Artikkel 17 Võrkudele juurdepääsu tariifid

1.   Ülekandesüsteemi haldurite kohaldatavad tariifid või nende arvutamise metoodika, mille reguleerivad asutused on direktiivi (EU) 2024/1788 artikli 78 lõike 7 alusel heaks kiitnud, ning samuti tariifid, mis on avaldatud kõnealuse direktiivi artikli 31 lõike 1 alusel, peavad olema läbipaistvad, võtma arvesse süsteemi terviklikkuse ja selle edasiarendamise vajadust ning peegeldama tegelikke kulusid, niivõrd kuivõrd sellised kulud vastavad tõhusa ja struktuuriliselt võrreldava võrguhalduri kuludele ning on läbipaistvad, tagades samas asjaomase investeeringutasuvuse. Tariife või nende arvutamise metoodikat tuleb kohaldada mittediskrimineerival viisil.

Tariife võib määrata ka turupõhiste meetmetega, näiteks enampakkumistega, tingimusel et reguleeriv asutus kiidab sellised meetmed ja nendest tuleneva tulu heaks.

Tariifid või nende arvutamise metoodika peavad aitama kaasa tõhusale maagaasiga kauplemisele ja konkurentsile, samal ajal vältides ristsubsideerimist võrgu kasutajate vahel ja luues stiimuleid investeeringuteks ning säilitades või luues ülekandevõrkude koostalitlusvõime.

Tariifid on mittediskrimineerivad ja määratakse võrgu kasutajatele eraldi ülekandesüsteemi iga sissevoolupunkti või väljavoolupunkti kohta. Reguleerivad asutused kiidavad heaks kulude jagamise mehhanismid ja määrade kehtestamise metoodika seoses sisse- ja väljavoolupunktidega. Reguleerivad asutused tagavad, et võrgutariife ei arvutata lepinguliste marsruutide alusel.

2.   Võrkudele juurdepääsu tariifid ei tohi piirata turu likviidsust ega moonutada piiriülest kaubandust erinevate ülekandesüsteemide vahel. Kui olenemata direktiivi (EU) 2024/1788 artikli 78 lõikest 7 takistavad erinevused tariifistruktuurides kaubandust ülekandesüsteemide vahel, peavad ülekandesüsteemide haldurid tihedas koostöös asjaomaste riiklike asutustega püüdma aktiivselt lähendada tariifistruktuure ja maksustamise põhimõtteid.

3.   Kuni 31. detsembrini 2025 võib reguleeriv asutus kohaldada maa-aluste maagaasihoidlate sisse- ja väljavoolupunktides ja maagaasi veeldusjaamade sissevoolupunktides võimsuspõhiste ülekande- ja jaotustariifide suhtes kuni 100 % soodustust juhul ja niivõrd, kui sellist rohkem kui ühe ülekande- või jaotusvõrguga ühendatud hoidlat ei kasutata ühenduspunktiga konkureerimiseks.

Alates 1. jaanuarist 2026 võib reguleeriv asutus kohaldada maa-aluste maagaasihoidlate sisse- ja väljavoolupunktides ja maagaasi veeldusjaamade sissevoolupunktides võimsuspõhiste ülekande- ja jaotustariifide suhtes kuni 100 % soodustust selleks, et suurendada varustuskindlust. Reguleeriv asutus vaatab iga reguleerimisperioodi jooksul artikli 71 lõike 2 esimese lõigu punkti d kohaselt vastu võetud võrgueeskirja kohase korrapärase konsulteerimise raames kõnealuse tariifisoodustuse ja selle panuse varustuskindlusesse uuesti läbi.

4.   Reguleerivad asutused võivad ühendada kõrvuti asuvad sisend-väljundsüsteemid, et võimaldada täielikku või osalist piirkondlikku lõimimist, kui asjaomaste sisend-väljundsüsteemide vahelistes ühenduspunktides saab tariifid kaotada. Pärast reguleerivate asutuste või ülekandesüsteemi haldurite korraldatud avalikku arutelu võivad reguleerivad asutused heaks kiita ühise tariifi ja tulemusliku hüvitamismehhanismi ülekandesüsteemi haldurite vahel, et ühenduspunktide kaotamisest põhjustatud kulud ümber jagada.

5.   Liikmesriigid, kellel on rohkem kui üks ühendatud sisend-väljundsüsteem või rohkem kui üks võrguhaldur ühes sisend-väljundsüsteemis, võivad rakendada võrgu kasutajatele võrdsete tingimuste loomiseks ühtset võrgutariifi, tingimusel et võrgu arengukava on heaks kiidetud ja rakendatakse võrguhaldurite vahelist hüvitamismehhanismi.