1. Suunised krediidi- ja finantseerimisasutuste üle järelevalvet tegevate pädevate asutuste koostöö ja teabevahetuse kohta direktiivi (EL) 2015/849 tähenduses

5.1 Juhtiv järelevalvaja peab alati kutsuma järgmised asutused alaliste liikmetena rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumis osalema:

• (a) kõik pädevad asutused, kes vastutavad piiriüleselt tegutseva ühingu kõigi püsivate tegevuskohtade rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve eest;
• (b) pädevad asutused, kes vastutavad kõigi ELi püsivate tegevuskohtade rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve eest;
• (c) asjaomane Euroopa järelevalveasutus (EBA, ESMA või EIOPA).

5.2 Juhtiv järelevalvaja vastutab suunises 5.1 nimetatud alaliste liikmete tuvastamise eest ning nende nimede ja kontaktandmete kandmise eest vastava rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi kontaktandmete nimekirja kooskõlas 6. suunisega. Pädevate asutuste tuvastamiseks võib juhtiv järelevalvaja viidata pädevate asutuste registrile, mille on avaldanud Euroopa Komisjon direktiivi (EL) 2015/849 artikli 48 lõike 1a kohaselt.

5.3 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumis osalemise kutse saamisel peavad alalised liikmed juhtivat järelevalvajat oma osalusest kümne tööpäeva jooksul kirjalikult teavitama.

5.4 Juhtiv järelevalvaja peab kutsuma piiriüleselt tegutsevate ühingute, piiriüleste ja ELi püsivate tegevuskohtade ja kolmandate riikide (kus piiriülesed püsivad tegevuskohad tegutsevad) usaldatavusnõuete järelevalvajad osalema vaatlejatena rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumides. Ta võib kutsuda osalema ka kolmandate riikide (kus piiriülesed püsivad tegevuskohad tegutsevad) usaldatavusnõuete järelevalvajad ja juhtiva järelevalvaja asukoha liikmesriigi rahapesu andmebüroo (RAB).

5.5 Juhtiv järelevalvaja vastutab suunises 5.4 nimetatud vaatlejate tuvastamise eest ning nende nimede ja kontaktandmete kandmise eest vastava rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi kontaktandmete nimekirja kooskõlas 6. suunisega. Asjaomaste asutuste tuvastamiseks võib juhtiv järelevalvaja konsulteerida Euroopa järelevalveasutustega.

5.6 Konkreetse vaatleja kutsumise otsustamisel peab juhtiv järelevalvaja koostama võimalike vaatlejate nimekirja kooskõlas suunisega 5.5. Seda tehes peab juhtiv järelevalvaja kaaluma mõistliku aja jooksul kõiki alalistelt liikmetelt saadud kirjalikke ettepanekuid ja nende põhjendusi konkreetse vaatleja kutsumiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi. Et teha vaatleja kutsumise ettepanek, peab juhtiv järelevalvaja või vaatleja kutsumiseks ettepanekut tegev alaline liige tegema järgmist:

• (a) hindama kolmanda riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise või usaldatavusnõuete järelevalveasutuse konfidentsiaalsuspõhimõtete võrdväärsust. Osana sellisest hindamisest võib juhtiv järelevalvaja või alaline liige viidata EBA veebisaidil avaldatud soovitusele ELi-väliste asutuste samaväärsuse kohta järelevalvekolleegiumides osalemiseks, mis võib olla oluline sisend kolmanda riigi asutuse üldise samaväärsuse hindamisel. Lisaks võidakse arvestada Euroopa Komisjoni samaväärsusotsuseid Solventsus II direktiivi⁴ valdkonnas ja adekvaatsusotsuseid andmekaitse valdkonnas⁵ .
• (b) Mõju hindamine, mida vaatleja osalus võib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumile avaldada.
• (c) Kolmanda riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise või usaldatavusnõuete järelevalvaja kõigi alaliste liikmetega AMLD artikli 57 lõike a punkti 5 kohaselt kahepoolsete koostöölepingute allkirjastamise võime ja valmisoleku hindamine.

5.7 Juhtiv järelevalvaja peab jagama võimalike vaatlejate nimekirja koos suunise 5.6 kohaselt läbiviidud hindamise tulemustega kõigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi alaliste liikmete ja olemasolevate vaatlejatega.

5.8 Alalised liikmed peaksid jagama kõiki tähelepanekuid ja vastuväiteid, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumis osalema kutsutavate vaatlejatega, juhtiva järelevalvaja kehtestatud tähtajaks. Sellised tähelepanekud ja vastuväited esitatakse koos kirjalike põhjendustega, milles näidatakse ära selliste tähelepanekute ja vastuväidete alused ning see, kuidas pakutud vaatleja osalemine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumis võib alalise liikme hinnangul mõjutada kolleegiumi menetlusi.

5.9 Juhtiv järelevalvaja võib kutsuda vaatleja osalema rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumis ainult siis, kui ükski alaline liige ei ole selle vastu ning kui potentsiaalne vaatleja nõustub täitma vaatlejate osaluse tingimusi, mille juhtiv järelevalvaja peab iga vaatleja jaoks eraldi koostama ja asjaomaste asutustega kooskõlastama. 5.10 Vaatlejate kutsumise ja osalemisega seoses tekkinud probleemide lahendamiseks võib konsulteerida EBAga või viimane võib selleks tegutseda ka omal algatusel.

⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II).

⁵ Vt määruse (EL) 2016/679 artikli 45 lõige 3 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 36 lõige 3.

5.11 Juhtiv järelevalvaja võib omal algatusel või alalise liikme taotlusel kaaluda teiste asjaomaste osalejate kutsumist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi koosoleku konkreetsele istungile, kui:

• (a) selliste osalejate kohalolek on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumile kasulik; sellised osalejad võivad olla muu hulgas ühing, muud RABid kui suunises 5.4 sätestatud RAB, audiitorid või konsultandid;
• (b) konkreetsed küsimused, mida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumis arutatakse, võivad mõjutada kutsutud osaleja tööd; sellised osalejad võivad olla näiteks kriisilahendusasutused, Ühtne Kriisilahendusnõukogu või hoiuste tagamise skeemid.

5.12 Juhtiv järelevalvaja peab kaaluma kõiki alalistelt liikmetelt saadud kirjalikke ettepanekuid võimalike osalejate kohta ja nende kutsumise põhjendusi. Juhtiv järelevalvaja peab konsulteerima kõigi alaliste liikmetega ja saama nende heakskiidu enne, kui ta kutsub need osalejad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi koosoleku konkreetsele istungile, ning teavitama vaatlejaid sellisest otsusest.

5.13 Alalised liikmed peavad jagama oma kahtlusi või vastuväiteid pakutud osaleja kohta juhtiva järelevalvaja kehtestatud tähtajaks ja toetama neid kirjalike põhjendustega, milles tuuakse välja selliste kahtluste või vastuväidete alused.

7.1 Alaliste liikmetega konsulteerides määrab juhtiv järelevalvaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi koosolekute vormi ja sageduse, võttes arvesse vähemalt järgmisi tegureid:

• (a) juhtiva järelevalvaja hinnang ühingu ja selle piiriüleste püsivate tegevuskohtade või ELi tegevuskohtadega (mille suhtes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegium moodustatakse) seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riski kohta, mille juhtiv järelevalvaja on määranud Euroopa järelevalveasutuste riskipõhiste järelevalvesuuniste ja riskitegurite suuniste kohaselt;
• (b) alaliste liikmete seisukohad;
• (c) asja kiireloomulisus ja ajakohasus;
• (d) alaliste liikmete kättesaadavus;
• (e) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi tõhususe ja toimimise mõju ning
• (f) mis tahes olulised muutused ühingute või nende piiriüleste või ELi püsivate tegevuskohtadega (mille suhtes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegium moodustatakse) seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskide tasemes.

7.2 Äsja moodustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi esimene koosolek peab olema kohapealne koosolek, välja arvatud juhul, kui alalised liikmed ja juhtiv järelevalvaja lepivad kokku, et teistsugune koosoleku vorm on sobiv, võttes arvesse suunise 7.1 punktides a kuni e sätestatud tegureid.

7.3 Kui juhtiv järelevalvaja alaliste liikmete seisukohti arvestades määrab, et piiriüleselt tegutseva ühingu või ELi püsivate tegevuskohtade rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on suur, siis peab juhtiv järelevalvaja kokku kutsuma vähemalt ühe rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi kohapealse koosoleku aastas, välja arvatud juhul, kui alalised liikmed lepivad kokku teistsuguse koosoleku sageduse või vormi, võttes arvesse suunises 7.1 sätestatud tegureid.

7.4 Asjakohases ja võimalikus ulatuses peab juhtiv järelevalvaja alaliste liikmetega konsulteerides korraldama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi kohapealse koosoleku vahetult enne või pärast usaldatavusnõuete järelevalvajate kolleegiumi koosolekut või selle ajal, et lihtsustada teabevahetust pädevate asutuste ja usaldatavusnõuete järelevalvajate vahel.

7.5 Kõikidel suunises 7.3 käsitlemata juhtudel peab juhtiv järelevalvaja alaliste liikmetega konsulteerides koosolekute sageduses ja vormis kokku leppima, võttes arvesse suunises 7.1 sätestatud tegureid.

7.6 Juhtiv järelevalvaja peab tagama, et korralised rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi koosolekud hõlmavad vähemalt:

• (a) teabe vahetamist piiriüleselt tegutseva ühingu ja tema piiriüleste püsivate tegevuskohtade või ELi püsivate tegevuskohtade kohta, sealhulgas:
• (i) alaliste liikmete hinnang piiriüleselt tegutseva ühingu või ELi püsivate tegevuskohtade rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiprofiili kohta;
• (ii) varased hoiatused tekkivate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kohta;
• (iii) realiseerunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskid ning laiemad järelevalve järeldused (või esialgsed järeldused, kui on tuvastatud rasked rikkumised), mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete ja korraga, sealhulgas kontserniüleste põhimõtete ja korra kohaldamisega ühingus, kes tegutseb piiriüleselt või ELi püsivate tegevuskohtade kaudu, sealhulgas esitatud kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete arv ja analüüs, kui selline teave on kättesaadav;
• (iv) kavandatud või hiljuti tehtud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegevused, sealhulgas kohapealsed ja kaugkontrollid;
• (v) sanktsioonid või muud parandustegevused või -meetmed, mida on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste rikkumise korral kaalutud või rakendatud;
• (vi) muud järelevalve- või täitemeetmed, sealhulgas usaldatavusnõuete järelevalvajate kohaldatud meetmed, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskil põhinev lisakapitalinõue, või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riski alusel võetud meetmed või tehtud otsused seoses tegevuslubade, oluliste osaluste, juhtimise, sisekontrolli ning sobivuse ja nõuetele vastavusega;
• (b) ühise lähenemisviisi ja kooskõlastatud tegevuste vajaduse kaalumist vastavalt 12. ja 13. suunisele.

7.7 Juhtiv järelevalvaja peab omal algatusel või ühe või enama alalise liikme taotlusel korraldama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi erakorralise koosoleku, kui on realiseerunud rahapesu ja terrorismi rahastamise risk või tekkinud suur rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, näiteks:

• (a) piiriüleselt tegutsev ühing või piiriülene tegevuskoht või ELi tegevuskoht osaleb väidetavalt rahvusvahelises rahapesu ja terrorismi rahastamise skeemis või
• (b) piiriüleselt tegutsev ühing või piiriülene tegevuskoht või ELi tegevuskoht ei täida ulatuslikult rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, millel võib olla mõju teistes jurisdiktsioonides.

7.8 Juhtiv järelevalvaja peab viivitamata korraldama koosoleku, nagu suunises 7.7 kirjeldatud, ja määrama alaliste liikmetega konsulteerides koosoleku sobivaima vormi.

7.9 Kui juhtiv järelevalvaja ei korralda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi erakorralist koosolekut, nagu suunises 7.8 kirjeldatud, peab vähemalt üks alaline liige korraldama selle koosoleku ise ning tagama, et teisi alalisi liikmeid teavitatakse koosolekust ja seal arutatavatest teemadest.

7.10 Kui rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on realiseerunud ning tuleb kiirelt tegutseda, siis võib vähemalt üks alaline liige viivitamata korraldada erakorralise koosoleku, tagades teiste alaliste liikmete teavitamise koosoleku toimumisest.

7.11 Käesolevate suuniste suunist 7.6 ei rakendata erakorraliste koosolekute suhtes.

11.1 Kõik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi alalised liikmed peavad hoidma vastavas kolleegiumis saadud mitteavaliku teabe konfidentsiaalsena. Vastastikuse abi taotlused kuuluvad mitteavaliku teabe hulka.

11.2 Kui alaline liige saab vastastikuse abi taotluse pädevalt asutuselt, mis ei ole selle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi alaline liige ega vaatleja, ning sellele taotlusele vastamine nõuaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi kontekstis saadud mitteavaliku teave avaldamist, peab taotluse saanud liige:

• (a) konsulteerima nende alaliste liikmete või vaatlejatega, kellelt avaldamise taotluses nimetatud teave pärines, ja juhtiva järelevalvajaga;
• (b) mitteavalikku teavet mitte avaldama, välja arvatud juhul, kui ta on selleks saanud kirjaliku nõusoleku alalistelt liikmetelt ja/või vaatlejatelt, kellelt mitteavalik teave pärines;
• (c) mitteavalikku teavet lubatud ulatuses mitte avaldama, kui alalised liikmed ja/või vaatlejad, kellelt teave pärineb, peavad teabe avaldamist põhjendamatuks. Sellistel juhtudel peab alaline liige, kellelt abi taotleti, paluma abi taotleval pädeval asutusel kaaluda oma vastastikuse abi taotluse tagasivõtmist või selle muutmist viisil, mis kaotaks mitteavaliku teabe avaldamise vajaduse.

11.3 Kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumis saadud konfidentsiaalse teabe edastamine kutsutud osalejale on kohaldatava õiguse alusel lubatud ja tehakse ettepanek selliseks edastamiseks, siis peab juhtiv järelevalvaja saama eelneva sõnaselge nõusoleku nendelt alalistelt liikmetelt või vaatlejatelt, kes vastava teabe rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumile esitasid. Kui kohaldatava õiguse kohaselt võib selline edastamine toimuda ainult juhul, kui kutsutud osaleja suhtes kohaldatakse konkreetseid ametisaladuse pidamise nõudeid, siis peab juhtiv järelevalvaja hindama, kas nõue on täidetud, ja lisama oma hinnangu selle lõigu esimeses lauses viidatud eelneva nõusoleku taotlusele. Kutsutud osalejad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuslepingu, millega tagatakse, et kolleegiumis arutatud mis tahes konfidentsiaalset teavet ei tohi avaldada ühelegi isikule või üksusele väljaspool rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi, välja arvatud juhul, kui see on seadusega nõutud ja lubatud.

11.4 Juhtiv järelevalvaja peab tagama, et konfidentsiaalset teavet vahetatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumis alati turvaliste kanalite kaudu, välja arvatud juhul, kui sellist teavet vahetatakse kolleegiumi koosolekul. 11.5 Teabevahetus juhtiva järelevalvaja, alaliste liikmete ja vaatlejate vahel peab vastama kohaldatavatele andmekaitseseadustele.⁶

⁶ Riiklike asutuste korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta ja selle määruse siseriiklikele rakendusaktidele, ja liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrusele (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ.

11.6 Alalised liikmed peavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumis saadud teavet kasutama ilma eelneva nõusolekuta direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 57a toodud eesmärkidel, eriti selleks, et:

• (a) tagada, et piiriüleselt tegutsev ühing või ELi püsivad tegevuskohad järgivad direktiivi (EL) 2015/849 sätteid; või
• (b) teavitada oma valdkondlikust rahapesu ja terrorismi riski hindamisest.

11.7 Kui alaline liige otsustab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumist saadud teabe avalikustada mis tahes põhjusel peale nende, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2015/849 või nimetatud käesolevates suunistes, peab ta saama nende alaliste liikmete või vaatlejate eelneva kirjaliku nõusoleku, kellelt teave pärines või keda teabe avaldamine võib mõjutada.

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumile („rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegium“),

mis on moodustatud [lisada piiriüleselt tegutseva ühingu või tema ELi püsiva tegevuskoha nimi]

[Lisada pädeva asutuse nimi] kui juhtiv järelevalvaja („juhtiv järelevalvaja“) on moodustanud selle i. rahapesu Sissejuhatus ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi kooskõlas direktiivi (EL)

2015/849 artikli 48 lõikega 4, artikli 48 lõikega 5, artikliga 49, artikli 50 lõikega a ja artikli 57 lõikega a . Juhtiv järelevalvaja on oma rahapesu / terrorismi rahastamise riski hinnangus andnud ühingule rahapesu / terrorismi rahastamise riski kohta [lisada rahapesu / terrorismi rahastamise riskireiting] reitingu .

Selle rahapesu tõkestamise kolleegiumi eesmärk on tagada käesoleva lepingu II paragrahvis nimetatud alaliste liikmete ja vaatlejate vaheline koostöö ning teabevahetus.

Rahapesu tõkestamise kolleegium tegutseb selle lepingu kohaselt, mis vaadatakse läbi ja mida ajakohastatakse vastavalt reeglitele, mis on toodud Euroopa järelevalveasutuste suunistes krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste üle järelevalvet tegevate pädevate asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse kohta direktiivi (EL) 2015/849 tähenduses („rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumide suunised“).

• a. Ühingu struktuuri kirjeldus
• ii. Alaliste liikmete ja vaatlejate identifitseerimine

[Palun lisage ühingu struktuuri skeem ja/või lühikirjeldus. Lepingu I lisas tuleb anda ühingu põhjalik kirjeldus.]

• b. Alaliste liikmete identifitseerimine Juhtiva järelevalvaja tehtud kaardistamise tulemusel ja rahapesu tõkestamise kolleegiumide suuniste 5. suunise kohaselt on juhtiv järelevalvaja identifitseerinud järgmised alalised liikmed, kes peavad rahapesu tõkestamise kolleegiumis osalema: [Lisada kõigi alaliste liikmete nimekiri] Kõigi alaliste liikmete kontaktandmed on toodud lepingu II lisas.
• c. Vaatlejate identifitseerimine Juhtiv järelevalvaja kaardistas ja identifitseeris rahapesu tõkestamise kolleegiumide suuniste 5. suunise kohaselt rahapesu tõkestamise kolleegiumi vaatlejad. Pärast vaatlejatelt kinnituse saamist, et nad täidavad lepingu III lisas toodud vaatlejate osaluse tingimusi, kutsus juhtiv järelevalvaja järgmised vaatlejad rahapesu tõkestamise kolleegiumis osalema: [Lisada kõigi vaatlejate nimekiri]

Juhtiv järelevalvaja võtab arvesse, et nendel vaatlejatel on erilised huvid ühinguga seotud küsimustes, mida arutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumi koosolekutel, sealhulgas: [Lisada teema nimekiri]

[Lisada järelevalveasutuse nimi] on kolmanda riigi järelevalveasutus, mis on kutsutud osalema rahapesu tõkestamise kolleegiumis vaatlejana, kuna [seoses allpool toodud punktiga a või b, palun kustutage punkt, mis ei ole asjakohane]

• a) juhtiv järelevalvaja peab kolmanda riigi järelevalveasutuse konfidentsiaalsuspõhimõtteid pädevate asutuste omadega võrdväärseks või
• b) juhtiv järelevalvaja ei pea kolmanda riigi järelevalveasutuse konfidentsiaalsuspõhimõtteid pädevate asutuste omadega võrdväärseks ja seega võimaldab vaatlejal osaleda järgmistel istungitel, kus ei avaldata konfidentsiaalset teavet: [Lisada istungite nimekiri]

[Lisage järgnev tingimus ainult siis, kui alalised liikmed on kokku leppinud, et vaatlejad peavad osalema ainult kolleegiumi koosoleku konkreetsetel istungitel]

Juhtiv iii. järelevalvaja Osalemine ja rahapesu rahapesu tõkestamise tõkestamise kolleegiumi kolleegiumi alalised liikmed koosolekutel tagavad, et kolleegiumi koosolekutel ja tegevustes osalevad kõige sobivamad esindajad vastavalt sellele, mis teemasid seal arutatakse ja mis eesmärke seal saavutada püütakse. Nendel esindajatel on alaliste liikmetena õigus teostada oma volitusi võimalikult suures ulatuses otsuste suhtes, mida kavatsetakse rahapesu tõkestamise kolleegiumi koosolekutel või tegevuste käigus vastu võtta.

Pärast nõupidamist alaliste liikmetega kutsub juhtiv järelevalvaja rahapesu tõkestamise kolleegiumide suuniste 5. suunise kohaselt teisi osalejaid vajaduse korral osalema rahapesu tõkestamise kolleegiumi koosoleku konkreetsel istungil.

Alalised iv. liikmed Vastastikuse järgivad rahapesu abi taotlemise tõkestamise ulatus kolleegiumide ja raamistik suunistes toodud vastastikuse abi taotlemise ja osutamise protsessi.

Alalised liikmed osutavad võimaluse korral teistele alalistele liikmetele ja vaatlejatele igakülgset vastastikust abi mis tahes küsimustes, mis puudutavad ühingu järelevalvet seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega, ja vähemalt nendes küsimustes, mida on kirjeldatud rahapesu tõkestamise kolleegiumide suunistes.

Direktiivi vii. (EL) Konfidentsiaalse 2015/849 artikli 48 teabe lõike 2 käsitlemine kohaselt käsitlevad kõik alalised liikmed lepingu alusel ja rahapesu tõkestamise kolleegiumi kontekstis saadud teavet konfidentsiaalsena ning vastavalt kohaldatavatele andmekaitsereeglitele.

Alalised liikmed kasutavad rahapesu tõkestamise kolleegiumi kontekstis saadud konfidentsiaalset teavet ainult oma kohustuste täitmisel ja üksnes rahapesu tõkestamise kolleegiumide suunistes toodud eesmärkide saavutamiseks.

Alalised liikmed avaldavad teavet, mis nad on rahapesu tõkestamise kolleegiumis osalemisel saanud, vajaduse korral muudele isikutele peale alaliste liikmete ja vaatlejate ainult viisil, mida on kirjeldatud rahapesu tõkestamise kolleegiumide suunistes.

Alalised viii. liikmed UÜhine arvestavad lähenemisviis ühise lähenemisviisi ja koordineeritud või kooskõlastatud tegevus tegevuste kokkuleppimisel rahapesu tõkestamise kolleegiumide suuniseid.

Juhtiv järelevalvaja teeb kõik vajaliku, et tagada ühise lähenemisviisi kohaldamine, kui see on kahe või enama alalise liikme vahel kokku lepitud ja kui see ei piira asjaomaste riigisiseste seadustega sellistele liikmetele pandud õigusi ega kohustusi. Mis ix. tahes konfliktid Konfliktide alaliste lahendamine liikmete ja vaatlejate vahel lahendatakse rahapesu tõkestamise kolleegiumide suuniste kohaselt.

Alalised x. liikmed Kirjaliku täidavad kooskõlastamise käesolevas lepingus ja sätestatud koostöö korraldusi. korraldamise lõppsätted

Kui alalise liikme või vaatleja liikmesus lõpeb, konsulteerib juhtiv järelevalvaja alaliste liikmetega ja selle alusel muudab lepingut.

Rahapesu tõkestamise kolleegiumi suhtluskeel on [keele nimetus]. Seda dokumenti ei tohi avaldada.

Kuupäev: Kuupäev: [Juhtiva järelevalveasutuse] eest [Pädeva asutuse] nimel Nimi: Nimi:…………………………………… Ametikoht: Ametikoht:………………………………… Allkiri:……………………………………………… Allkiri:.………………………………………………

I lisa. Ühingu struktuur [lisage siia ühingu struktuuri üksikasjalik kirjeldus või organisatsiooni skeem]

Viimati muudetud:

Seisund Volitused Kontaktandmed Telefoninumber E-posti aadress

[lisada, kas [lisada pädeva asutuse [lisada asutuse [lisada [lisada tegemist on / järelevalveasutuse kontaktisiku kontaktisiku kontaktisiku alalise liikme või või Euroopa nimi ja telefoninumber] e-posti vaatlejaga] järelevalveasutuste ametinimetus] aadress] nimed] III lisa. Vaatlejate individuaalsed osalustingimused [Osalustingimustest, mille alalised liikmed konkreetsete vaatlejatega sõlmivad, peavad saama koostöö ja teabevahetuse lepingu lisad, st lisad III.1, III.2 jne, olenevalt kolleegiumil olevate vaatlejate arvust. Iga vaatleja kohta peavad olema individuaalsed osalustingimused, mis määratlevad tema osaluse rahapesu tõkestamise kolleegiumi tegevuses ning suhtluses alaliste liikmete ja teiste vaatlejatega rahapesu tõkestamise kolleegiumi kontekstis (välja arvatud juhul, kui kolleegiumi liikmed ja vaatlejad on muud moodi kokku leppinud).]

Non-public information

11.1 All permanent members in an AML/CFT college should keep any non-public information obtained in that college confidential. Non-public information includes requests for mutual assistance.

11.2 Where a permanent member receives a request for mutual assistance from a competent authority that is not a permanent member or observer in that AML/CFT college, and responding to that request would necessitate the disclosure of non-public information obtained in the AML/CFT college context, the permanent member who received the request should:

• (a) consult with those permanent members or observers from which the information that is subject to the disclosure request originated and with the lead supervisor;
• (b) refrain from disclosing non-public information unless it has obtained the written agreement from the permanent members and/or observers from which the non-public information originated;
• (c) refrain from disclosing, to the extent permitted, non-public information if the permanent members and/or observers from which the information originated consider that disclosure is not warranted. In those cases, the requested permanent member should ask the requesting competent authority to consider withdrawing its request for mutual assistance or amend it in such a way as to eliminate the need for the disclosure of non-public information.

11.3 Where the transmission of confidential information obtained in the AML/CFT college to an invited participant is permissible under the applicable law and such transmission is proposed, the lead supervisor should obtain explicit prior consent from the permanent members or observers that provided such information to the AML/CFT college. Where the applicable law requires that such transmission can only be made if the invited participant is subject to a specific professional secrecy requirement, the lead supervisor should assess whether the requirement is met and attach the assessment to the request for prior consent referred to in the first sentence of this paragraph. The invited participants should sign a confidentiality agreement that ensures that any confidential information discussed at the college meeting may not be disclosed to any person or entity outside the AML/CFT college unless required and permitted by law.

11.4 The lead supervisor should ensure that confidential information is always exchanged within the AML/CFT college through secure channels, unless such information is exchanged during the college meeting.

11.5 The exchange of information between the lead supervisor, permanent members and observers has to be in compliance with the applicable laws governing data protection.¹²

Permissible uses of information

11.6 Permanent members should use the information obtained in the AML/CFT college, without prior consent, for the purposes set out in Article 57a of Directive (EU) 2015/849 and particularly in order to:

• (a) ensure that the firm operating on a cross-border basis or EU establishments comply with the provisions of Directive (EU) 2015/849; or
• (b) inform their ML/FT risk assessment of the sector.

11.7 If a permanent member decides to disclose the information obtained in the AML/CFT college for any purpose other than those set out in Directive (EU) 2015/849 or specified in these guidelines, it should obtain prior written consent from the permanent members or observers from which the information originated or that may be affected by the information disclosure.

¹² For national authorities Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data, and repealing Directive 95/46/EC and national implementing laws of this Regulation, and for the Union institutions bodies, offices and agencies Regulation (EU) 2018/1725. of the European Parliament and of the Council of 23 October 2018 on the protection of individuals with regard to the processing of personal data by the institutions, bodies, offices and agencies of the Union and to the freedom circulation of this data, and repealing Regulation (EC) No 45/2001 and Decision No 1247/2002 / EC.

12.1 Permanent members should agree on a common approach to ensure that the firm operating on a cross-border basis and its cross-border establishments or EU establishments comply with the provisions of Directive (EU) 2015/849 and are supervised consistently in all jurisdictions.

12.2 In certain circumstances, two or more permanent members may agree on a common approach. For example:

• (a) where an issue relates only to a cross-border or EU establishment in one Member State, it may be sufficient for the permanent member responsible for the supervision of that establishment and the lead supervisor to agree on the common approach; or
• (b) where an issue relates to the firm’s or cross-border or EU establishment’s application of group-wide policies and procedures, an agreement on the common approach between all permanent members may be more appropriate.

12.3 Where permanent members agree that a common approach is needed to resolve the issue but an agreement cannot be reached on how it should be applied, the lead supervisor’s decision prevails.

12.4 Permanent members should commit to applying the approach described in Guidelines 12.1 and 12.2 in practice where this approach does not prejudice the powers and obligations conferred to them by virtue of their respective national laws.

12.5 Where a permanent member has agreed to follow the common approach and fails to act in accordance with the approach, other permanent members should contact the responsible European supervisory authority.

13.1 The common approach described in Guideline 12 can lead to a coordinated supervisory action, which may include coordinated or joint inspections by some or all permanent members. When deciding whether to carry out a coordinated supervisory action, permanent members should have regard to:

• (a) the nature and level of the ML/TF risk that the joint action is designed to assess or mitigate;
• (b) the specific risks or legal or regulatory provisions that form the subject matter of coordinated action, and any differences in the applicable legal and regulatory framework;
• (c) the supervisory resources available and the planned allocation of supervisory resources.

13.2 If a coordinated action is agreed on, participating permanent members should set out in writing at a minimum:

• (a) the permanent member that is responsible for coordinating an action, if necessary;
• (b) an action plan, including the nature and type of coordinated action to be taken by each permanent member, the timing of the work to be undertaken by each permanent member and the modalities of information exchange, including the sharing of information gathered during, and as a result of, the coordinated action;
• (c) the options for coordinated follow-up, if any, including, where applicable, coordinated enforcement action.

14.1 In order to structure their relationships where an AML/CFT college has not been established, competent authorities should apply processes that facilitate effective and efficient cooperation and information exchange with other competent authorities, supervisory authorities from third countries where feasible and prudential supervisors through bilateral relationships. To that effect, competent authorities should apply where appropriate the provisions set out in:

• (a) Guideline 9 in relation to the scope of mutual assistance;
• (b) Guideline 10 in relation to the process of mutual assistance;
• (c) Guideline 11 in relation to the permissible uses of information; and
• (d) Guidelines 12 and 13 in relation to a common approach and coordinated supervisory actions.

14.2 Where, in accordance with Article 57a(2) of Directive (EU) 2015/849, the competent authorities have signed an agreement with the European Central Bank, they should also refer to that agreement for practical modalities of cooperation and exchange of information between them.

15.1 Any conflict, arising from the application of these guidelines, between permanent members and observers, including where an AML/CFT college is not established or a request for mutual assistance has been declined or not fully satisfied, should be referred to the European supervisory authorities by all competent authorities involved.

16.1 The lead supervisor should make every effort to establish as soon as possible an AML/CFT college for all firms, cross-border and EU establishments that meet the conditions set out in Guideline 2. It should first establish colleges for those firms assessed as high risk for ML/TF purposes in line with the Risk-Based Supervision Guidelines and ensure that colleges for all other eligible firms be established within 2 years of the date of application of these guidelines.

16.2 During this transitional period, competent authorities should inform the EBA of any issues encountered in the application of these guidelines.

[this template should be used when mapping firms with cross-border establishments, which are authorised in your Member State and which have cross-border establishments in other Member States]

[this template should be used when mapping cross-border establishments, which operate in the Member State, of a firm established in another Member State]

Name of the Type of firm ML/TF risk Legal Member State where the How the firm is Does the EU cross- Where the AML/CFT cross-border rating of the identifier, if head office is located operating in your border establishment college is required, establishment cross-border relevant Member State (a branch, require an AML/CFT record the name and operating in establishment a subsidiary, etc.) college? location of the lead the Member supervisor State [This template should be used when mapping EU establishments of third-country undertakings, which operate in the Member State.]

Annex II – AML/CFT cooperation agreement template