5.3 Laenuotsus ja laenuleping

Krediidivõimelisuse usaldusväärseks ja täpseks hindamiseks peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud ning krediidiandjad koostama laenuotsuste ja -lepingutega seotud asjakohased dokumendid viisil, mis aitaks tuvastada ja ennetada andmete väärtõlgendamist laenuvõtja, laenuvahendaja või taotlust hindavate töötajate poolt.

Punkti 5.2 kohaselt tehtav krediidivõimelisuse hindamine peaks olema nõuetekohaselt dokumenteeritud, et asjakohane laenuotsuse tegija saaks selle alusel teha laenutaotluse heakskiitmise või tagasilükkamise ettepaneku. Krediidivõimelisuse hindamise dokumenteeritud tulemuste alusel peaks olema võimalik põhjendada laenutaotluse heakskiitmise või tagasilükkamise ettepanekut.

Laenutaotluse heakskiitmise või tagasilükkamise otsuse (laenuotsuse) peaks tegema asjakohane laenuotsuse tegija punktis 4.3 sätestatud põhimõtete ja korra ning juhtimiskorralduse alusel.

Laenuotsus peaks olema selge ja hästi dokumenteeritud ning sisaldama kõiki laenulepingu ja laenu väljastamisega seotud tingimusi ja eeltingimusi, sh krediidivõimelisuse hinnangus määratletud riskide, nt keskkonna-, ühiskonna- ja juhtimisteguritega seotud riskide maandamise tingimusi.

Laenuotsuses peaks olema selgelt väljendatud selle maksimaalne kehtivusaeg. Kui heakskiidetud tehingut ei täideta selle perioodi jooksul, peaks esitama heakskiitmiseks uue laenupakkumise. Vajaduse korral tuleks arvestada ka direktiivi 2014/17/EL artikli 14 lõike 6 sätteid, mis käsitlevad siduva pakkumise kestust.

Laenulepingut ei tohiks sõlmida enne, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ning krediidiandjad on kindlaks teinud, et kõik laenuotsuses esitatud tingimused ja eeltingimused on täidetud. Laenu tohib väljastada alles pärast laenulepingu sõlmimist.