Artikkel 11 Tervishoiutöötajate juurdepääs isikustatud elektroonilistele terviseandmetele

1.   Kui tervishoiutöötajad töötlevad andmeid elektroonilisel kujul, peavad nad saama artiklis 12 osutatud tervishoiutöötajate juurdepääsuteenuste kaudu juurdepääsu nende ravitavate füüsiliste isikute asjakohastele ja vajalikele isikustatud elektroonilistele terviseandmetele, olenemata kindlustajaliikmesriigist ja ravi osutavast liikmesriigist.

2.   Kui ravitava füüsilise isiku kindlustajaliikmesriik ja ravi osutav liikmesriik on erinevad, tagatakse piiriülene juurdepääs ravitava füüsilise isiku isikustatud elektroonilistele terviseandmetele artiklis 23 osutatud piiriülesetaristu kaudu.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud juurdepääs hõlmab vähemalt artiklis 14 osutatud isikustatud elektrooniliste terviseandmete prioriteetseid kategooriaid.

Kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artiklis 5 sätestatud põhimõtetega kehtestavad liikmesriigid normid, millega nähakse ette eri ametikohtadel töötavatele tervishoiutöötajatele või erinevate tervishoiualaste ülesannete jaoks kättesaadavate isikustatud elektrooniliste terviseandmete kategooriad. Sellistes normides võetakse arvesse võimalust kehtestada piiranguid vastavalt käesoleva määruse artiklile 8.

4.   Kui ravi toimub muus liikmesriigis kui kindlustajaliikmesriik, kohaldatakse ravi osutava liikmesriigi lõikes 3 osutatud norme.

5.   Kui füüsiline isik on artikli 8 kohaselt piiranud juurdepääsu isikustatud elektroonilistele terviseandmetele, ei teavitata tervishoiuteenuse osutajat või tervishoiutöötajaid selliste andmete piiratud sisust.

Erandina artikli 8 esimesest lõigust võib tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiutöötaja saada juurdepääsu piiratud juurdepääsuga elektroonilistele terviseandmetele, kui juurdepääs on vajalik andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks. Sellised juhud registreeritakse selges ja arusaadavas vormingus ning need on andmesubjektile kergesti kättesaadavad.

Liikmesriigid võivad ette näha täiendavaid kaitsemeetmeid.