Artikkel 8 Hindamiskriteeriumid

1.   Liikmesriigid hindavad välisõhu kvaliteeti artiklis 7 viidatud saasteainete suhtes kõigis nende piirkondades vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud kriteeriumidele ning IV lisale.

2.   Kõigis piirkondades, mis on liigituse järgi artiklis 7 osutatud saasteainete hindamispiiri ületavad piirkonnad, tuleb välisõhu kvaliteedi hindamiseks kasutada paikseid mõõtmisi. Et hinnata õhu kvaliteeti ja saada piisavalt teavet õhu saasteainete ruumilise jagunemise ja paiksete mõõtmiste ruumilise esindavuse kohta, võib neid paikseid mõõtmisi täiendada modelleerimise või pisteliste mõõtmistega.

3.   Kaks aastat pärast käesoleva artikli lõikes 7 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist kasutatakse kõigis piirkondades, kus saasteainete tase ületab I lisas sätestatud asjakohast piirväärtust või sihtväärtust, välisõhu kvaliteedi hindamiseks lisaks paiksetele mõõtmistele modelleerimist või pistelisi mõõtmisi.

Esimeses lõigus osutatud modelleerimine või pistelised mõõtmised tagavad teabe saasteainete ruumilise jaotuse kohta. Kui kasutatakse modelleerimist, peavad nad tagama teabe ka paiksete mõõtmiste ruumilise esindavuse kohta ning neid tehakse nii sageli, kui on asjakohane, kuid vähemalt iga viie aasta järel.

4.   Kõigis piirkondades, mis on liigitatud piirkondadeks, kus saasteainete tase on artiklis 7 osutatud saasteainete hindamispiirist madalam, piisab välisõhu kvaliteedi hindamisel modelleerimise, pisteliste mõõtmiste, objektiivsete hindamiste või nende kombinatsiooni kasutamisest.

5.   Õhukvaliteedi hindamisel piirväärtuste ja sihtväärtuste suhtes võetakse arvesse käesoleva artikli lõike 3 või 4 või artikli 9 lõike 3 kohaselt kasutatava modelleerimise või pisteliste mõõtmiste tulemusi.

Kui ruumilise esindavuse piirkonna kohta, mis hõlmab modelleerimise abil arvutatud ületamise piirkonda, on tehtud paikseid mõõtmisi, võib liikmesriik otsustada, et modelleeritud ületamist ei kajastata asjaomaste piirväärtuste ja sihtväärtuste ületamisena.

6.   Kui lõike 3 või 4 kohaselt kasutatud modelleerimine näitab, et piirkonna paiksete mõõtmistega ja nende ruumilise esindavuse piirkonnaga hõlmamata alal on mis tahes piirtase või sihtväärtus ületatud, võidakse kasutada vähemalt ühte täiendavat paikset või pistelist mõõtmist teistel modelleerimise abil kindlaks tehtud võimalikel suure õhusaastega aladel.

Kui artikli 9 lõike 3 kohaselt kasutatud modelleerimine näitab, et piirkonna paiksete mõõtmistega ja nende ruumilise esindavuse piirkonnaga hõlmamata alal on mis tahes piirtase või sihtväärtus ületatud, tuleb kasutada vähemalt ühte täiendavat paikset või pistelist mõõtmist piirkonna teistel modelleerimise abil kindlaks tehtud võimalikel suure õhusaastega aladel.

Täiendavate paiksete mõõtmiste kasutamisel tehakse need mõõtmised kahe kalendriaasta jooksul pärast seda, kui ületamine modelleeriti. Kui kasutatakse täiendavaid pistelisi mõõtmisi, tehakse need mõõtmised ühe kalendriaasta jooksul pärast seda, kui ületamine modelleeriti. Mõõtmised hõlmavad vähemalt ühte kalendriaastat kooskõlas V lisa punktis B sätestatud minimaalse andmete katvuse nõuetega, et asjaomase saasteaine kontsentratsioonitaset hinnata.

Kui liikmesriik otsustab täiendavaid paikseid või pistelisi mõõtmisi mitte teha, kasutatakse õhukvaliteedi hindamiseks modelleerimisega kindlaks tehtud ületamist.

7.   Hiljemalt 11. juuniks 2026 esitab komisjon rakendusaktidega põhjalikumad tehnilised üksikasjad järgmise kohta:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.   Ökosüsteemile avaldatava mõju piirkondliku arengu hindamisel, sealhulgas direktiiviga (EL) 2016/2284 ettenähtud seire korral tuleb kaaluda bioindikaatorite kasutamist.