VII LISA TAASTAMISMEETMETE NÄITED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 14 LÕIKES 16

1) Taastada märgalad, märjutades kuivendatud turbaalasid, eemaldades turbaalade kuivendusrajatisi, muutes poldreid uuesti üleujutatavaks ja lõpetades turba kaevandamise.

2) Parandada hüdroloogilisi tingimusi, suurendades pinnavee hulka ja dünaamikat ja parandades pinnavee kvaliteeti ning tõstes põhjaveetaset looduslike ja poollooduslike ökosüsteemide jaoks.

3) Eemaldada rohumaadelt, märgaladelt, metsadest ja hõreda taimkattega aladelt soovimatud võserikud või võõrliikide istandikud.

4) Rakendada märgalaviljelust.

5) Taastada jõgede loogelisus ning taasühendada jõgedest kunstlikult ära lõigatud looked või soodid.

6) Eemaldada piki- ja külgsuunalised tõkked (nt tammid ja paisud); anda jõele liikumiseks rohkem ruumi ja taastada vaba vooluga jõelõigud.

7) Taastada jõesängide ja järvede ning lauskmaa vooluveekogude looduslik seisund, näiteks kõrvaldades sängi kunstliku kindlustuse, optimeerides substraadi koostist või parandades või arendades elupaiga katvust.

8) Taastada looduslikud setteprotsessid.

9) Rajada kaldapuhvreid, nt kaldametsi, puhverribasid, niite või karjamaid.

10) Suurendada metsades ökoloogilisi elemente, nagu suured, vanad ja surevad puud (elupaikpuud) ning lamapuidu ja seisva surnud puidu hulk.

11) Töötada mitmekesise metsastruktuuri saavutamise suunas, näiteks liigilise koosseisu ja vanuse osas, ning võimaldada looduslikku uuendust ja puuliikide suktsessiooni.

12) Aidata kaasa geograafiliste teisendite ja liikide rändele, kui see võib olla vajalik kliimamuutuste tõttu.

13) Suurendada metsade mitmekesisust, taastades muude kui metsaelupaikade mosaiike, näiteks avatud niidu- või nõmmelaike, tiike või kiviseid alasid.

14) Kasutada looduslähedase või püsimetsanduse meetodeid; istutada kohalikke puuliike.

15) Toetada põlismetsade ja küpsete puistute arengut (nt raiest loobumisega või aktiivse hooldamisega, mis soodustab iseregulatsiooni funktsioonide ja asjakohase vastupanuvõime arengut).

16) Võtta põllumaal ja intensiivselt kasutataval rohumaal kasutusele mitmekesised maastikuelemendid, nagu puhverribad, pärismaiste lilledega põlluservad, hekid, puud, metsatukad, astangulised müürid, tiigid, elupaigakoridorid, astmelauad jne.

17) Suurendada sellise põllumajandusmaa osakaalu, kus rakendatakse agroökoloogilisi majandamisviise, nagu mahepõllumajandust või agrometsandust, segaviljelust ja külvikorda, integreeritud taimekaitset ja toitainete integreeritud majandamist.

18) Asjakohasel juhul vähendada rohumaadel karjatamise intensiivsust või niitmisrežiimi ning alustada uuesti ekstensiivset koduloomade karjatamist ja ekstensiivset niitmist seal, kus sellest on loobutud.

19) Lõpetada keemiliste pestitsiidide ning keemiliste ja loomasõnnikust saadud väetiste kasutamine või vähendada seda.

20) Lõpetada rohumaade kündmine ja tootlike rohttaimede seemnete kasutamine.

21) Eemaldada istandikud kunagistelt liikuvatelt sisemaaluitestikelt, et taastada tuule loomulik dünaamika avatud elupaikade heaks.

22) Parandada elupaikade vahelist sidusust, et võimaldada liikide populatsioonide arengut ning piisavat isendite või geenivahetust, samuti liikide rännet ja kliimamuutustega kohanemist.

23) Lasta ökosüsteemidel oma looduslikul dünaamikal välja kujuneda, näiteks loobudes toodangu kogumisest ning edendades looduslähedust ja puutumatut loodust.

24) Eemaldada ja tõrjuda invasiivseid võõrliike ning hoida ära või minimeerida uute invasiivsete võõrliikide sissetoomist.

25) Viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mereökosüsteemile, näiteks kasutades merepõhjale väiksemat mõju avaldavaid püügivahendeid.

26) Taastada olulised kalade kudemis- ja kasvualad.

27) Tagada struktuurid või substraadid, mis soodustavad mereelustiku taastumist, toetades korallrahude, austririfide või kivikaride taastamist.

28) Taastada meriheina- ja kelbikooslused, stabiliseerides aktiivselt merepõhja, vähendades ja võimaluse korral kõrvaldades survetegureid või tegeledes aktiivse paljundamise ja istutamisega.

29) Taastada mereelupaikade ökoloogia jaoks eluliselt oluliste iseloomulike kohalike liikide populatsioon või seda parandada, rakendades passiivseid või aktiivseid taastamismeetmeid, nt noorisendite sissetoomist.

30) Vähendada mitmesuguseid merereostuse vorme, näiteks toitaine-, müra- ja plastireostust.

31) Suurendada linna rohealasid, mis sisaldavad ökoloogilisi elemente, näiteks parke, puid ja metsatukki, haljaskatuseid, niidulilledega rohumaid, aedu, linnaaiamaid, puiesteid, aasasid ja hekke, tiike ja vooluveekogusid, võttes muu hulgas arvesse liikide mitmekesisust, kohalikke liike, kohalikke tingimusi ja vastupanuvõimet kliimamuutustele.

32) Takistada, vähendada ja heastada kõigis ökosüsteemides ravimitest, ohtlikest kemikaalidest, asula- ja tööstusreoveest ning muudest jäätmetest, sealhulgas prügist ja plastist, ning valgusest tulenevat reostust.

33) Muuta mahajäetud tööstusalad, endised tööstusalad ja karjäärid loodusaladeks.