. Ligniit 3.2.12.6. Turvas 3.2.12.7. Küttebrikett 3.2.12.8. Koksiahjukoks 3.2.12.9. Gaasikoks 3.2.12.10. Kivisöetõrv 3.2.12.11. Pruunsöebrikett 3.2.12.12. Gaasitehasegaas 3.2.12.13. Koksiahjugaas 3.2.12.14. Kõrgahjugaas 3.2.12.15. Muud kogutud gaasid 3.2.12.16. Turbatooted 3.2.12.17. Põlevkivi ja õliliivad 3.2.12.18. Toornafta 3.2.12.19. Maagaasi kondensaat 3.2.12.20. Rafineerimistehase gaas 3.2.12.21. Veeldatud naftagaas (LPG) 3.2.12.22. Toorbensiin 3.2.12.23. Petrooleumi tüüpi reaktiivkütus 3.2.12.24. Muu petrooleum 3.2.12.25. Gaasiõli/diisliõli 3.2.12.26. Kütteõli 3.2.12.27. Bituumen 3.2.12.28. Naftakoks 3.2.12.29. Muud naftasaadused 3.2.12.30. Maagaas 3.2.12.31. Tööstusjäätmed 3.2.12.32. Taastuvad olmejäätmed 3.2.12.33. Taastumatud olmejäätmed 3.2.12.34. Tahked biokütused 3.2.12.35. Biogaasid 3.2.12.36. Biodiislikütused 3.2.12.37. Biobensiinid 3.2.12.38. Muud vedelad biokütused 3.2.12.39. Vesinik 3.2.13. MAKSIMAALNE ELEKTRITOOTMISE NETOVÕIMSUS Tootmisvõimsus tuleks deklareerida asjaomase aruandlusaasta 31. detsembri seisuga ja allpool märgitud kütuste kohta. See hõlmab elektritootmisvõimsust nii üksnes elektrit tootvates jaamades kui ka koostootmisjaamades. Maksimaalne elektritootmise netovõimsus tuleb deklareerida nii põhitegevusena tootvate kui ka oma tarbeks tootvate tootjate puhul. See on kõikide üksikjaamade maksimaalse netovõimsuse summa tööperioodi vältel. Tööperiood praeguses tähenduses on periood, mille jooksul töö kestab: vähemalt 15 tundi ööpäevas. Maksimaalne netovõimsus on maksimaalne võimalik pidevalt tarnitav aktiivvõimsus võrgu väljundis, kui kogu jaam töötab. 3.2.13.1. Tuumaenergia 3.2.13.2. Puhtalt hüdroelektrijaamad 3.2.13.3. Kombineeritud hüdroelektrijaamad 3.2.13.4. Puhtalt pumpelektrijaamad 3.2.13.5. Geotermaalenergia 3.2.13.6. Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia 3.2.13.7. Päikese soojusenergia 3.2.13.8. Loodete, lainete ja ookeani energia 3.2.13.9. Tuuleenergia 3.2.13.10. Põlevkütused 3.2.13.10.1. Tootmise liik: aur 3.2.13.10.2. Tootmise liik: sisepõlemine 3.2.13.10.3. Tootmise liik: gaasiturbiinid 3.2.13.10.4. Tootmise liik: kombineeritud tsükkel 3.2.13.10.5. Tootmise liik: muu 3.2.13.11. Vesinikkütuseelemendid 3.2.13.12. Muud allikad 3.2.14. PÕLEVKÜTUSTEST SAADAV SUURIM VÕIMALIK ELEKTRI NETOTOODANG Põlevkütustest saadav suurim võimalik elektri netotoodang tuleb deklareerida nii põhitegevusena tootvate kui ka oma tarbeks tootvate tootjate puhul ning eraldi iga allpool loetletud ühel või mitmel kütusel töötava tootmisjaama liigi puhul. Mitme kütusega töötavad tootmisjaamad hõlmavad üksnes selliseid seadmeid, milles on võimalik jätkuvalt põletada rohkem kui ühte liiki kütust. Need jaamad, kus on erinevate kütuste põletamiseks erinevad seadmed, tuleb liigitada vastavasse ühe kütusega töötavate tootmisjaamade kategooriasse. Põhikütus ja sekundaarsed kütused tuleb ära märkida iga mitmel kütusel töötava tootmisjaama kategooria kohta. 3.2.14.1. Ühe kütusega töötavad tootmisjaamad (kõik põhikütuste kategooriad) 3.2.14.2. Tahket ja vedelkütust kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad 3.2.14.3. Tahket kütust ja maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad 3.2.14.4. Vedelkütust ja maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad 3.2.14.5. Tahket ja vedelkütust ning maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad 3.2.15. ÄSJA PAIGALDATUD JA KASUTUSELT KÕRVALDATUD ELEKTRITOOTMISVÕIMSUS Äsja paigaldatud tootmisvõimsus on selliste tootmisüksuste maksimaalne elektritootmise netovõimsus, mis alustavad tegevust vaatlusaastal. Kasutuselt kõrvaldatud tootmisvõimsus on maksimaalne elektritootmise netovõimsus, mida ei ole vaatlusaastal enam kasutatud. Äsja paigaldatud ja kasutuselt kõrvaldatud tootmisvõimsus tuleks vaatlusaastal esitada kõigi punktides 3.2.13 ja 3.2.14 nimetatud kütuste puhul. 3.2.16. AKUD Aku salvestusmaht või energiamahutavus on energia koguhulk, mida aku suudab salvestada. Nimimahutavus on aku maksimaalne tühjenemisaeg alates täislaetusest. Allpool esitatud teave tuleb esitada võrku ühendatud ning salvestus-/tasakaalustuselemendina kasutatud akude kohta. Deklareerida tuleb ainult akud, mille salvestusmaht on vähemalt 1 MWh ja mis on võrku ühendatud. 3.2.16.1. Akude salvestusmaht 3.2.16.2. Akude nimimahutavus 3.2.16.3. Akudest võrku suunatud elekter 3.2.16.4. Võrgust akude laadimiseks kasutatav elekter Kõik eespool nimetatud elemendid tuleks jagada salvestusmahu alusel järgmiselt:
—
1 MWh kuni 10 MWh
—
rohkem kui 10 MWh ja kuni 100 MWh
—
rohkem kui 100 MWh.
3.3. Mõõtühikud Elekter deklareeritakse gigavatt-tundides (GWh), soojus teradžaulides (TJ) ja võimsus megavattides (MW). Akude salvestusmaht tuleks deklareerida megavatt-tundides (MWh) ja nimimahutavus megavattides (MW). Kui on vaja deklareerida muid kütuseid, kasutatakse käesoleva lisa asjaomastes peatükkides kindlaksmääratud mõõtühikuid. 4. NAFTA JA NAFTASAADUSED 4.1. Hõlmatud energiatooted Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.4 loetletud energiatoodete kohta. NAFTA (toornafta ja naftasaadused) 4.2. Andmekogumite loetelu Kui ei ole ette nähtud teisiti, tuleb järgmised andmekogumid deklareerida kõigi eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta. 4.2.1. TOORNAFTA, MAAGAASI KONDENSAADI, RAFINEERIMISTEHASTE LÄHTEAINETE, LISANDITE JA MUUDE SÜSIVESINIKE TARNED Toornafta, maagaasi kondensaadi, rafineerimistehaste lähteainete, lisandite/orgaaniliste hapnikuühendite, lisandites / orgaanilistes hapnikuühendites leiduvate biokütuste ning muude süsivesinike kohta tuleb deklareerida järgmised andmekogumid. 4.2.1.1. Omamaine toodang Ei kohaldata rafineerimistehaste lähteainete ja biokütuste puhul. 4.2.1.2. Saadud muudest allikatest. Ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehaste lähteainete puhul. 4.2.1.2.1. Saadud muudest allikatest: söest 4.2.1.2.2. Saadud muudest allikatest: maagaasist 4.2.1.2.3. Saadud muudest allikatest: taastuvatest energiaallikatest 4.2.1.2.4. Saadud muudest allikatest: vesinikust 4.2.1.3. Tagasivood naftakeemiasektorist Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete puhul. 4.2.1.4. Edasisaadetud tooted Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete puhul. 4.2.1.5. Import Siia kuuluvad toornafta ja naftatoodete kogused, mis on imporditud või eksporditud töötlemislepingute kohaselt (st rafineerimine tulevikus tehtavate maksete arvel). Toornafta ja maagaasi kondensaatide deklareerimisel tuleb lähetuskohaks märkida algpäritoluriik; rafineerimistehaste lähteainete ja valmistoodete puhul viimane lähetusriik. Siia kuuluvad erinevad gaasivedelikud (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud gaasi taasgaasistamise protsessis ning naftakeemiatööstuse poolt otse imporditud või eksporditud naftasaadused. Märkus: kauplemist biokütustega, mis ei ole segatud transpordikütusega (st nende puhtal kujul), ei tuleks siin deklareerida. Tolli järelevalve all olevatele aladele töötlemiseks imporditud nafta reeksport peab olema deklareeritud toote ekspordina töötlevast riigist lõppsihtkohta. 4.2.1.6. Eksport Importi käsitlevat märkust (4.2.1.5) kohaldatakse ka ekspordi suhtes. 4.2.1.7. Otsekasutus 4.2.1.8. Varude muutused 4.2.1.9. Vaatluste põhjal kindlaksmääratud rafineerimistehaste sissevõtt Mõõdetud kogused moodustavad rafineerimistehaste sisendi. 4.2.1.10. Rafineerimiskaod Erinevus rafineerimistehaste sisendi (arvestuslik) ja rafineerimistehaste kogutoodangu vahel. Kaod võivad tekkida destilleerimisprotsessis aurustumise tõttu. Deklareeritud kaod on positiivsed. Maht võib kasvada, mass mitte. 4.2.1.11. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses 4.2.1.12. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus 4.2.1.13. Alumine kütteväärtus 4.2.1.13.1. Toodang (ei kohaldata rafineerimistehaste lähteainete ja lisandite / orgaaniliste hapnikuühendite hulka kuuluvate biokütuste puhul). 4.2.1.13.2. Import (ei kohaldata lisandites / orgaanilistes hapnikuühendites leiduvate biokütuste suhtes) 4.2.1.13.3. Eksport (ei kohaldata lisandites / orgaanilistes hapnikuühendites leiduvate biokütuste suhtes) 4.2.1.13.4. Üldine keskmine 4.2.2. NAFTATOODETE TARNE Valmistoodete (rafineerimistehase gaas, etaan, veeldatud naftagaas, toorbensiin, mootoribensiin ja selle biokütuse osa, lennukibensiin, bensiini tüüpi reaktiivkütus, petrooleumi tüüpi reaktiivkütus ja selle biokütuse osa, muu petrooleum, gaasi-ja diisliõli, madala ja kõrge väävlisisaldusega kütteõli, lakibensiin ja tööstusbensiin, määrdeõlid, bituumen, parafiinvahad, naftakoks ja muud tooted) kohta kogutakse järgmisi andmekogumeid. Toornafta ja maagaasi kondensaadid, mis põletatakse otse, tuleb märkida valmistoodete tarnimist ja vahetoodete edastamist käsitlevatesse rubriikidesse. 4.2.2.1. Tooraine laekumine 4.2.2.2. Rafineerimistehaste kogutoodang 4.2.2.3. Ringlusse võetud tooted 4.2.2.4. Rafineerimistehaste kütus (naftarafineerimistehased) Siia kategooriasse kuuluvad kütused, mida rafineerimistehased kasutavad müüdava elektri- ja soojusenergia tootmiseks. 4.2.2.4.1. Kasutatud üksnes elektrit tootvates jaamades 4.2.2.4.2. Kasutatud koostootmisjaamades 4.2.2.4.3. Kasutatud üksnes soojust tootvates jaamades 4.2.2.5. Import Importi käsitlevat märkust punktis 4.2.1.5 kohaldatakse ka siin. 4.2.2.6. Eksport Importi käsitlevat märkust punktis 4.2.1.5 kohaldatakse ka siin. 4.2.2.7. Rahvusvahelised merepunkrivarud 4.2.2.8. Vahetoodete edasisaatmine 4.2.2.9. Edasisaadetud tooted 4.2.2.10. Varude muutused 4.2.2.11. Avamisvarud 4.2.2.12. Lõppvarud 4.2.2.13. Varude muutused põhitegevusena tootvates jaamades Avalike ettevõtete varude muutumine, mis ei ole deklareeritud mujal varude tasemena või varude muutumisena. Varude suurenemist näidatakse negatiivse numbriga ja varude vähenemist näidatakse positiivse numbriga. 4.2.2.14. Keskmine alumine kütteväärtus 4.2.3. TARNED NAFTAKEEMIASEKTORILE Primaarallikatest pärit (näiteks rafineerimistehased, segamistehased jne) valmis naftatoodete siseturule tarnitud arvestuslikud kogused. 4.2.3.1. Kogutarned naftakeemiasektorile 4.2.3.2. Energiakasutus naftakeemiasektoris Naftakogused, mis on kasutatud kütusena naftakeemiatööstuse tootmisprotsessis, näiteks aurufaasis krakkimiseks. 4.2.3.3. Energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamine naftakeemiasektoris Naftakogused, mis on kasutatud naftakeemiasektoris etüleeni, propüleeni, buteeni, sünteetilise gaasi, aromaatsete ühendite, butadieeni ja muude süsivesinikpõhiste toorainete tootmiseks, näiteks aurufaasis krakkimise, aurufaasis reformimise protsessis ning aromaatseid süsivesinikke tootvates tehastes. Siia ei kuulu kütteks kasutatud naftakogused. 4.2.3.4. Tagasivoog naftakeemiasektorist rafineerimistehastesse 4.2.4. MUUNDAMISSEKTOR Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused. 4.2.4.1. Põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad 4.2.4.2. Ainult oma tarbeks tootvad elektrijaamad 4.2.4.3. Põhitegevusena tootvad koostootmisjaamad 4.2.4.4. Oma tarbeks tootvad koostootmisjaamad 4.2.4.5. Põhitegevusena ainult soojust tootvad jaamad 4.2.4.6. Ainult oma tarbeks tootvad soojusjaamad 4.2.4.7 . Gaasitehased/gaasistamistehased 4.2.4.8. Segatud maagaas 4.2.4.9. Koksiahjud 4.2.4.10. Kõrgahjud 4.2.4.11. Naftakeemiatööstus 4.2.4.12. Küttebriketitehased 4.2.4.13. Vesiniku tootmine 4.2.4.14. Mujal nimetamata – muundamine 4.2.5. ENERGIASEKTOR Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused. 4.2.5.1. Söekaevandused 4.2.5.2. Nafta ja gaasi ammutamine 4.2.5.3. Koksiahjud 4.2.5.4. Kõrgahjud 4.2.5.5. Gaasitehased 4.2.5.6. Oma tarbeks tootvad elektrijaamad, koostootmisjaamad ning soojusjaamad 4.2.5.7. Vesiniku tootmine, veeldamine ja gaasistamine 4.2.5.8. Mujal nimetamata – energia 4.2.6. ÜLEKANDE- JA JAOTUSKAOD Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused. 4.2.7. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TÖÖSTUSSEKTOR Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused. 4.2.7.1. Raud ja teras 4.2.7.2. Keemia ja naftakeemia 4.2.7.3. Mitteraudmetallid 4.2.7.4. Mittemetallmineraalid 4.2.7.5. Transpordivahendid 4.2.7.6. Masinaehitus 4.2.7.7. Mäetööstus 4.2.7.8. Toit, joogid ja tubakatooted 4.2.7.9. Paberimass, paber ja trükkimine 4.2.7.10. Puit ja puittooted 4.2.7.11. Ehitus 4.2.7.12. Tekstiil ja nahk 4.2.7.13. Mujal nimetamata – tööstus 4.2.8. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused. 4.2.8.1. Rahvusvaheline lennuliiklus 4.2.8.2. Riigisisene lennuliiklus 4.2.8.3. Maanteetransport 4.2.8.4. Raudteetransport 4.2.8.5. Riigisisene laevaliiklus 4.2.8.6. Torutransport 4.2.8.7. Mujal nimetamata – transport 4.2.9. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused. 4.2.9.1. Äri- ja avalikud teenused 4.2.9.2. Kodumajapidamised 4.2.9.3. Põllumajandus 4.2.9.4. Metsamajandus 4.2.9.5. Kalandus 4.2.9.6. Mujal nimetamata – muu 4.2.10. IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI Import tuleks deklareerida päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi. Importi käsitlevat märkust punktis 4.2.1.5 kohaldatakse ka siin. 4.2.11. RAFINEERIMISTEHASTE TOOMISVÕIMSUS Deklareerida tuleb riigi rafineerimistehaste koguvõimsus ja aastane võimsus rafineerimistehaste kaupa (tuhandetes tonnides aasta kohta). Avaldada tuleks järgmised andmed. 4.2.11.1. Nimi/Asukoht 4.2.11.2. Atmosfäärirõhul destilleerimine 4.2.11.3. Vaakumdestilleerimine 4.2.11.4. Krakkimine (termiline) 4.2.11.4.1. Sellest kergkrakkimine 4.2.11.4.2. Sellest koksistamine 4.2.11.5. Krakkimine (katalüütiline) 4.2.11.5.1. Sellest katalüütiline krakkimine keevkihis (FCC) 4.2.11.5.2. Sellest hüdrokrakkimine (HCK) 4.2.11.6. Reformimine 4.2.11.7. Väävlitustamine 4.2.11.8. Alküülimine, polümeerimine, isomeerimine 4.2.11.9. Eeterdamine 4.3. Mõõtühikud Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt). Kütteväärtus tuleb deklareerida megadžaulides tonni kohta (MJ/t). 4.4. Erandid Küpros on vabastatud punktis 4.2.9 („Energiatarbimine kokku – muud sektorid“) määratletud andmekogumite deklareerimisest; deklareerida tuleks üksnes koguväärtused. Küpros on vabastatud ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamise deklareerimisest järgmistes punktides: 4.2.4 (Muundamissektor), 4.2.5 (Energiasektor), 4.2.7 (Tööstus), 4.2.7.2 (Tööstussektor – keemia- ja naftakeemia), 4.2.8 (Transport) ja 4.2.9 (Muud sektorid). 5. TAASTUVENERGIA JA JÄÄTMETEST TOODETUD ENERGIA 5.1. Hõlmatud energiatooted Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.5 loetletud energiatoodete kohta. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD JA JÄÄTMED. Deklareerida tuleb ainult need kütusekogused, mida on kasutatud energia saamiseks (nt elektri- ja soojuse tootmine, energia regenereerimine jäätmete põletamisel, kasutamine liikuvsõidukite mootorites ja statsionaarsetes mootorites). Muul otstarbel kui energia saamiseks kasutatud taastuvenergiatooted, millega asendatakse fossiilkütuseid, tuleks deklareerida punktis 5.2.9, kuid neid ei tohiks lisada käesoleva peatüki muudesse punktidesse. Punkti 5.2.9 kohasest aruandlusest tuleks välja jätta taastuvenergiatooted, mis ei ole välja töötatud fossiilkütuste asendamiseks, nagu tahked biokütused, mida kasutatakse mööbli valmistamisel, ehitusel ja paberi/papi tootmisel, toiduainetööstuses kasutatavad alkoholid ning tekstiilitööstuses kasutatavad puuvilla- või looduslikud kiud. 5. peatüki kohasest aruandlusest tuleks välja jätta ka passiivne soojusenergia (nt ehitiste passiivne kütmine päikeseenergiaga). 5.2. Andmekogumite loetelu Kui ei ole ette nähtud teisiti, tuleks järgmised andmekogumid deklareerida kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta. Ümbritseva keskkonna soojus (soojuspumbad) on vaja deklareerida ainult järgmiste sektorite puhul: muundamissektor (ainult müüdud soojusega seotud andmekogumid), energiasektor (ainult koguandmed, ilma alamkategooriateta), tööstus kokku (ainult koguandmed, ilma alamkategooriateta), äri- ja avalikud teenused, kodumajapidamised ning mujal nimetamata – muu. Ümbritseva keskkonna soojuse (soojuspumbad) puhul tuleks aerotermilise, geotermilise ja hüdrotermilise energia alamkategooriad deklareerida omamaise toodangu all. Iga nimetatud kolme kategooria puhul tuleks deklareerida alamkategooria „sellest soojuspumpadest, mille SPF ületab künnise“. SPFi (hooajaline kasutegur) künnis peaks vastama direktiivis 2009/28/EÜ ja direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) sätestatud väärtusele. 5.2.1. ELEKTRI JA SOOJUSE KOGUTOODANG Kohaldatakse punkti 3.2.1 määratlusi. Andmekogumid 5.2.1.1–5.2.1.18 tuleb deklareerida põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul eraldi. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb elektri ja soojuse brutotoodang deklareerida eraldi üksnes elektrit tootvate jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning koostootmisjaamade kohta (kui on asjakohane). 5.2.1.1. Puhtalt hüdroelektrijaamad (ainult elekter) 5.2.1.2. Kombineeritud hüdroelektrijaamad (ainult elekter) 5.2.1.2.1. Sellest pumphüdroelektrijaamad: (ainult elekter) 5.2.1.3. Puhtalt pumpelektrijaamad (ainult elekter) 5.2.1.4. Geotermaalenergia 5.2.1.5. Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia (ainult elekter) Päikeseenergia kohta tuleks deklareerida järgmised alamkategooriad suuruse alusel: 5.2.1.5.1. Alla 30 kW 5.2.1.5.2. 30 kW – 1 000 kW 5.2.1.5.3. Üle 1 000 kW Punktides 5.2.1.5.1–5.2.1.5.3 tuleks deklareerida katusele paigaldatud ja võrguväliste paneelide alamkategooriad. Võrguvälise energia kategooria on kohustuslik ainult juhul, kui see moodustab 1 % või rohkem vastava suuruskategooria fotogalvaanilisest võimsusest. 5.2.1.6. Päikese soojusenergia 5.2.1.7. Loodete, lainete ja ookeani energia (ainult elekter) 5.2.1.8. Tuuleenergia (ainult elekter) 5.2.1.9. Maismaa tuuleenergia 5.2.1.10. Avamere tuuleenergia 5.2.1.11. Taastuvad olmejäätmed 5.2.1.12. Taastumatud olmejäätmed 5.2.1.13. Tahked biokütused 5.2.1.14. Biogaasid 5.2.1.15. Biodiislikütused 5.2.1.16. Biobensiinid 5.2.1.17. Muud vedelad biokütused 5.2.1.18. Soojuspumbad (ainult soojus) 5.2.2. TARNED 5.2.2.1. Tootmine 5.2.2.2. Import 5.2.2.3. Eksport 5.2.2.4. Rahvusvahelised merepunkrivarud 5.2.2.5. Varude muutused 5.2.3. Muundamissektor 5.2.3.1. Põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad 5.2.3.2. Põhitegevusena elektrit ja soojust tootvad jaamad (koostootmisjaamad) 5.2.3.3. Põhitegevusena ainult soojust tootvad jaamad 5.2.3.4. Ainult oma tarbeks tootvad elektrijaamad 5.2.3.5. Oma tarbeks tootvad elektri- ja soojusjaamad (koostootmisjaamad) 5.2.3.6. Ainult oma tarbeks tootvad soojusjaamad 5.2.3.7. Küttebriketitehased 5.2.3.8. Pruunsöe- ja turbabriketitehased 5.2.3.9. Kõrgahjud 5.2.3.10. Gaasivõrku segatud (nt maagaasisegamistehased) 5.2.3.11. Vedelate fossiilkütustega segatud (nt mootoribensiin/diislikütus/petrooleum) 5.2.3.12. Puusöetehased 5.2.4.13. Vesiniku tootmine 5.2.3.14. Mujal nimetamata – muundamine 5.2.4. ENERGIASEKTOR 5.2.4.1. Gaasistamistehased (biogaas) 5.2.4.2. Elektrijaamad, koostootmisjaamad ning soojusjaamad 5.2.4.3. Söekaevandused 5.2.4.4. Küttebriketitehased 5.2.4.5. Koksiahjud 5.2.4.6. Naftarafineerimistehased 5.2.4.7. Pruunsöe- ja turbabriketitehased 5.2.4.8. Gaasitehased 5.2.4.9. Kõrgahjud 5.2.4.10. Puusöetehased 5.2.4.11. Vesiniku tootmine, veeldamine ja gaasistamine 5.2.4.12. Mujal nimetamata – energia 5.2.5. ÜLEKANDE- JA jaotuskaod 5.2.6. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TÖÖSTUSSEKTOR 5.2.6.1. Raud ja teras 5.2.6.2. Keemia ja naftakeemia 5.2.6.3. Mitteraudmetallid 5.2.6.4. Mittemetallmineraalid 5.2.6.5. Transpordivahendid 5.2.6.6. Masinaehitus 5.2.6.7. Mäetööstus 5.2.6.8. Toit, joogid ja tubakatooted 5.2.6.9. Paberimass, paber ja trükkimine 5.2.6.10. Puit ja puittooted 5.2.6.11. Ehitus 5.2.6.12. Tekstiil ja nahk 5.2.6.13. Mujal nimetamata – tööstus 5.2.7. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR 5.2.7.1. Raudteetransport 5.2.7.2. Maanteetransport 5.2.7.3. Riigisisene laevaliiklus 5.2.7.4. Riigisisene lennuliiklus 5.2.7.5. Rahvusvaheline lennuliiklus 5.2.7.6. Mujal nimetamata – transport 5.2.8. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID 5.2.8.1. Äri- ja avalikud teenused 5.2.8.2. Kodumajapidamised 5.2.8.3. Põllumajandus 5.2.8.4. Metsamajandus 5.2.8.5. Kalandus 5.2.8.6. Mujal nimetamata – muu 5.2.9. LÕPPTARBIMINE – KASUTUS ENERGIAGA MITTESEOTUD VAJADUSTEKS Järgmised sektorid:
5.2.9.1.
Transpordisektor
5.2.9.2.
Tööstussektor
5.2.9.3.
Muud sektorid Lõpptarbimine – kasutus energiaga mitteseotud vajadusteks tuleks deklareerida järgmiste kütuserühmade puhul.
5.2.9.4.
Tahked biokütused
5.2.9.5.
Vedelad biokütused
5.2.9.6.
Biogaasid Esimene vaatlusaasta, mille kohta punkti 5.2.9 elemendid tuleb esitada, on 2024. Kuni vaatlusaastani 2027 võib esitada koondnäitaja „lõpptarbimine – kasutus energiaga mitteseotud vajadusteks“, mitte punktide 5.2.9.1–5.2.9.3 elemendid eraldi. Punktis 5.2.9 deklareeritud koguseid ei tohiks lisada punktidesse 5.2.2–5.2.8. 5.2.10. MAKSIMAALNE ELEKTRITOOTMISE NETOVÕIMSUS Tootmisvõimsus tuleb deklareerida asjaomase aruandlusaasta 31. detsembri seisuga. See hõlmab elektritootmisvõimsust nii üksnes elektrit tootvates jaamades kui ka koostootmisjaamades. Maksimaalne elektritoodangu netovõimsus on kõikide üksikjaamade maksimaalse netovõimsuse summa konkreetse tööperioodi vältel. Tööperiood praeguses tähenduses on periood, mille jooksul töö kestab: vähemalt 15 tundi ööpäevas. Maksimaalne netovõimsus on maksimaalne võimalik pidevalt tarnitav aktiivvõimsus võrgu väljundis, kui kogu jaam töötab. 5.2.10.1. Puhtalt hüdroelektrijaamad 5.2.10.2. Kombineeritud hüdroelektrijaamad 5.2.10.3. Puhtalt pumpelektrijaamad 5.2.10.4. Geotermaalenergia 5.2.10.5. Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia Päikeseenergia kohta tuleks deklareerida järgmised alamkategooriad suuruse alusel:
5.2.10.5.1.
Alla 30 kW
5.2.10.5.2.
30–1 000 kW.
5.2.10.5.3.
Üle 1 000 kW Punktides 5.2.10.5.1–5.2.10.5.3 tuleks deklareerida katusele paigaldatud ja võrguväliste paneelide alamkategooriad. Võrguvälise energia kategooria on kohustuslik ainult juhul, kui see moodustab 1 % või rohkem vastava suuruskategooria võimsusest. 5.2.10.6. Päikese soojusenergia 5.2.10.7. Loodete, lainete ja ookeani energia 5.2.10.8. Maismaa tuuleenergia 5.2.10.9. Avamere tuuleenergia 5.2.10.10. Tööstusjäätmed 5.2.10.11. Olmejäätmed 5.2.10.12. Tahked biokütused 5.2.10.13. Biogaasid 5.2.10.14. Biodiislikütused 5.2.10.15. Biobensiinid 5.2.10.16. Muud vedelad biokütused 5.2.11. TEHNILISED NÄITAJAD 5.2.11.1. Päikesepaneelide pindala Deklareerida tuleb paigaldatud päikesepaneelide kogupind. Päikesepaneelide pindala puhul arvestatakse vaid paneele, mida kasutatakse päikeseenergia abil soojuse tootmiseks; elektritootmisega seotud päikesepaneelide (fotogalvaaniline päikeseenergia ja kontsentreeritud päikeseenergia) pindala ei pea siin deklareerima. Arvesse tuleb võtta kõikide päikesepaneelide pindala: klaasitud või klaasimata paneelid, tasapinnalised plaatkollektorid ja vaakumtorud, kus energiakandjaks on vedelik või õhk. 5.2.11.2. Biobensiini tootmisvõimsus 5.2.11.3. Biodiislite tootmisvõimsus 5.2.11.4. Lennuki biopetrooli tootmisvõimsus 5.2.11.5. Muude vedelate biokütuste tootmisvõimsus 5.2.11.6. Biobensiini keskmine netokütteväärtus 5.2.11.7. Bioetanooli keskmine netokütteväärtus 5.2.11.8. Biodiislite keskmine netokütteväärtus 5.2.11.9. Lennuki biopetrooli keskmine netokütteväärtus 5.2.11.10. Muude vedelate biokütuste keskmine alumine kütteväärtus 5.2.11.11. Puusöe keskmine netokütteväärtus 5.2.11.12. Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline 5.2.11.12.1. Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline õhk-õhk 5.2.11.12.2. Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline õhk-vesi 5.2.11.12.3. Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline õhk-õhk (reverseeritav) 5.2.11.12.4. Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline õhk-vesi (reverseeritav) 5.2.11.12.5. Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline ventilatsiooni heitõhk-õhk 5.2.11.12.6. Soojuspumpade soojusmahutavus: aerotermiline ventilatsiooni heitõhk-vesi 5.2.11.13. Soojuspumpade soojusmahutavus: geotermiline energia 5.2.11.13.1. Soojuspumpade soojusmahutavus: geotermiline energia maa-õhk 5.2.11.13.2. Soojuspumpade soojusmahutavus: geotermiline energia maa-vesi 5.2.11.14. Soojuspumpade soojusmahutavus: hüdrotermiline soojusenergia 5.2.11.14.1. Soojuspumpade soojusmahutavus: hüdrotermiline soojusenergia vesi-õhk 5.2.11.14.2. Soojuspumpade soojusmahutavus: hüdrotermiline soojusenergia vesi-vesi Iga punktides 5.2.11.12–5.2.11.14.2 nimetatud elemendi puhul tuleks deklareerida alamkategooria „sellest soojuspumpadest, mille SPF ületab künnise“. SPFi (hooajaline kasutegur) künnis peaks vastama direktiivides 2009/28/EÜ ja (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) sätestatud väärtusele. 5.2.12. TAHKETE BIOKÜTUSTE JA BIOGAASIDE TOOTMINE Tahkete biokütuste (v.a puusüsi) kogutoodang tuleks jagada järgmiselt. 5.2.12.1. Küttepuit, puidujäägid ja kõrvalsaadused 5.2.12.1.1. puitpelletid küttepuidu, puidujääkide ja kõrvalsaaduste osana 5.2.12.2. Mustleelis 5.2.12.3. Suhkruroo pressimise jäätmed 5.2.12.4. Loomsed jäätmed 5.2.12.5. Muu taimne materjal ja taimsed jäägid 5.2.12.6. Taastuvad tööstusjäätmed Biogaasi kogutoodang tuleks jagada järgmiste tootmismeetodite alusel. 5.2.12.7. Anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid: prügilagaas 5.2.12.8. Anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid: reoveesetete gaas 5.2.12.9. Anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid: muud anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid 5.2.12.10. Termilistes protsessides tekkinud biogaasid 5.2.13. IMPORT PÄRITOLURIIGI JÄRGI JA EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI Import tuleks deklareerida päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi. Andmed biobensiinide, bioetanooli, lennuki biopetrooli, biodiislite, muude vedelate biokütuste ja puitpelletite kohta. 5.3. Mõõtühikud Elekter tuleb deklareerida gigavatt-tundides (GWh), soojus teradžaulides (TJ) ja elektrivõimsus megavattides (MW). Kogused tuleb deklareerida teradžaulides alumise kütteväärtuse põhjal (TJ NCV), v.a puusöe, biobensiini, bioetanooli, bio-lennukipetrooli, biodiislite ja muude vedelate biokütuste puhul, mis deklareeritakse kilotonnides (kt). Kütteväärtus tuleb deklareerida megadžaulides tonni kohta (MJ/t). Päikesepaneelide pindala deklareerimisel on mõõtühikuks 1 000 m2. Tootmisvõimsus tuleb deklareerida kilotonnides (kt) aasta kohta. 6. TUUMAENERGIA AASTASTATISTIKA Deklareerida tuleb järgmised andmed tuumaenergia tsiviilkasutuse kohta. 6.1. Andmekogumite loetelu 6.1.1. Rikastamise võimsus Aastane eraldusvõimsus rikastustehastes (uraani isotoopide eraldamine) 6.1.2. Uute kütuseelementide tootmise võimsus Kütuseelementide tootmise tehase aastane tootmisvõimsus. Välja arvatud seguoksiidkütuse tootmise tehased 6.1.3. Seguoksiidkütuse tootmise tehaste tootmisvõimsus Seguoksiidkütuse tootmise tehaste aastane tootmisvõimsus. Seguoksiidkütus on kütus, mis sisaldab plutooniumi ja uraani segu (seguoksiid). 6.1.4. Uute kütuseelementide tootmine Valmis uute kütuseelementide tootmine tuumakütuse tootmise tehastes. Vardaid või muid pooltooteid ei võeta arvesse. Arvesse ei võeta ka seguoksiidkütuse tootmise tehaseid. 6.1.5. Seguoksiidkütuse elementide tootmine Lõplike uute kütuseelementide tootmine seguoksiidkütuse tootmise tehastes. Vardaid või muid pooltooteid ei võeta arvesse. 6.1.6. Tuumasoojuse tootmine Elektri või muude kasulike rakenduste tootmiseks kasutatava tuumareaktorite abil toodetud soojuse koguhulk. 6.1.7. Reaktorist lõplikult välja võetud kiiritatud kütuseelementide keskmine aastane väljapõlemise määr Tuumareaktoritest lõplikult välja võetud kütuseelementide väljapõlemise määra arvutatud keskmine asjaomasel vaatlusaastal. Välja arvatud ajutiselt välja võetud kütuseelemendid, mis tõenäoliselt hiljem tagasi pannakse. 6.1.8. Uraani ja plutooniumi tootmine ümbertöötlemistehastes Vaatlusaastal ümbertöötlemistehastes toodetud uraan ja plutoonium. 6.1.9. Ümbertöötlemistehaste tootmisvõimsus (uraan ja plutoonium) Uraani ja plutooniumi aastane ümbertöötlemisvõimus. 6.2. Mõõtühikud tSWU (lahutustöö ühiku tonnid) punktis 6.1.1
tHM (raskemetalli tonn) punktides 6.1.4, 6.1.5, 6.1.8
tHM (raskemetalli tonn) aasta kohta punktides 6.1.2, 6.1.3, 6.1.9
TJ (teradžaul) punktis 6.1.6
GWd/tHM (gigavattpäev raskemetalli tonni kohta) punktis 6.1.7
7. VESINIK Järgmised vesinikku käsitlevad andmed tuleb esimest korda deklareerida vaatlusaasta 2024 kohta. 7.1. Andmekogumite loetelu 7.1.1. TARNED 7.1.1.1. Omamaine toodang 7.1.1.1.1. Maagaasist 7.1.1.1.2. Toornaftast ja naftasaadustest 7.1.1.1.3. Tahkekütustest 7.1.1.1.4. Taastuvatest energiaallikatest (sealhulgas taastuvad jäätmed) 7.1.1.1.5. Taastumatutest jäätmetest 7.1.1.1.6. Elektrolüüsist 7.1.1.1.6.1. Sellest: elekter taastuvenergiaallikatest – otsene ülekandeliin 7.1.1.1.6.2. Sellest: elekter tuumaenergiast – otsene ülekandeliin 7.1.1.1.6.3. Sellest: elekter fossiilkütustest – otsene ülekandeliin 7.1.1.1.7. Elektrist - muu 7.1.1.1.8. Muudest allikatest (muu) 7.1.1.2. Import 7.1.1.3. Eksport 7.1.1.4. Varude muutused 7.1.1.5. Rahvusvahelised merepunkrivarud 7.1.1.6. Rahvusvaheline lennuliiklus 7.1.2. MUUNDAMISSEKTOR 7.1.2.1. Põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad 7.1.2.2. Oma tarbeks tootvad elektrijaamad 7.1.2.3. Põhitegevusena tootvad koostootmisjaamad 7.1.2.4. Oma tarbeks tootvad koostootmisjaamad 7.1.2.5. Põhitegevusena tootvad soojusjaamad 7.1.2.6. Oma tarbeks tootvad soojusjaamad 7.1.2.7. gaasitehased (ja muu gaasideks muundamine) 7.1.2.8. Naftarafineerimistehased 7.1.2.9. Maagaasisegamistehased 7.1.2.10. Mootoribensiini/diislikütuse/petrooleumiga segamiseks 7.1.2.11. Taastuvenergiaga segamiseks 7.1.2.12. Taastuvkütustega segatud vesinik 7.1.2.13. Mujal nimetamata (muundamine) 7.1.3. ENERGIASEKTOR 7.1.3.1. Söekaevandused 7.1.3.2. Nafta ja gaasi ammutamine 7.1.3.3. Naftarafineerimistehased 7.1.3.4. Koksiahjud (energia) 7.1.3.5. Kõrgahjud (energia) 7.1.3.6. Gaasitehased (energia) 7.1.3.7. Elekter, elektri ja soojuse koostootmine ning soojus 7.1.3.8. Vesiniku tootmine, veeldamine ja gaasistamine 7.1.3.10. Mujal nimetamata (energia) 7.1.4. ÜLEKANDE- JA JAOTUSKAOD 7.1.5. LÕPPTARBIMINE ENERGIAGA MITTESEOTUD VAJADUSTEKS – TÖÖSTUSSEKTOR 7.1.5.1. Raud ja teras 7.1.5.2. Keemia ja naftakeemia 7.1.5.3. Mitteraudmetallid 7.1.5.4. Mittemetallmineraalid 7.1.5.5. Transpordivahendid 7.1.5.6. Masinaehitus 7.1.5.7. Mäetööstus 7.1.5.8. Toit, joogid ja tubakatooted 7.1.5.9. Paber, tselluloos ja trükkimine 7.1.5.10. Puit ja puittooted 7.1.5.11. Ehitus 7.1.5.12. Tekstiil ja nahk 7.1.5.13. Mujal nimetamata (tööstus) 7.1.5.14. Muud sektorid 7.1.6. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TÖÖSTUSSEKTOR 7.1.6.1. Raud ja teras 7.1.6.2. Keemia ja naftakeemia 7.1.6.3. Mitteraudmetallid 7.1.6.4. Mittemetallmineraalid 7.1.6.5. Transpordivahendid 7.1.6.6. Masinaehitus 7.1.6.7. Mäetööstus 7.1.6.8. Toit, joogid ja tubakatooted 7.1.6.9. Paber, tselluloos ja trükkimine 7.1.6.10. Puit ja puittooted 7.1.6.11. Ehitus 7.1.6.12. Tekstiil ja nahk 7.1.6.13. Mujal nimetamata (tööstus) 7.1.7. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – TRANSPORDISEKTOR 7.1.7.1. Riigisisene lennuliiklus 7.1.7.2. Maanteetransport 7.1.7.3. Raudteetransport 7.1.7.4. Riigisisene laevaliiklus 7.1.7.5. Torutransport 7.1.7.6. Mujal nimetamata (transport) 7.1.8. ENERGIA LÕPPTARBIMINE – MUUD SEKTORID 7.1.8.1. Äri- ja avalikud teenused 7.1.8.2. Kodumajapidamised 7.1.8.3. Põllumajandus 7.1.8.4. Metsamajandus 7.1.8.5. Kalandus 7.1.8.6. Mujal nimetamata (muu) 7.2. Tootmisvõimsus Vesiniku tootmisvõimsus vaatlusaasta 31. detsembri seisuga tuleb deklareerida sama üksikasjalikkusega kui tootmine (punktid 7.1.1.1–7.1.1.1.8). 7.3. Mõõtühikud Kogused tuleb deklareerida teradžaulides (TJ) ülemise kütteväärtuse järgi (NCV) ja tootmisvõimsus teradžaulides (TJ) ülemise kütteväärtuse järgi (NCV) aastas. 8. ENERGIA LÕPPTARBIMISE ÜKSIKASJALIK STATISTIKA Deklareerida tuleb järgmised lõppenergia tarbimisega seotud disagregeeritud andmed. 8.1. Andmekogumite loetelu 8.1.1. Tööstussektor Andmed tuleb esitada A lisa punktis 2.6.1 esitatud määratluste järgi. 8.1.1.1. Mäetööstus 8.1.1.1.1. Metallimaakide kaevandamine 8.1.1.1.2. Muu kaevandamine 8.1.1.1.3. Kaevandamist abistavad tegevusalad 8.1.1.2. Toit, joogid ja tubakatooted 8.1.1.2.1. Toiduainete tootmine 8.1.1.2.2. Joogitootmine 8.1.1.2.3. Tubakatoodete tootmine 8.1.1.3. Tekstiil ja nahk 8.1.1.4. Puit ja puittooted 8.1.1.5. Paberimass, paber ja trükkimine 8.1.1.5.1. Paberi ja pabertoodete tootmine 8.1.1.5.1.1. Paberimassi tootmine 8.1.1.5.1.2. Muu paber ja pabertooted 8.1.1.5.2 Trükindus ja salvestiste paljundus 8.1.1.6. Keemia ja naftakeemia 8.1.1.6.1. Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 8.1.1.6.2. Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine 8.1.1.7. Mittemetallmineraalid 8.1.1.7.1. Klaasi ja klaastoodete tootmine 8.1.1.7.2. Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine (sh klinker) 8.1.1.7.3. Muud mittemetallilised mineraaltooted 8.1.1.8. Raud ja teras [metallitootmine A] 8.1.1.9. Mittraudmetallide tööstus [metallitootmine B] 8.1.1.9.1. Alumiiniumi tootmine 8.1.1.9.2. Muu mitteraudmetallitööstus 8.1.1.10. Masinaehitus 8.1.1.10.1. Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed 8.1.1.10.2. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 8.1.1.10.3. Elektriseadmete tootmine 8.1.1.10.4. Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine 8.1.1.11. Transpordivahendid 8.1.1.12. Mujal nimetamata – tööstus 8.1.1.12.1. Kummi- ja plasttoodete tootmine 8.1.1.12.2. Mööblitootmine 8.1.1.12.3. Muu tootmine 8.1.2. Transpordisektor Andmed tuleb esitada A lisa punktis 2.6.2 esitatud määratluste järgi. 8.1.2.1. Raudteetransport 8.1.2.1.1. Kiirraudtee 8.1.2.1.2. Tavaraudtee 8.1.2.1.2.1. Reisijatevedu tavaraudteel 8.1.2.1.2.2. Kaubavedu tavaraudteel 8.1.2.1.3. Metroo ja tramm 8.1.2.2. Maanteetransport 8.1.2.2.1. Kaubaveoks kasutatavad raskeveokid 8.1.2.2.2. Ühistransport 8.1.2.2.3. Autod ja kaubikud 8.1.2.2.4. Muud maanteeveokid 8.1.3. Äri- ja avalike teenuste sektor Andmed tuleb esitada A lisa punktis 2.6.3.1 esitatud määratluste järgi. 8.1.3.1. Masinate ja seadmete remont ja paigaldus 8.1.3.2. Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 8.1.3.3. Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont 8.1.3.3.1. Hulgikaubandus 8.1.3.3.2. Jaekaubandus 8.1.3.4 Laondus ja veondust abistavad tegevusalad 8.1.3.5. Posti- ja kulleriteenistus 8.1.3.6. Majutus ja toitlustus 8.1.3.6.1. Majutus 8.1.3.6.2. Toitlustus 8.1.3.7. Info ja side 8.1.3.8. Finants- ja kindlustustegevus ning kinnisvaraalane tegevus 8.1.3.9. Haldus- ja abitegevused 8.1.3.10. Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus 8.1.3.11. Haridus 8.1.3.12. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 8.1.3.12.1. Haiglaravi 8.1.3.13. Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 8.1.3.13.1 Sporditegevus 8.1.3.14 Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus 8.1.3.15. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning muud teenindavad tegevused 8.1.3.16. Andmekeskused Deklareerida tuleb ainult aruandlusüksuste (olenemata nende NACE koodist) majutatavad andmekeskused, mille koguvõimsus on 1 MW või rohkem. Need andmed tuleb esimest korda esitada vaatlusaasta 2024 kohta. 8.1.4. Kodumajapidamissektor Andmed tuleb esitada A lisa punktis 2.6.3.2 esitatud määratluste järgi. 8.1.4.1. Kodumajapidamised: eluruumide kütmine 8.1.4.2. Kodumajapidamised: ruumide jahutamine 8.1.4.3. Kodumajapidamised: vee soojendamine 8.1.4.4. Kodumajapidamised: toiduvalmistamine 8.1.4.5. Kodumajapidamised: valgustus- ja elektriseadmed Hõlmab üksnes elektrit 8.1.4.6. Kodumajapidamised: muud lõppkasutusalad 8.2. Hõlmatud energiatooted Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisas loetletud energiatoodete kohta. Eurostat täpsustab nende energiatoodete loetelu, mille kohta tuleb aruandevormil esitada B lisa punktis 7 osutatud andmed A lisa punktis 3 loetletud andmete alamkategooriana. 8.3. Mõõtühikud Tahkete fossiilkütuste kogused deklareeritakse kilotonnides (kt). Toornafta ja naftatoodete kogused deklareeritakse kilotonnides (kt). Maagaasi ja tööstuslikult toodetud gaasi (gaasitehasegaas, koksiahjugaas, kõrgahjugaas, muud kogutud gaasid) kogused deklareeritakse nende energiasisaldusena teradžaulides ülemise kütteväärtuse põhjal (TJ GCV). Elektrienergia deklareeritakse gigavatt-tundides (GWh). Soojakogused deklareeritakse teradžaulides alumise kütteväärtuse põhjal (TJ NCV). Taastuvate energiaallikate kogused deklareeritakse teradžaulides alumise kütteväärtuse põhjal (TJ NCV), v.a puusöe, biobensiini, bioetanooli, bio-lennukipetrooli, biodiislite ja muude vedelate biokütuste puhul, mis deklareeritakse kilotonnides (kt). Tahkete fossiilkütuste, toornafta ja naftasaaduste, taastuvate energiaallikate ja jäätmete kütteväärtus deklareeritakse megadžaulides tonni kohta (MJ/t). Maagaasi ja tööstuslikult toodetud gaasi kütteväärtuse deklareerimisel on mõõtühikuks kJ/m3 võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa). Muude kütuste puhul, mille kohta on vaja andmeid esitada, kasutatakse käesoleva lisa asjaomastes peatükkides kindlaksmääratud mõõtühikuid. 8.4. Andmete edastamise tähtaeg Andmed tuleb edastada vaatlusaastale järgneva teise aasta 31. märtsiks. 8.5. Erandid Küpros on vabastatud toornafta ja naftasaaduste (nagu need on määratletud A lisa punktis 3.4) energia lõpptarbimise kohta disagregeeritud andmete esitamisest kõigi käesoleva lisa punktis 8.1.4 hõlmatud andmekogumite puhul (kodumajapidamised). 9. ESIALGSED AASTAANDMED 9.1. Hõlmatud energiatooted Andmeid kogutakse kõigi käesoleva lisa punktides 1.1, 2.1, 3.1, 4.1 ja 5.1 kirjeldatud toodete kohta. 9.2. Andmekogumite loetelu Deklareerida tuleb järgnevalt loetletud andmekogumid.
9.2.1.
Tahked fossiilkütused ja tööstuslikult toodetud gaasid: 1.2.1.1, 1.2.1.2, 1.2.1.6, 1.2.1.7, 1.2.1.8, 1.2.1.9, nagu on määratletud käesoleva lisa 1. peatükis.
9.2.2.
Maagaas: 2.2.1.1, 2.2.1.2, 2.2.1.3, 2.2.1.4, 2.2.1.5, 2.2.1.6, 2.2.9, nagu on määratletud käesoleva lisa 2. peatükis.
9.2.3.
Elekter ja soojus: kogutoodang toodete kaupa kõigi üksiktoodete puhul, oma tarbeks kasutamine, ülekande- ja jaotuskaod kokku (3.2.3 ja 3.2.4) ning 3.2.2.3, 3.2.2.4, 3.2.2.5, 3.2.2.6, 3.2.2.7, 3.2.2.8, 3.2.2.9, nagu on määratletud käesoleva lisa 3. peatükis.
9.2.4.
Toornafta ja naftasaadused: 4.2.1.1, 4.2.1.2, 4.2.1.3, 4.2.1.4, 4.2.1.5, 4.2.1.6, 4.2.1.7, 4.2.1.8, 4.2.1.9, 4.2.1.10, 4.2.2.1, 4.2.2.2, 4.2.2.3, 4.2.2.4, 4.2.2.5, 4.2.2.6, 4.2.2.7, 4.2.2.8, 4.2.2.9, 4.2.2.10, nagu on määratletud käesoleva lisa 4. peatükis.
9.2.5.
Taastuvatest energiaallikatest saadud energia ja jäätmetest toodetud energia: 5.2.2.1, 5.2.2.2, 5.2.2.3, 5.2.2.4, 5.2.10.1, 5.2.10.2, 5.2.10.3, 5.2.10.8, 5.2.10.9, nagu on määratletud käesoleva lisa 5. peatükis. 9.3. Mõõtühikud Kogused tuleb deklareerida käesoleva lisa punktides 1.3, 2.3, 3.3, 4.3 ja 5.3 määratletud ühikutes. 9.4. Andmete edastamise tähtaeg Andmed tuleb edastada vaatlusaastale järgneva aasta 31. maiks. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|