|
+I LISA MEETMED |
I LISA MEETMED
I LISA MEETMED Programmi tehniline kirjeldus: meetmete ulatus Programmi esialgsed meetmed ja asjakohasel juhul täiendavad meetmed rakendatakse kooskõlas järgmiste tehniliste kirjeldustega. Erieesmärk nr 1 – „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“ Programmiga rakendatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse strateegiat, toetades täielikku liidu ökosüsteemi, mis pakub Euroopale maailmas konkureerimiseks vajalikku kõrgjõudlusega andmetöötlus- ja andmetöötlusvõimsust. Strateegia eesmärk on juurutada vahemikus 2022–2023 tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristu, millel on eksatasandi jõudlus, ning vahemikus 2026–2027 eksatasandijärgsed võimalused, tagades liidule oma sõltumatu ja konkurentsivõimelise kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogia, et saavutada kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste tipptase ja laiendada kõrgjõudlusega andmetöötluse kättesaadavust ja kasutamist. Selle eesmärgi kohased esialgsed meetmed ja asjakohasel juhul täiendavad meetmed hõlmavad järgmist.
1.
Ühine hankeraamistik, mis võimaldab kasutada ühiselt kavandatud lähenemisviisi tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse, sh eksatasandi kõrgjõudlusega superandmetöötluse integreeritud võrgu ja andmetaristu omandamiseks. See võrk tehakse kooskõlas määrusega (EL) 2018/1488 hõlpsasti kättesaadavaks avaliku ja erasektori kasutajatele, eriti VKEdele, olenemata sellest, millises liikmesriigis nad asuvad, ning teadustöö jaoks.
2.
Ühine hankeraamistik eksatasandijärgse superandmetöötluse taristu jaoks, kaasa arvatud kvantarvutuse tehnoloogiatega integreerimiseks.
3.
Liidu tasandi koordineerimine ja piisavad rahalised vahendid, et toetada sellise taristu arendamist, hankeid ja käitamist.
4.
Liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetöötluse võimekuse võrgustiku loomine ning toetus liikmesriikidele, kes soovivad täiendada oma kõrgjõudlusega andmetöötluse võimekust või omandada uusi võimekusi.
5.
Kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskuste võrgustiku loomine; iga liikmesriigi kohta vähemalt üks keskus, mis on seotud selle riigi superandmetöötluskeskusega, et pakkuda kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid tööstusele, eriti VKEdele, teadusringkondadele ja haldusasutustele.
6.
Kasutusvalmis toimiva tehnoloogia juurutamine: teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena pakutav superandmetöötlus kui teenus, et luua Euroopa integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmaks teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi (riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja kõrgtasemel digioskused). Erieesmärk nr 2 – „Tehisintellekt“ Programmiga luuakse ja tugevdatakse Euroopa tehisintellekti põhivõimekust, sealhulgas andmeressursid ja algoritmikogud, ning tehakse need kättesaadavaks kõigile haldusasutustele ja ettevõtjatele ning tugevdatakse liikmesriikides olemasolevaid ja uusi tehisintellekti katsetamise ja sellega eksperimenteerimise rajatisi ja luuakse nende võrgustik. Selle eesmärgi kohased esialgsed meetmed ja asjakohasel juhul täiendavad meetmed hõlmavad järgmist.
1.
Ühtsete Euroopa andmeruumide loomine, mis võimaldaks andmete kättesaadavust üle Euroopa, sealhulgas avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamisest saadud teave, ja mida kasutataks tehisintellekti lahenduste sisendandmete allikana. Andmeruumid peaksid olema avatud avalikule ja erasektorile. Laialdasema kasutamise huvides tuleb andmeruumis olevad andmed teha koostalitlusvõimeliseks, eelkõige andmevormingute kaudu, mis on avatud, masinloetavad, standardsed ja dokumenteeritud, nii avaliku ja erasektori vahelise suhtluse kontekstis kui ka sektorite siseselt ja sektoriüleselt (semantiline koostalitlusvõime).
2.
Kõigile potentsiaalsetele Euroopa kasutajatele hõlpsasti ning õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavate Euroopa ühiste algoritmikogude või algoritmikogude rakendusliideste arendamine. Ettevõtjad ja avalik sektor peavad olema võimelised tuvastama ja kasutama nende vajadustele kõige paremini sobivaid lahendusi.
3.
Liikmesriikidega koos tehtavad kaasinvesteeringud tipptasemel rajatistesse katsete ja eksperimentide tegemiseks reaalsetes tingimustes, keskendudes tehisintellekti rakenduste kasutamisele sellistes elutähtsates sektorites nagu tervis, Maa seire ja keskkonnaseire, transport ja liikuvus, julgeolek, tootmine ja rahandus ning muud avalikku huvi pakkuvad valdkonnad. Need rajatised peavad olema avatud kõikidele osalejatele kogu Euroopast ning need tuleks ühendada Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrguga. Rajatised peavad olema varustatud või ühendatud suurte andmetöötlus- ja arvutusseadmete ning värskeima tehisintellektitehnoloogiaga, seda ka arenevates valdkondades nagu neuromorfne andmetöötlus, süvaõpe ja robootika. Erieesmärk nr 3 – „Küberturvalisus ja usaldus“ Programmi kaudu innustatakse elutähtsa suutlikkuse tugevdamist, loomist ja omandamist, et kindlustada liidu digimajandust, ühiskonda ja demokraatiat, tugevdades liidu tööstuslikku potentsiaali ja konkurentsivõimet küberturvalisuse valdkonnas ning parandades nii avaliku kui ka erasektori suutlikkust kaitsta kodanikke ja ettevõtjaid küberohtude eest, muu hulgas toetades direktiivi (EL) 2016/1148 rakendamist. Selle eesmärgi kohased esialgsed meetmed ja asjakohasel juhul täiendavad meetmed hõlmavad järgmist.
1.
Liikmesriikidega koos kõrgetasemelistesse küberturvalisuse seadmetesse, taristusse ja oskusteabesse tehtavad kaasinvesteeringud, mis on hädavajalikud, et kaitsta elutähtsat taristut ja digitaalset ühtset turgu laiemalt. Selline kaasinvesteering võib hõlmata investeeringuid küberturvalisuse ja küberruumi olukorrateadlikkusega seotud kvantvahenditesse ja andmeressurssidesse, sealhulgas riiklikkesse ja piiriülestesse küberkeskustesse, mis moodustavad Euroopa küberturvalisuse hoiatussüsteemi, ning muudesse vahenditesse, mis antakse kogu Euroopas avaliku ja erasektori kasutusse.
2.
Olemasoleva tehnoloogilise võimekuse suurendamine ja liikmesriikides asuvate pädevuskeskuste võrgustiku loomine ning selle tagamine, et selline võimekus vastab avaliku sektori ja tööstuse vajadustele muu hulgas selliste toodete ja teenuste puhul, mis suurendavad küberturvalisust ja usaldust digitaalsel ühtsel turul.
3.
Tipptasemel tulemuslike küberturvalisuse ja usalduse alaste lahenduste laialdane juurutamine kõigis liikmesriikides. Selline juurutamine hõlmab toodete turvalisuse ja ohutuse suurendamist alates nende projekteerimisest kuni turustamiseni.
4.
Toetus küberturbeoskuste nappuse ületamisele, näiteks küberturvalisuse alaste oskuste programmide üksteisega vastavusse viimine, nende kohandamine konkreetse sektori vajadustega ja sihipärastele erikursustele pääsemise hõlbustamine, võttes seejuures arvesse soolist tasakaalu.
5.
Liikmesriikide seas solidaarsuse edendamine, kui valmistutakse olulisteks küberintsidentideks ja ulatuslikeks küberintsidentideks ning reageeritakse neile, kasutades piiriüleselt küberturbeteenuseid, sealhulgas toetades avaliku sektori asutuste vastastikust abistamist ja luues usaldatavate hallatud turbeteenuse osutajate reservi liidu tasandil. Erieesmärk nr 4 – „Kõrgtasemel digioskused“ Programmiga toetatakse praeguse ja pealekasvava tööjõu juurdepääsu kõrgtasemel digioskustele ning nende oskuste alaseid koolitusvõimalusi, eelkõige kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, tehisintellekti, hajusraamatute (näiteks plokiahela) tehnoloogiate ja küberturvalisuse vallas, pakkudes muu hulgas tudengitele, hiljuti kõrgkooli lõpetanutele, praegustele töötajatele ja igas vanuses kodanikele, kes vajavad oskuste täiendamist, nende asukohast olenemata vahendeid selliste oskuste omandamiseks ja arendamiseks. Selle eesmärgi kohased esialgsed meetmed ja asjakohasel juhul täiendavad meetmed hõlmavad järgmist.
1.
Juurdepääs töökohapõhisele õppele pädevuskeskustes ja kõrgtasemel digitehnoloogiat kasutavate ettevõtjate pakutava praktika kaudu.
2.
Juurdepääs kõrgtasemel digitehnoloogia kursustele, mida pakuvad kõrgharidusasutused, teadusasutused ja tööstuse kutsetunnistuste väljastamisega tegelevad asutused koostöös programmis osalevate asutustega (teemade hulka kuuluvad eeldatavalt tehisintellekt, küberturvalisus, hajusraamatu tehnoloogiaid (nt plokiahelad), kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvanttehnoloogia).
3.
Osalemine lühiajalistel spetsialiseeritud kutsealastel koolitustel, mis on eelnevalt sertifitseeritud, näiteks küberturvalisuse vallas. Sekkumised keskenduvad kõrgtasemel digioskustele, mis on seotud spetsiifiliste tehnoloogiatega. Artiklis 16 ette nähtud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused toimivad koolitusvõimaluste vahendajatena, tehes koostööd haridus- ja koolitusteenuse osutajatega. Erieesmärk nr 5 – „Digivõimekuse juurutamine ja parim kasutamine ning koostalitlusvõime“ Digivõimekuse juurutamist ja parimat kasutamist või koostalitlusvõimet edendavate projektide puhul on tegemist ühishuviprojektidega. I. Selle eesmärgi kohased avalikku huvi pakkuvate valdkondade digitehnoloogiale üleminekuga seotud esialgsed meetmed ja asjakohasel juhul täiendavad meetmed hõlmavad järgmist.
1.
Haldusasutuste ajakohastamine
1.1.
Toetus liikmesriikidele e-valitsemist käsitleva Tallinna deklaratsiooni põhimõtete rakendamisel kõigis poliitikavaldkondades; vajaduse korral vajalike registrite loomine ja nende omavaheline ühendamine täies vastavuses määrusega (EL) 2016/679.
1.2.
Toetus piiriüleste digiteenuste taristu sidusa ökosüsteemi projekteerimisele, katsetamisele, juurutamisele, hooldusele, arendamisele ja tutvustamisele ning otspunktidevaheliste sujuvate, turvaliste, koostalitlusvõimeliste, mitmekeelsete, piiriüleste või valdkondadevaheliste lahenduste ja ühisraamistike edendamine avalikus halduses. Siia hulka kuulub ka mõju ja kasulikkuse hindamise metoodika.
1.3.
Toetus olemasolevate ühiste spetsifikatsioonide ja standardite hindamisele, ajakohastamisele ja tutvustamisele ning uute ühiste spetsifikatsioonide, avatud spetsifikatsioonide ja standardite arendamisele, kehtestamisele ja tutvustamisele liidu standardimisplatvormide kaudu ning vastavalt vajadusele koostöös Euroopa või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega.
1.4.
Koostöö usaldusväärse taristu Euroopa ökosüsteemi loomiseks, kasutades võimaluse korral hajusraamatupõhiseid (näiteks plokiahel) teenuseid ja rakendusi, sh koostalitlusvõime ja standardimise toetamine ning liidu piiriüleste rakenduste juurutamise edendamine.
2.
Tervis
2.1.
Selle tagamine, et kodanikel on kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega kontroll oma isikuandmete üle ning võimalus oma isiklikele terviseandmetele piirüleselt juurde pääseda ning neid piiriüleselt jagada, kasutada ja hallata turvalisel ja niisugusel viisil, mis tagab nende privaatsuse olenemata nende endi või andmete asukohast. E-tervise digiteenuste taristu loomise lõpuleviimine ja selle laiendamine uute digiteenustega, mis on seotud haiguste ennetamise, tervise- ja hooldusvaldkonnaga ning selliste teenuste kasutuselevõtu toetamine, tuginedes liidu meetmete ja liikmesriikide laialdasele toetusele, eriti e-tervise võrgustikus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL ( 11 ) artiklile 14.
2.2.
Paremate andmete kättesaadavaks tegemine teadusuuringute, haiguste ennetamise ning personaalsete ravi- ja hoolduslahenduste jaoks. Selle tagamine, et Euroopa tervisevaldkonna teaduritel ja meditsiinipraktikutel on juurdepääs piisavatele ressurssidele (jagatud andmeruumid, kaasa arvatud andmesalvestus ja -töötlus, oskusteave ja analüüsivõimekus). Eesmärk on tagada vähemalt 10 miljonist inimesest koosnev populatsioonipõhine kohort.
2.3.
Digitaalsete vahendite kättesaadavaks tegemine kodanike võimestamise ja inimkeskse hoolduse jaoks, toetades uuenduslike ja parimate tavade vahetamist digitervise, võimekuse suurendamise ja tehnilise abi vallas, eelkõige seoses küberturvalisuse, tehisintellekti ja kõrgjõudlusega andmetöötlusega.
3.
Kohtusüsteem Sujuva ja turvalise piiriülese elektroonilise side võimaldamine kohtusüsteemis ning kohtute ja muude tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna pädevate asutuste vahel. Kodanike, ettevõtjate, õiguspraktikute ja kohtusüsteemi liikmete jaoks õigusemõistmisele, õigusteabele ja menetlustele juurdepääsu parandamine, kasutades semantiliselt koostalitlusvõimelisi ühendusi andmebaaside ja registritega ning hõlbustades veebipõhist vaidluste kohtuvälist lahendamist. Kohtute ja õigusalatöötajate jaoks selliste uuenduslike tehnoloogiate arendamise ja rakendamise edendamine, mis põhinevad muu hulgas tehisintellekti lahendustel ja mis tõenäoliselt saavad optimeerida ja kiirendada menetlusi (nagu näiteks õigustehnoloogia rakendused).
4.
Transport, liikuvus, energeetika ja keskkond Niisuguste detsentraliseeritud lahenduste ja taristu juurutamine, mida on vaja selliste mastaapsete digirakenduste jaoks nagu ühendatud ja automatiseeritud sõidukijuhtimine, mehitamata õhu-, maismaa-, pealvee- või allveesõidukid, aruka liikuvuse kontseptsioonid, arukad linnad, arukad maapiirkonnad või äärepoolseimad piirkonnad, ning mis toetavad transpordi-, energia- ja keskkonnapoliitikat ning on kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu kohaste transpordi- ja energeetikasektorite digitaliseerimise meetmetega.
5.
Haridus, kultuur ja meedia Euroopa loovisikutele, loome- ja kultuurisektorile juurdepääsu pakkumine uusimatele digitehnoloogiatele tehisintellektist kõrgtasemel andmetöötluseni. Kasutada Euroopa kultuuripärandit, sealhulgas Europeanat, et toetada haridust ja teadusuuringuid ning edendada kultuurilist mitmekesisust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja Euroopa ühiskonda. Digitehnoloogia kasutuselevõtu toetamine hariduses ning ka era- ja avaliku sektori vahenditest rahastatud kultuuriasutustes.
6.
Muud meetmed, mis toetavad digitaalset ühtset turgu Toetavad meetmed nagu digikirjaoskuse ja meediapädevuse edendamine ning alaealiste, lapsevanemate ja õpetajate teadlikkuse suurendamine ohtudest, millega alaealised võivad võrgukeskkonnas kokku puutuda, ning sellest, kuidas neid kaitsta, ning küberkiusamise ja laste seksuaalset kuritarvitamist kajastavate materjalide internetis levitamise vastu võitlemine, toetades üleeuroopalist turvalise interneti keskuste võrku. Tahtliku väärinfo levitamise avastamise ja selle vastu võitlemise meetmete edendamine, suurendades seeläbi liidu üldist vastupanuvõimet; digitaalsetel platvormidel põhineva majanduse liidu vaatluskeskuse ning uuringute ja teavitustegevuse toetamine. Punktides 1–6 osutatud meetmeid võivad osaliselt toetada Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, kasutades samu võimeid, mis on välja töötatud selleks, et abistada tööstust üleminekul digitehnoloogiale (vt II punkti). II. Selle eesmärgi kohased tööstuse digipöördega seotud esialgsed meetmed ja asjakohasel juhul täiendavad meetmed hõlmavad: Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku ulatuse suurendamisele kaasaaitamine, et tagada kõigi ettevõtjate, eelkõige VKEde juurdepääs digivõimekusele kõigis liidu piirkondades. Selline kaasaaitamine hõlmab järgmist:
1)
juurdepääs ühtsele Euroopa andmeruumile, tehisintellektiplatvormidele ja Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse vahenditele andmeanalüüsi ja arvutusmahukate rakenduste jaoks;
2)
juurdepääs mastaapsetele tehisintellekti testimise vahenditele ja rajatistele ning kõrgetasemelistele küberturvalisuse töövahenditele;
3)
juurdepääs kõrgtasemel digioskustele. Esimeses lõigus osutatud meetmeid koordineeritakse eelkõige programmist „Euroopa horisont“ toetatavate digitehnoloogia innovatsioonimeetmetega ja ERFist Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustesse tehtavate investeeringutega ning need täiendavad üksteist vastastikku. Turuleviimise toetusi võidakse pakkuda ka programmi raames kooskõlas riigiabireeglitega. Digitehnoloogiale ülemineku edasiste sammude rahastamist toetatakse programmi „InvestEU“ rahastamisvahendite abil. Erieesmärk nr 6 – „Pooljuhid“ Erieesmärgi nr 6 alla kuuluvad meetmed on esitatud määruse (EL) 2023/1781 I lisas. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|