7.3.2 Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete liigitamine viivisnõueteks

Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamisel nõuetekohaselt teenindatavatele riskipositsioonidele peaksid krediidiasutused hindama, kas nende meetmetega kaasneb vajadus liigitada riskipositsioon ümber viivisnõudeks. Viivisnõuetele makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamine ei tühista nende staatust viivisnõuetena: nõudeid tuleks jätkuvalt lugeda viivisnõueteks vähemalt üheaastase varade taastamise aja jooksul pärast seda, kui on kohaldatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisas ja jaos 7.3.3 sätestatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

Hinnates, kas makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded tuleks liigitada viivisnõueteks, peaksid krediidiasutused hindama, kas riskipositsioonid:

• a) hõlmavad ebapiisavaid maksekavasid (esialgseid või järgnevaid maksekavasid), mis muu hulgas hõlmavad korduvat maksekava täitmata jätmist, maksekava muudatusi rikkumiste vältimiseks või maksekava aluseeldusi, mida ei toeta makromajanduslikud prognoosid või laenuvõtja tagasimaksevõime või -valmiduse usaldusväärsed eeldused;
• b) sisaldavad lepingutingimusi, mis lükkavad edasi tehingu regulaarsete tagasimaksete aega viisil, et nende õige liigituse hindamine on takistatud, näiteks juhul, kui laenu põhisumma tagasimaksmiseks antakse rohkem kui kahe aasta pikkune maksepuhkus;
• c) hõlmavad summasid, mille kajastamine on lõpetatud ja mis ületavad akumuleeritud krediidiriski kahjumi sarnase riskiprofiiliga viivisnõuete puhul.