Artikkel 2 Mõisted

„lähilennujuhtimisteenus“ – lennujuhtimisteenus lennuväljaliikluses;

„aeronavigatsiooniteabe teenistus (AIS)“ – määratletud alal teenust osutav teenistus, kes vastutab sellise teabe ja selliste andmete edastamise eest, mis on aeronavigatsiooni ohutuse, korrapärasuse ja tõhususe seisukohalt vajalikud;

„amet“ – määrusega (EL) 2018/1139 loodud Euroopa Liidu Lennundusohutusamet;

„aeronavigatsiooniteenuse osutaja“ – mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes osutab üht või mitut aeronavigatsiooniteenust üldise lennuliikluse jaoks;

„aeronavigatsiooniteenused (ANS-teenused)“ – lennuliiklusteenused; side-, navigatsiooni- ja seireteenused (CNS-teenused), sealhulgas GNSSi põhisüsteemi kuuluvate satelliitide väljastatud signaale aeronavigatsiooni huvides võimendavad teenused; meteoroloogiateenused aeronavigatsiooni jaoks (MET-teenused); aeronavigatsiooniteabe teenused (AIS-teenused) ja lennuliikluse andmeteenused (ADS-teenused);

„lennujuhtimisteenus (ATC-teenus)“ – teenus, mille eesmärk on:

„lennuliikluse andmeteenused (ADS-teenused)“ – teenused, mis seisnevad seireteenuste osutajatelt, MET- ja AIS-teenuste osutajatelt ning võrgustikufunktsioonide täitjatelt ja muudelt asjaomastelt operatiivandmeid genereerivatelt üksustelt operatiivandmete kogumises, nende andmete koondamises ja integreerimises ning töödeldud andmete edastamises lennujuhtimise ja lennuliikluse korraldamise eesmärgil;

„lennuliiklusvoo juhtimine (ATFM)“ – tegevus, mis on ette nähtud selleks, et aidata kaasa kogu trajektoori hõlmavale ohutule, nõuetekohasele ja kiirele lennuliiklusvoole, tagades lennujuhtimise võimsuse maksimaalse kasutamise, ning selleks, et liikluse maht oleks kooskõlas asjaomaste lennuliiklusteenuse osutajate deklareeritud võimsusega;

„lennuliikluse korraldamine (ATM)“ – kõik õhus ja maa peal tehtavad toimingud ja teenused, nimelt lennuliiklusteenused, õhuruumi korraldamine ja lennuliiklusvoo juhtimine, sealhulgas lennuprotseduuride kavandamine, mis on nõutavad õhusõiduki ohutu ja tõhusa liikumise tagamiseks kõikides lennuetappides;

„lennuliiklusteenused“ – erinevad lennuinfoteenused, häireteenused, lennuliikluse nõustamisteenused ning samuti lennujuhtimisteenused, nimelt piirkondliku lennujuhtimise teenused, lähenemislennu juhtimise teenused ja lähilennujuhtimisteenused;

„õhuruumiosa“ – ruumiliselt ja ajaliselt määratletud osa õhuruumist, mis koosneb ühest või mitmest õhuruumi struktuurist, mille piires aeronavigatsiooniteenuseid osutatakse;

„õhuruumi korraldamine“ – kavandamis- ja seiretegevus, mille peamine eesmärk on optimeerida olemasoleva õhuruumi kasutamist dünaamilise ajajagamise abil ja teatavatel juhtudel eraldada lühiajaliste vajaduste põhjal õhuruum selle kasutajate eri kategooriate seas;

„õhuruumi struktuur“ – õhuruumi konkreetse mahuga osa, mis on kindlaks määratud eesmärgiga tagada õhusõiduki ohutu ja optimaalne käitamine;

„õhuruumi kasutajad“ – üldise lennuliikluse normide kohaste õhusõidukite käitajad;

„häireteenus“ – teenus, mille eesmärgiks on teatada asjaomastele organisatsioonidele õhusõidukitest, mis vajavad otsingu- ja päästeabi, ning vajaduse korral abistada neid organisatsioone;

„lähenemislennujuhtimine“ – saabuvate ja lahkuvate õhusõidukite kontrollitavate lendude juhtimise teenus;

„piirkondlik lennujuhtimine“ – kontrollitavate lendude juhtimise teenus lennujuhtimispiirkonnas;

„lähteväärtus“ – väärtus, mis on mõeldud tulemuseesmärkide seadmiseks ja mida prognoositakse tegelike kulude või tegelike ühikuhindade põhjal asjaomase võrdlusperioodi algusele eelnenud aastal;

„võrdlusrühm“ – sarnases tegevus- ja majanduskeskkonnas tegutsevate lennuliiklusteenuse osutajate rühm;

„jaotusväärtus“ – väärtus, mis on saadud konkreetse lennuliiklusteenuse osutaja kohta, jaotades liiduülese tulemuseesmärgi ühe või mitme lennuliiklusteenuse osutaja vahel, ning mida kasutatakse võrdlusalusena, et hinnata tulemuskava eelnõus seatud tulemuseesmärgi kooskõla liiduülese tulemuseesmärgiga;

„sertifikaat“ – sertifikaat, nagu see on määratletud määruse (EL) 2018/1139 artikli 3 punktis 12;

„ühine teabeteenus (CIS)“ – teenus, mis seisneb staatiliste ja dünaamiliste andmete levitamises, et võimaldada U-space’i teenuste osutamist mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamiseks;

„U-space’i õhuruum“ – mehitamata õhusõiduki süsteemi (UAS) geograafiline piirkond, mille on kindlaks määranud liikmesriigid ja kus UASide käitamine on lubatud üksnes U-space’i teenuste toel;

„U-space’i teenus“ – digitaalteenustele ja funktsioonide automatiseerimisele tuginev teenus, mille eesmärk on toetada paljude UASide ohutut, tõhusat ja turvalist juurdepääsu U-space’i õhuruumile;

„U-space’i teenuse osutaja“ – U-space’i teenuseid osutav juriidiline isik;

„sideteenused“ – lennunduses kasutatavad püsi- ja mobiilsed teenused, et tagada lennujuhtimise eesmärgil maa-maa, õhk-maa ja õhk-õhk side;

„koostisosad“ – materiaalsed esemed, näiteks riistvara, ning immateriaalsed esemed, näiteks tarkvara, millest Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku (EATMN) koostalitlusvõime sõltub;

„lennujuhtimispiirkond“ – maapinna kohal olevast kindlaksmääratud tasandist kõrgemal asuv kontrollitav õhuruum;

„ühisotsustamine“ – menetlus, milles otsused tehakse asjaomaste liikmesriikide asutuste, lennutegevuses osalejate sidusrühmade ja vajaduse korral teiste osalejate ühistegevuse ja konsulteerimise põhjal ning püüdes konsensust saavutada;

„piiriülesed teenused“ – aeronavigatsiooniteenused, mida pakub ühes liikmesriigis teenuseosutaja, kelle peamine tegevuskoht on teises liikmesriigis;

„deklaratsioon“ – lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste puhul määruse (EL) 2018/1139 artikli 3 punktis 10 määratletud deklaratsioon;

„õhuruumi struktuuride kavandamine“ – protsess, mille abil tagatakse täiustatud navigatsioonivõimaluste ja -tehnoloogia, tõhusama lennumarsruutide võrgustiku ning sellega seotud sektoreerimise, optimeeritud õhuruumi struktuuri ja läbilaskevõimet parandavate lennuliikluse korraldamise protseduuride arendamine ja rakendamine;

„marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond“ – õhuruumi osa, mis algab maapinnalt ja hõlmab ülemist õhuruumi ning kus osutatakse marsruudi aeronavigatsiooniteenuseid ja mille suhtes on kehtestatud ühtne kulubaas;

„Eurocontrol“ – Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon, mis on loodud lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva 1960. aasta 13. detsembri rahvusvahelise konventsiooniga;

„Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustik“ (EATMN) – määruse (EL) 2018/1139 VIII lisa punktis 3.1 osutatud süsteemide kogum, mis võimaldab osutada aeronavigatsiooniteenuseid liidus, sealhulgas liidu ja kolmandate riikide piirialadel;

„Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava“ – kava, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2009/320/EÜ, (18) mida on hiljem muudetud;

„õhuruumi paindlik kasutamine“ – ICAO kirjeldatud õhuruumi korraldamise kontseptsioon, mille aluseks on põhimõte, et õhuruum ei tohiks olla määratud üksnes tsiviil- või militaarõhuruumiks, vaid seda peaks käsitama pigem ühe tervikuna, kus kõikide kasutajate nõudmisi tuleb arvesse võtta nii palju kui võimalik;

„lennuinfoteenus“ – lendude ohutuse ja tõhususe tagamiseks vajalike nõuannete ja teabe andmiseks osutatav teenus;

„lennuprotseduuride kavandamine“ – kõik instrumentaallennuprotseduuri kavandamisega seotud ülesanded;

„üldine lennuliiklus“ – kogu tsiviilõhusõidukite liiklus ning kogu riiklike õhusõidukite (sealhulgas kaitseväe, tolli ja politsei õhusõidukite) liiklus, mis toimub Chicago konventsiooniga asutatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) protseduuride kohaselt;

„instrumentaallennureeglid (IFR)“ – reeglid, millega võimaldatakse sobivate, marsruudi jaoks asjakohaste navigeerimisseadmetega varustatud õhusõidukil lennata vastavalt lennutegevuse suhtes kohaldatavatele nõuetele;

„IFR-lendude arv aastas“ – instrumentaallennureeglite kohaselt tehtavate startide ja maandumiste keskmine summa aastas, mis on arvutatud tulemuskava eelnõu esitamisele eelnenud kolme kalendriaasta andmete põhjal;

„koostalitlusvõime“ – EATMNi süsteemide ja koostisosadega nõutavate funktsionaalsete, tehniliste ja käitamisomaduste ning käitamisprotseduuride kogum, et tagada selle ohutu, tõrgeteta ja tõhus käitamine;

„meteoroloogiateenused aeronavigatsiooni jaoks (MET-teenused)“ – vahendid ja teenused, mille abil pakutakse aeronavigatsiooni eesmärgil ilmaprognoose, -hoiatusi, -ülevaateid ja -vaatlusi ning muud meteoroloogilist teavet ja andmeid, mille edastamise on riigid lennunduses kasutamiseks ette näinud;

„liikmesriigi pädev asutus“ – määruse (EL) 2018/1139 artikli 3 punktis 34 määratletud liikmesriigi pädev asutus;

„liikmesriigi järelevalveasutus“ – liikmesriigi asutus või asutused, kellele liikmesriik on usaldanud käesolevast määrusest tulenevad ülesanded;

„navigatsiooniteenused“ – vahendid ja teenused, mille abil antakse õhusõidukile teavet asukoha ja ajastamise kohta;

„kriisiolukord võrgustiku tegevuses“ – olukord, milles ebatavalistest ja ettenägematutest asjaoludest tingituna ei suudeta lennuliikluse korraldamise või aeronavigatsiooniteenuseid pakkuda nõutaval tasemel, tuues kaasa võrgustiku läbilaskevõime olulise vähenemise; võrgustiku läbilaskevõime ja nõudluse vahelise olulise tasakaalustamatuse; või märkimisväärselt puuduliku teabevahetuse või terviklikkuse võrgustiku ühes või mitmes osas;

„võrgustiku haldaja“ – üksus, kellele on kooskõlas artikliga 38 usaldatud artiklis 37 osutatud võrgustikufunktsioonide täitmisele kaasaaitamiseks vajalikud ülesanded;

„võrgustiku operatiivkava (NOP)“ – ühisotsustusprotsessi kaudu kehtestatud kava, et rakendada operatiivsel tasandil võrgustikufunktsioonide eesmärke ja aidata kaasa tulemuseesmärkide saavutamisele;

„võrgustiku strateegiline kava (NSP)“ – kava, mis on koostatud võrgustiku pikaajalist arengut suunava ühisotsustusprotsessi teel;

„operatiivne lennuliiklus“ – kõik lennud, mis ei vasta üldist lennuliiklust käsitlevatele sätetele ning mille normid ja menetlused on kindlaks määranud asjaomased liikmesriigi asutused;

„operatiivandmed“ – teave lennu kõikide etappide kohta, mida aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajad, lennujaama käitajad ja teised asjaosalised vajavad operatiivsetel eesmärkidel;

„lennutegevuses osalejate sidusrühmad“ – õhuruumi tsiviil- ja militaarvaldkonna kasutajad, tsiviil- ja militaarvaldkonna lennundusega seotud aeronavigatsiooniteenuse osutajad ning lennujaama käitajad;

„tulemuskava“ – kava, mille eesmärk on parandada aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustikufunktsioonide tulemuslikkust;

„kasutuselevõtt“ – esimene tööks kasutamine pärast süsteemi esialgset paigaldamist või parandamist;

„lennumarsruutide võrgustik“ – lennujuhtimisteenuste osutamiseks vajalik, kindlaksmääratud lennumarsruutide võrgustik üldise lennuliiklusvoo suunamiseks;

„SESARi määratlemisetapp“ – etapp, mis hõlmab SESARi projekti pikaajalise visiooni, igas lennuetapis täiustusi võimaldava seonduva tegevuskontseptsiooni, EATMNis vajalike oluliste operatsiooniliste muudatuste ning nõutavate arendus- ja kasutuselevõtuprioriteetide väljatöötamist ja ajakohastamist;

„SESARi kasutuselevõtuetapp“ – industrialiseerimise ja rakendamise järjestikused etapid, mille jooksul tehakse järgmist: SESARi lahenduste rakendamiseks vajalike maapealsete ja pardaseadmete ning -protsesside standardimine, tootmine ja sertifitseerimine (industrialiseerimine); ning SESARi lahendustel põhinevate seadmete ja süsteemide hankimine, paigaldamine ning kasutuselevõtt, sealhulgas seonduvad käitamisprotseduurid (rakendamine);

„SESARi arendusetapp“ – etapp, mille jooksul viiakse läbi teadus-, arendus- ja valideerimistoiminguid, mille eesmärk on pakkuda välja küpsed SESARi lahendused;

„SESARi projekt“ – Euroopa lennuliikluse korraldamise ajakohastamise projekt, mille eesmärk on tagada liidule kõrgjõudlusega, standarditud ja koostalitlusvõimeline lennuliikluse korraldamise taristu ning mis koosneb innovatsioonitsüklist, mis hõlmab SESARi määratlemisetappi, SESARi arendusetappi ja SESARi kasutuselevõtuetappi;

„SESARi lahendus“ – rakendatav SESARi arendusetapi väljund, millega võetakse kasutusele uued või täiustatud standarditud ja koostalitlusvõimelised käitamisprotseduurid või -tehnoloogiad;

„seireteenused“ – vahendid ja teenused, mida kasutatakse õhusõidukite asukohtade määramiseks õhusõidukite ohutu hajutamise võimaldamiseks;

„süsteem“ – õhusõiduki pardal ja maa peal asuvate koostisosade rühm ning kosmoses asuvad seadmed, mis toetavad aeronavigatsiooniteenuseid lennu kõikides etappides;

„terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond“ – liikmesriigi või liikmesriikide territooriumil asuv lennujaam või lennujaamade rühm, kus osutatakse terminali aeronavigatsiooniteenuseid ja mille suhtes on kehtestatud ühtne kulubaas;

„parandamine“ – süsteemi toimimispõhimõtete muudatused;

„õhuruumi struktuuride kasutamine“ – õhuruumi struktuuride lennutegevuseks kasutamise viis, mida tuleb käsitada erinevana punktis 12 määratletud õhuruumi korraldamisest.