107. Eelkõige peaks krediidiasutus kaaluma krediidiriski olulise suurenemise hindamisel järgmist …

Eelkõige peaks krediidiasutus kaaluma krediidiriski olulise suurenemise hindamisel järgmist näitajate loetelu (mis ei ole ammendav):

• a. krediidiasutuse kõrgema juhtkonna otsus selle kohta, et kui olemasolev laenunõue väljastataks hiljutisel aruandekuupäeval, oleks riskipositsiooni krediidiriski kajastav laenunõude hinnaelement konkreetse laenuvõtja või laenuvõtjate klassi krediidiriski suurenemise tõttu oluliselt suurem, kui see oli siis, kui laen tegelikult väljastati;
• b. krediidiasutuse kõrgema juhtkonna otsus tugevdada tagatist ja/või lepingunõudeid uute laenunõuete korral, mis on sarnased juba väljastatud laenunõuetega nende nõuete krediidiriski muutuste tõttu alates esmasest kajastamisest;
• c. laenusaaja krediidireitingu alandamine krediidireitinguagentuuris või krediidiasutusesiseses krediidireitingusüsteemis;
• d. järelevalve ja läbivaatamise alla kuuluvate teenindatavate laenunõuete asutusesisese krediidihinnangu kokkuvõte / krediidikvaliteedi näitaja on nõrgem kui esmasel kajastamisel;
• e. üksikvõlgniku (või võlgnike rühma) asjaomaste krediidiriski määravate tegurite halvenemine (nt tulevased rahavood) ning
• f. muudatuste ootus tulenevalt finantsraskustest, sealhulgas neist, mis kvalifitseeruvad määruse (EL) 2015/227 kohaselt makseraskuste tõttu restruktureerimiseks.

Kuigi IFRS 9 rakendamine peaks võimaluse korral kajastama krediidiriski juhtimise tavasid, ei ole see mõnikord asjakohane. Kui näiteks krediidiasutus haldab enamikku laenunõudeid ühetaoliselt olenemata krediidiriskist – v.a ainult eriti tugevad või nõrgad laenud –, ei ole laenunõude juhtimise viis tõenäoliselt usaldusväärne näitaja selle kohta, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/