Jaotis 7. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kapitali hindamine

266. Pädevad asutused peaksid määrama järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kapitali hindamise kaudu, kas investeerimisühingu hoitavad omavahendid katavad usaldusväärselt reguleeritud ja reguleerimata ettevõtetest tulenevaid kapitalile avalduvaid riske, millele investeerimisühing on või võib olla avatud või mida ta tekitab teistele, kui sellised riskid hinnatakse olulisteks investeerimisühingu jaoks.

267. Selleks peaksid pädevad asutused määrama kindlaks ja kehtestama selliste täiendavate omavahendite summa, mida investeerimisühing peab hoidma, et katta investeerimisühingule avalduvaid või tema tekitatavaid riske ja riskielemente, mis ei ole kaetud või ei ole piisavalt kaetud määruse (EL) 2019/2033 III ja IV osaga. Vajaduse korral peaksid pädevad asutused määrama kindlaks täiendavad omavahendite nõuded, et kõrvaldada puudused investeerimisühingu juhtimis- ja kontrollimehhanismides, regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavates sisemudelites, kauplemisportfelli usaldusväärses hindamises või pöörata tähelepanu investeerimisühingute korduvale ebaõnnestumisele täiendavate omavahendite suunise adekvaatse taseme säilitamisel. Investeerimisühing peaks igal ajahetkel täitma täiendavaid omavahendite nõudeid.

268. Võimalike kapitalipuudujääkide kõrvaldamiseks, sealhulgas ebasoodsates tingimustes, peaksid pädevad asutused võtma asjakohaseid järelevalvemeetmeid, sealhulgas vajaduse korral kehtestama ja edastama suunise täiendavate omavahendite kohta (2. samba kapitalisuunis), mis on kapitali see summa, mida investeerimisühing peaks hoidma tagamaks, et majanduse tsüklilised kõikumised ei põhjusta omavahendite ja täiendavate omavahendite nõude rikkumist ega ohusta investeerimisühingu võimalust enda ja oma tegevuse nõuetekohaseks lõpetamiseks.

269. Täiendavate omavahendite nõude ja vajaduse korral 2. samba kaptalisuunise kehtestamisel peaksid pädevad asutused tegema järgmist:

• a. võtma arvesse järelevalvemeetmeid, mida pädev asutus on kohaldanud või kavatseb kohaldada investeerimisühingule vastavalt jaotisele 10 ja võttes arvesse lõikeid 291–293;
• b. põhjendama selgelt otsust kehtestada täiendavate omavahendite nõue ning suunist;

77

• c. kohaldada järjepidevalt täiendavate omavahendite nõuet ja suunist, et tagada investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise tulemuste laialdane järjepidevus.

270. Pädevad asutused peaksid investeerimisühingu elujõulisust määrava tegurina hindama investeerimisühingu omavahendite adekvaatsust ja majanduse tsükliliste kõikumiste mõju neile. Määramise peaks kokku võtma ja seda kajastama käesoleva jaotise lõpus esitatud kriteeriumidel põhinevas skooris.

271. Pädevad asutused peaksid määrama kindlaks ja kehtestama täiendavate omavahendite nõude ja, kui see on asjakohane, 2. samba kapitalisuunise vastavalt jaotises 2 sätestatud minimaalse sekkumise mudelile. Eelkõige peaks sellise lisanõude ja vajaduse korral

273. Pädevad asutused peaksid määrama kindlaks täiendavad omavahendite nõude investeerimisühingu tegevusest tulenevate oluliste riskide ja riskielementide korral, võttes arvesse kõiki direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 40 lõikes 1 loetletud olukordi, sealhulgas:

• a. riskid või riskielemendid, millele investeerimisühing on avatud või mida ta tekitab teistele, mis ei ole kaetud või ei ole piisavalt kaetud kapitali piisavate summade, liikide ja jaotusega kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 III või IV osaga;
• b. puudused investeerimisühingute korralduses, protsessides, mehhanismides ja strateegiates, kui neid puudusi ei saa asjakohase aja jooksul kõrvaldada;
• c. puudused investeerimisühingu korrigeerimistes seoses kauplemisportfelli usaldusväärse hindamisega, mis võimaldavad tal tavapäraste turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;
• d. investeerimisühingu mittevastavus lubatud sisemudelite kohaldamise nõudele, mis põhjustab ebaadekvaatse kapitalitaseme, ning
• e. investeerimisühingu korduv suutmatus saavutada või säilitada täiendavaid omavahendite adekvaatset taset, nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 41.

274. Täiendavate omavahendite nõude kogusumma peaks olema pädevate asutuste poolt kindlaks määratud kõigi täiendavate omavahendite nõuete summa, mis hõlmab kõiki eelmises lõigus loetletud olukordi.

7.2.1 Täiendavate omavahendite määramine, et katta määruse (EL) 2019/2033 III või IV osaga katmata või piisavalt katmata riske või riskielemente

275. Pädevad asutused peavad kehtestama täiendavate omavahendite nõude, et katta riske või riskielemente, mis ei ole kaetud või ei ole piisavalt kaetud määruse (EL) 2019/2033 III ja IV osaga, mida täpsustatakse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 40 lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud määrusega ja pärast jaotise 6 kohast riskihindamist.

276. Pädevad asutused peaksid selliste riskide või riskielementide tuvastamisel, hindamisel ja kvantifitseerimisel tuginema järgmistele teabeallikatele:

• a. investeerimisühingute korral, kes ei vasta määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise kriteeriumidele, ning investeerimisühingute gruppide ja investeerimisühingute korral, kes nendele kriteeriumidele vastavad, kui pädev asutus peab seda asjakohaseks, ICARAP või konsolideeritud ICARAP investeerimisühingute gruppide korral, täpsemalt selle sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi komponent, ning pädeva asutuse hindamise tulemused, sealhulgas sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi arvutused, kui neid peetakse usaldusväärseks või osaliselt usaldusväärseks vastavalt lõigetele 279–282;
• b. investeerimisühingute korral, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL, finantsseisundi taastekava ja pädeva asutuse hindamise tulemused, võttes arvesse läbivaatamisel oleva investeerimisühingu suhtes kohaldatavaid taastekavade nõudeid;
• c. järelevalveline aruandlus;
• d. järelevalvealase hindamise tulemused ja võrdlusaluste arvutused;
• e. varasemate asjakohaste järelevalvetegevuste tulemused ning
• f. mis tahes muud asjakohased sisendid, sealhulgas need, mis tulenevad

valdkondlikest ja portfelli ülevaadetest.

277. Nagu osutatud lõike 276 punktis a, peaksid pädevad asutused võtma arvesse sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja selle hindamise tulemusi kui üht peamist sisendit reguleerimata kui ka reguleeritud ettevõtetest tulenevate nende riskide ja riskielementide tuvastamisel ja hindamisel, millele investeerimisühing on avatud või mida ta tekitab klientidele ja turgudele. Adekvaatseks peetava kapitalisumma ja lõpuks täiendavate omavahendite nõude kvantifitseerimisel peaks muude sisendite seas arvesse võtma sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi arvutusi, kui neid peetakse usaldusväärseks või osaliselt usaldusväärseks.

278. Nagu on osutatud lõike 276 punktis b, peaksid pädevad asutused, kui asjakohane, arvesse võtma finantsseisundi taastekava ja selle hinnangut, et toetada sellise kapitali kindlaksmääramist, mida peetakse adekvaatseks nõuetekohase lõpetamise jaoks, nagu on täpsustatud direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 40 lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud määruses. Täpsemalt peaks pädev asutus kasutama finantsseisundi taastamise kava sisendeid, et teha kindlaks peamised ärivaldkonnad ja kriitilised funktsioonid, finantsseisundi taastamise meetmed, juhtimiskord, tegevusetapid ja stsenaariumid. Nad võivad kasutada taastamiskavas kasutatud stsenaariume, suurendades nende raskusastet, et saavutada tegevuse lõpetamise stsenaarium.

Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi arvutused

279. Pädevad asutused peaksid hindama, kas sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess hõlmab mõlemat järgmist aspekti:

• a. riskid või riskielemendid, millele investeerimisühing või investeerimisühingute grupp on avatud või mida ta tekitab teistele, mis tulenevad tema reguleeritud või reguleerimata ettevõtetest või tegevustest, ning
• b. vajalikke meetmeid ja ressursse, aga ka riske või riskielemente, mis võivad tuleneda nõuetekohase lõpetamise protsessist.

280. Pädevad asutused peaksid hindama sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi

piisavalt:

• a. järjepidevad: kvantifitseeritud riskid peaksid vastama investeerimisühingu ärimudelile, portfelli koosseisule ja kauplemisstrateegiale;
• b. detailsed: sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise metoodika peaks võimaldama jaotada arvutusi vähemalt riskikategooria kaupa²¹ , võimaluse korral riskide kaupa, selle asemel, et esitada üksainus (majanduskapitali) arvutus, mis hõlmab kõiki riske;
• c. usaldusväärsed: kasutatavad arvutused/metoodikad peaksid tõendatavalt hõlmama riske, mida nendega soovitakse käsitleda, ning need peaksid põhinema investeerimisühingu teadmistel ja kogemustel või vajaduse korral asjakohastel mudelitel ja mõistlikel eeldustel;
• d. arusaadavad: arvutuste/metoodikate alustegurid peaksid olema selgelt määratud (nn musta kasti arvutust ei tohiks aktsepteerida) ning
• e. võrreldavad: pädevad asutused peaksid arvestama sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi riskimõõtmise metoodikaid, korrigeerides neid või nõudes, et

21 Riskikategooriad hõlmavad riske, mis on seotud nõuetekohase likvideerimisega, klientidele tekitatava riski, turule tekitatava riski, ühingutele tekitatava riski ja muude riskidega, mida on täpsustatud direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 40 lõike 6 kohaselt vastu võetud delegeeritud määrusega.

investeerimisühing neid korrigeeriks, et hõlbustada võrreldavust konkurentide ja järelevalve võrdlusaluste hinnangutega.

281. Pädevad asutused peaksid hindama ka sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi arvutuste usaldusväärsust, võrreldes neid samade riskide või piisavalt võrreldavate samade riskikategooriate ja muude asjakohaste sisendite järelevalve võrdlusaluste tulemustega.

282. Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi arvutust tuleks pidada osaliselt

täitmata, näib arvutus olevat siiski väga usaldusväärne, kuigi see peaks olema erandlik ja sellega peaksid kaasnema meetmed, millega kõrvaldatakse sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi arvutamisel tuvastatud puudused.

Järelevalve võrdlusalused

283. Pädevad asutused peaksid välja töötama riskipõhised järelevalve võrdlusalused ja neid kohaldama, et kontrollida sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi arvutusi selliste oluliste riskide või riskielementide korral, mis ei ole hõlmatud või ei ole piisavalt hõlmatud määruse (EL) 2019/2033 III ja IV osaga, või täiendavalt toetada riskikategooriate kaupa ja eelistatavalt riskipõhist täiendavate omavahendite nõude määramist, kui sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi arvutusi kõnealuste oluliste riskide või selliste riskielementide kohta peetakse ebausaldusväärseks või need ei ole kättesaadavad.

284. Järelevalve võrdlusalused tuleks välja töötada, võttes arvesse pädevate asutuste rakenduskoormust, kui on võimalik tagada usaldusväärsed, järjepidevad, läbipaistvad ja võrreldavad meetmed, et võrrelda investeerimisühingute kapitali, mida peetakse adekvaatseks konkreetse riskikategooria või -elemendi jaoks.

285. Võttes arvesse investeerimisühingute kasutatavate eri ärimudelite mitmekesisust, suurust ja keerukust, ei pruugi järelevalve võrdlusaluste tulemus olla alati asjakohane iga investeerimisühingu korral. Pädevad asutused peaksid seda käsitlema, kasutades alternatiivide olemasolu korral kõige asjakohasemat võrdlusalust ja kohaldades võrdlusaluse tulemuse hindamist, et arvestada ärimudelipõhiseid ja investeerimisühingupõhiseid kaalutlusi.

286. Kui pädevad asutused arvestavad täiendavate omavahendite nõude määramisel järelevalve võrdlusaluseid, peaksid nad dialoogi osana põhjendama investeerimisühingule võrdlusaluste põhjusi ja aluspõhimõtteid.

Muud asjakohased sisendid

287. Pädevad asutused peaksid kasutama muid asjakohaseid sisendeid, et toetada riskikategooriate kaupa või riskipõhiselt täiendavate omavahendite nõude kindlaksmääramist. Muud asjakohased sisendid võivad hõlmata võrdlusgruppide võrdlusi või muid asjakohaseid aruandeid ja uuringuid.

288. Muud asjakohased sisendid peaksid ajendama pädevaid asutusi uuesti hindama sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi/võrdlusaluse arvutuse asjakohasust/usaldusväärsust konkreetse riski või riskikategooria korral ja/või korrigeerima tulemust, kui nad kahtlevad selle täpsuses.

289. Et tagada järjepidevus täiendavate riskikategooriate kaupa või riskipõhiselt omavahendite nõude määramisel, peaksid pädevad asutused kasutama kapitaliriskide analüüsimiseks samu võrdlusgruppe, nagu on sätestatud jaotises 6.

290. Kui pädevad asutused võtavad järelevalvealase dialoogi raames täiendavate omavahendite nõude kindlaksmääramisel arvesse muid asjakohaseid sisendeid, peaksid nad investeerimisühingule selgitama kasutatud sisendite põhjusi ja aluspõhimõtteid.

7.2.2 Omavahendite või muude meetmete määramine regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavate mudelite puuduste kõrvaldamiseks

291. Kui pädevad asutused tuvastavad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 37 kohaste sisemeetodite käimasoleva läbivaatamise käigus mudeli puudused, mis võivad põhjustada määruses (EL) 2019/2033 sätestatud minimaalsete omavahendite nõuete alahindamist,

investeerimisühingud korrigeeriksid oma mudeleid. Selline täiendavate omavahendite nõue tuleks kehtestada üksnes ajutise meetmena kuni puuduste kõrvaldamiseni.

7.2.3 Omavahendite või muude meetmete määramine puuduste katmiseks kauplemisportfelli usaldusväärse hindamise korrigeerimises

292. Kui pädevad asutused tuvastavad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 36 kohaste läbivaatamiste käigus ja pärast riskihindamist vastavalt jaotisele 6 investeerimisühingu kauplemisportfelli positsioonide usaldusväärsel hindamisel puudusi, mis võivad põhjustada määruse (EL) 2019/2033 artiklis 22 sätestatud riski positsiooni netoväärtuse (K-NPR) nõude alahindamist, peaksid nad kehtestama selliste puuduste kõrvaldamiseks täiendavate omavahendite nõude. Selline täiendavate omavahendite nõue tuleks kindlaks määrata üksnes siis, kui seda peetakse asjakohasemaks kui mis tahes muid järelevalvemeetmeid, ning see tuleks kehtestada üksnes ajutise meetmena kuni puuduste kõrvaldamiseni.

7.2.4 Omavahendite või muude meetmete määramine muude puuduste kõrvaldamiseks

293. Pädevad asutused peaksid kehtestama täiendavad omavahendid, et kõrvaldada puudused juhtimiskorras, protsessides, mehhanismides ja strateegiates või muud puudused, mis on tuvastatud pärast jaotistes 4–6 kirjeldatud riskihindamist, kui muid järelevalvemeetmeid peetakse nõuete täitmise tagamiseks ebapiisavaks või asjakohatuks. Pädevad asutused peaksid kehtestama sellise täiendavate omavahendite nõude üksnes ajutise meetmena kuni puuduste kõrvaldamiseni.

294. Kui investeerimisühing, kes ei vasta määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikesteks ja mitteseotud ühinguks kvalifitseerumise tingimustele, ei suuda korduvalt kehtestada või hoida omavahendite adekvaatset taset, et täita direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 41 lõike 1 kohaselt teatatud täiendavate omavahendite suunist, peaksid pädevad asutused kehtestama täiendavate omavahendite nõude, et katta see lisarisk hiljemalt kahe aasta pärast suunise rikkumise järel. Pädevad asutused võivad selle otsuse tegemise edasi lükata, kui nad lubavad investeerimisühingul tegutseda allpool suunise taset majanduse tsükliliste kõikumiste või muude investeerimisühingupõhiste asjaolude tõttu.

295. Täiendavate omavahendite nõude määramisel vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 40 lõikele 3 peaksid pädevad asutused lõikes 271 sätestatud ajal kehtestama:

• a. täiendavate omavahendite nõude absoluutsumma, mis tuleneb järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamisel põhinevast järeldusest, ning
• b. alapunktis a osutatud absoluutsumma ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 kohaselt kindlaks määratud investeerimisühingu omavahendite nõude, mis on arvutatud sama seisuga, millal oli kehtestatud alapunktis a absoluutsumma, („D“) suhtarv vastavalt järgmisele valemile:

𝑇𝑇 ä 𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖 𝑜𝑜𝑜𝑜𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖ℎ𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖 𝑖𝑖 õ 𝑢𝑢𝑖𝑖𝑖𝑖 𝑖𝑖𝑎𝑎𝑎𝑎𝑜𝑜𝑎𝑎𝑢𝑢𝑢𝑢𝑖𝑖𝑎𝑎𝑢𝑢𝑜𝑜𝑜𝑜𝑖𝑖 296. Pädevad asutused peaksid tagama, 𝐷𝐷 et kohaldatav täiendavate omavahendite nõue peaks alati võrduma lõike 295 punktis a osutatud absoluutsummast suurema summaga või täiendavate omavahendite nõude summaga, mis on vajalik, et säilitada juhtudel, kui D suureneb, ja kuni järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamise tulemusel määratakse kindlaks uus absoluutsumma, lõike 295 punktis b osutatud suhtarv.

297. Kui pädevad asutused teavitavad investeerimisühinguid usaldatavusnõuetest, peaksid nad põhjendama oma otsust kehtestada täiendavate omavahendite nõue, esitades direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 40 lõikega 5 kohaselt selge ülevaate lõikes 273 loetletud elementide täielikust hindamisest. Põhjendus peaks olema investeerimisühingupõhine ja sisaldama selget viidet täiendavate omavahendite nõude aluseks olevatele peamistele teguritele, sealhulgas riskidele ja riskielementidele, mis toetavad sellist täiendavate omavahendite nõuet. Täiendava omavahendite nõude põhjendamisel peaksid pädevad asutused viitama kõikidele asjakohastele riskikategooriatele, st riskidele, mis on seotud tegevuse mittenõuetekohase lõpetamisega, klientidele tekitatavale riskile, turgudele tekitatavale riskile, ühingule tekitatavale riskile ja muudele riskidele.

298. Täiendavate omavahendite nõuete põhjendamisel lõike 273 punktide b–d kohaselt peaksid pädevad asutused tuvastama ka peamised puudused, mida need nõuded peavad katma kuni nende kõrvaldamiseni kooskõlas lõigetega 291–293. Võttes arvesse jaotise 10 kohaseid asjakohaseid järelevalvemeetmeid, peaksid pädevad asutused nõudma, et

83 investeerimisühingud määraksid asjakohased puuduste kõrvaldamise meetmed ja teataksid puuduste kõrvaldamise eeldatavad tähtajad.

299. Investeerimisühingute korral, kes ei vasta määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks kvalifitseerumise tingimustele, peaksid pädevad asutused määrama kindlaks investeerimisühingu omavahendite adekvaatsuse majanduse ebasoodsate tsükliliste kõikumiste korral ja selle, kas võimalike puudujääkide käsitlemiseks on vaja järelevalvemeetmeid, sealhulgas suuniseid täiendavate omavahendite (2. samba kapitalisuunis), läbivaadatud kapitaliplaneerimise ja muude jaotises 10 sätestatud meetmete kohta.

300. Kui pädevad asutused kaaluvad majanduse ebasoodsaid tsüklilisi kõikumisi, peaksid nad hindama, kuidas võivad mitme aasta jooksul muutuda riskid või riskielemendid, mida investeerimisühingud põhjustavad teistele või millele nad on avatud, võttes arvesse investeerimisühingu majandustsüklit. Hindamise üksikasjalikkuse tase peaks varieeruma, olenevalt investeerimisühingu ärimudeli keerukusest ja riskiprofiilist.

301. Et hinnata kapitali adekvaatsust majanduse ebasoodsate tsükliliste kõikumiste korral, peaksid pädevad asutused arvesse võtma kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid tulemusi seoses järgmisega:

• a. võimaluse korral järelevalvelised stressitestid või tundlikkusanalüüsid;

kättesaadavad ja piisavalt usaldusväärsed jaotise 5 kohaselt tehtud hindamise põhjal, või

• c. muude majanduse tsükliliste kõikumiste hindamine, mille teevad pädevad

seda peetakse piisavalt usaldusväärseks, või

302. peaksid pädevad asutused lõike 301 kohase hindamise põhjal määrama kindlaks, kas investeerimisühingu omavahendid on piisavad kohaldatavate omavahendite nõuete, sealhulgas täiendavate omavahendite nõude katmiseks majanduse ebasoodsate tsükliliste kõikumiste korral.

7.4.1 2. samba kapitalisuunise määramine ja kehtestamine

303. Pädevad asutused peaksid määrama 2. samba kapitalisuunise, nagu on sätestatud käesolevas jaotises, ja lõikes 271 sätestatud ajal. Kui kindlaksmääramise tulemus on positiivne väärtus, peaksid nad kehtestama 2. samba kapitalisuunise, et lahendada järelevalveprobleemid seoses investeerimisühingu tundlikkusega majanduse ebasoodsate tsükliliste kõikumiste suhtes.

304. 2. samba kapitalisuunis on kapitali summa, mida peetakse piisavaks, et taluda majanduse tsüklilisi kõikumisi, kaitstes samas määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 kohaste

asjakohaste omavahendite nõuete ja direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti a kohaselt arvutatud täiendavate omavahendite nõude mis tahes võimaliku rikkumise eest ning mis tahes ohu eest investeerimisühingu suutlikkusele end nõuetekohaselt lõpetada. Kui pädevad asutused järeldavad, et sellised takistused ei puuduta investeerimisühingut ebasoodsates majandustingimustes, võivad pädevad asutused otsustada, et nad ei kehtesta 2. samba kapitalisuunist.

305. Pädevad asutused peaksid majanduse tsükliliste kõikumiste hindamise tulemuste põhjal määrama ja kehtestama 2. samba kapitalisuunise kooskõlas lõikega 301. Sellistes analüüsides tuleks arvesse võtta investeerimisühingu strateegiat ja ärimudelit, samuti tegutsemiskeskkonda, mis on aluseks haavatavuse ja kahjuriskide tuvastamisele investeerimisühingu tasandil, ning kajastama asjakohaseid majanduslikke kõikumisi, mis võivad olla kogu süsteemi hõlmavad, nagu finantsteenuste osutamise laiaulatuslik katkestus, mis on põhjustatud finantssüsteemi suure osa nõrgenemisest või varahindade ulatuslikust volatiilsusest või investeerimisühingu ärimudelipõhisest šokist, mis on vastab nende finantsinstrumentide olemusele ja kestusele, millega investeerimisühing kaupleb.

306. Lõike 305 kohaldamisel peaksid pädevad asutused tagama, et 2. samba kapitalisuunise kehtestamiseks tehtud analüüsid hõlmavad adekvaatselt järgmist:

• a. kõik olulised riskid, mis aitavad kaasa direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti a kohaste täiendavate omavahendite nõude kehtestamisele, ning
• b. olukorrad, kus investeerimisühing kannab olulist kahju, mis takistab tema äritegevust, või kus ta võib olla sunnitud tegevuse nõuetekohaselt lõpetama.

307. Pädevad asutused ei tohiks üldiselt kasutada 2. samba kapitalisuunist selleks, et katta riskielemente, mida tuleks katta täiendavate omavahendite nõudega kooskõlas käesolevate suuniste punktiga 7.2.

308. 2. samba kapitalisuunise suuruse kindlaksmääramisel peaksid pädevad asutused tagama, et see kehtestatakse tasemel, mis on asjakohane, et katta investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite maksimaalsed eeldatavad kõikumised ja tagada kohaldatavate omavahendite nõuete katmine.

309. 2. samba kapitalisuunise suuruse määramisel peaksid pädevad asutused arvestama, kui asjakohane, järgmisi tegureid:

• a. kui 2. samba kapitalisuunise aluseks on stressitestid, siis aeg, mil ilmneb stressi maksimaalne mõju seoses stressitestides kasutatud stressistsenaariumide lähtepunkti ja ajavahemikuga;
• b. investeerimisühingusisese usaldusväärse stressitesti või tundlikkusanalüüsi tulemus, võttes arvesse konkreetse stsenaariumi määratlusi ja eeldusi, eelkõige kui neid peetakse investeerimisühingu ärimudeli või riskiprofiili jaoks asjakohasemaks

tundlikkusanalüüside asjakohasuse kohta investeerimisühingu strateegia, finantskavade ja ärimudeli seisukohast ning järelevalvelised arvamused selle kohta;

• e. vähenenud kindlus seoses investeerimisühingu tegeliku tundlikkusega ebasoodsate stsenaariumide suhtes;
• f. võimalikud kattumised kohaldatava täiendavate omavahendite nõudega;

mitte.

310. Ilma et see piiraks lõike 271 kohaldamist, peaksid pädevad asutused õigeaegselt läbi vaatama 2. samba kapitalisuunise taseme, kui sellist taset peetakse pädevatele asutustele kogu kättesaadava asjakohase teabe põhjal ebatäpseks. Nad peaksid vähemalt hindama, kas olemasolev 2. samba kapitalisuunise tase on endiselt asjakohane, ja vajaduse korral seda muutma, kui lõikes 305 osutatud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tulemused näitavad olulisi muutusi võrreldes varem 2. samba kapitalisuunise kehtestamisel kasutatud analüüsiga.

311. 2. samba kapitalisuunis, mille on kehtestanud pädevad asutused, täiendab omavahendite nõuete kõrgeimat komponenti kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikliga 11 ja direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti a kohast täiendavate omavahendite nõuet.

7.4.2 2. samba kapitalisuunise koosseis ja sellest teavitamine

312. 2. samba kapitalisuunise määramisel või ajakohastamisel peaksid pädevad asutused teatama investeerimisühingule selle taseme ja asjakohased tähtajad selle kehtestamiseks kooskõlas lõikega 316. Pädevad asutused peaksid selgitama ka võimaliku järelevalvealast reageerimist olukordadele, kus 2. samba kapitalisuunist ei täideta.

313. Lõike 310 kohase läbivaatamise korral, kui direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 36 kohaseid järelevalvealaseid läbivaatamisi ei teostata, peaksid pädevad asutused teatama uue 2. samba kapitalisuunise taseme.

314. Pädevad asutused peaksid investeerimisühinguid teavitama sellest, et 2. samba kapitalisuunist tuleb täita esimese tasandi põhiomavahendite kõlblike omavahenditega ning et 2. samba kapitalisuunis tuleks kaasata kapitali planeerimise ja riskijuhtimisraamistikesse, sealhulgas riskivalmiduse raamistikku ja finantsseisundi taastekavadesse.

315. Pädevad asutused peaksid investeerimisühinguid teavitama ka sellest, et 2. samba kapitalisuunise eesmärgil hoitavaid omavahendeid ei saa kasutada muude omavahendite nõuete täitmiseks.

316. Investeerimisühingule 2. samba kapitalisuunise kehtestamise tähtaja seadmisel ja sellest teatamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse vähemalt järgmist:

• a. kas investeerimisühing on ümberstruktureerimise või kriisilahenduse objektiks ning
• b. võimalikku mõju, mida esimese taseme põhiomavahendite suhtarvuga denomineeritud 2. samba kapitalisuunis võib avaldada kapitalinõuete muudele osadele, ning investeerimisühingute võimekust väljastada täiendavaid esimese või teise taseme instrumente.

7.4.3 Kapitali planeerimine ja muud järelevalvemeetmed kapitali adekvaatsuse käsitlemiseks stressiolukordades

Kapitali planeerimine

317. Kui punktis 7.4 viidatud kvantitatiivsed tulemused osutavad, et investeerimisühing ei suuda antud ebasoodsate stsenaariumide korral kohaldatavaid kapitalinõudeid täita, peaksid pädevad asutused nõudma, et investeerimisühing esitaks usaldusväärse kapitaliplaani, mis käsitleb kohaldatavate kapitalinõuete mittetäitmise riski.

318. Kapitaliplaani usaldusväärsuse määramiseks peaks pädev asutus kaaluma järgmist, kui asjakohane:

• a. kas kapitaliplaan katab tervet eeldatud ebasoodsat ajavahemikku;
• b. kas kapitaliplaanis on esitatud usaldusväärsete leevendus- ja juhtimismeetmete kogum;
• c. kas investeerimisühing on valmis ja võimeline võtma selliseid meetmeid, et käsitleda kohaldatavate kapitalinõuete rikkumisi ebasoodsates tingimustes;
• d. kas nende leevendus- ja juhtimismeetmete suhtes kehtivad õiguslikud või mainega seotud piirangud;
• e. tõenäosus, et leevendus- ja juhtimismeetmed võimaldavad investeerimisühingul kohaldatavaid kapitalinõudeid asjakohase aja jooksul täielikult täita;
• f. kas esitatud meetmed vastavad üldjoontes makromajanduslikele kaalutlustele ja teadaolevatele tulevikus rakenduvatele õiguslikele muudatustele, mis mõjutavad investeerimisühingut eeldatud ebasoodsa stressistsenaariumi ulatuses ja ajaperioodi jooksul, ning
• g. vajaduse korral investeerimisühingu finantsseisundi taastekavas kirjeldatud taastumisvõimalused ja nende analüüs.

319. Kapitaliplaanide hindamisel peaks pädev asutus, kui asjakohane, pärast investeerimisühinguga peetud tõhusat dialoogi nõudma, et investeerimisühing teeks kapitaliplaanides, sealhulgas esitatud juhtimismeetmetes muudatusi, või nõudma, et

investeerimisühingud rakendaksid täiendavaid leevendusmeetmeid, mis oleksid asjakohased, arvestades stsenaariume ja praegusi makromajanduslikke tingimusi.

320. Pädevad asutused peaksid eeldama, et investeerimisühingud rakendavad muudetud kapitaliplaani, sealhulgas täiendavaid muudatusi, mis põhinevad järelevalvealase hindamise tulemustel ja investeerimisühinguga peetud dialoogil.

Täiendavad järelevalvemeetmed

321. Pädevad asutused peaksid vajaduse korral kaaluma jaotises 10 kirjeldatud täiendavate järelevalvemeetmete rakendamist tagamaks, et investeerimisühing on stressiolukorras adekvaatselt kapitaliseeritud.

322. Näiteks kui stressitestide või tundlikkusanalüüside kvantitatiivsed tulemused viitavad sellele, et investeerimisühing tõenäoliselt rikub oma kapitalinõudeid järgmise 12 kuu jooksul ebasoodsa stsenaariumi olukorras, peaksid pädevad asutused, kui asjakohane, käsitlema seda teavet kui ühte võimalikku asjaolu direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 38 punkti b tähenduses. Sellistel juhtudel peaksid pädevad asutused rakendama nõuetekohaseid meetmeid kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõikega 2 omavahendite piisava taseme tagamiseks. Kui sellised meetmed on seotud kapitaliga, peaksid pädevad asutused eelkõige kaaluma ühte või mõlemat järgmistest, nagu on määratletud artikli 39 lõike 2 punktides a ja f:

• a. nõudma investeerimisühingutelt, et neil oleks asjakohane summa täiendavaid omavahendeid nimiväärtusena, võttes arvesse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamise tulemusi;
• b. nõudma investeerimisühingu tegevuste, toodete ja süsteemide olemusliku riski vähendamist.

323. Pärast eespool kirjeldatud hindamist peaksid pädevad asutused kujundama seisukoha, kas olemasolevad omavahendite ressursid tagavad usaldusväärse katte riskidele, millele investeerimisühing on või võib olla avatud. See seisukoht peaks kajastuma tulemuste kokkuvõttes, mis esitatakse koos tabelis 9 loetletud kaalutluste alusel antud elujõulisuse skooriga.

Tabel 9. Kapitali adekvaatsuse skoori määramise järelevalvekaalutlused

Skoor Järelevalveline Kaalutlused arvamus