II LISA LÜHENDID JA TERMINITE SÕNASTIK

AMS

Automaatsed mõõtmissüsteemid

AQI

Õhukvaliteedi näitajad

AR

Kohaldamisnõuded

AWS

Veemajanduse liit (Alliance for Water Stewardship)

PVT

Parim võimalik tehnika

PVT-SHT

Heitetase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga

PVT-SKTT

Keskkonnatoime tase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga

PVT-viitedokumendid

Parima võimaliku tehnika viitedokumendid

Btu

Briti soojusühik (British thermal unit)

CapEx

Kapitalikulud

CBD

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

CDDA

Määratud alade ühine andmebaas

CEN

Euroopa Standardikomitee

CENELEC

Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee

CH4

Metaan

CICES

Ühtne rahvusvaheline ökosüsteemiteenuste klassifikatsioon

CO2

Süsinikdioksiid

CRR

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr (EL) nr 575/2013 (1) (kapitalinõuete määrus);

DEGURBA

Linnastumise määr

DR BP-1

Avalikustamisnõue – kestlikkusaruannete koostamise üldine alus

DR BP-2

Avalikustamisnõue – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega

DR GOV-1

Avalikustamisnõue – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll

DR GOV-2

Avalikustamisnõue – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid

DR GOV-3

Avalikustamisnõue – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse

DR GOV-4

Avalikustamisnõue – avaldus kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta

DR GOV-5

Avalikustamisnõue – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll

DR SBM-1

Avalikustamisnõue – turupositsioon, strateegia, ärimudel(id) ja väärtusahel

DR SBM-2

Avalikustamisnõue – sidusrühmade huvid ja seisukohad

DR SBM-3

Avalikustamisnõue – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende koostoime strateegia ja ärimudeli(te)ga

DR IRO-1

Avalikustamisnõue – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

DR IRO-2

ESRSi avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruannetega

DNSH

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

DR

Avalikustamisnõuded

EBA

Euroopa Pangandusjärelevalve

EK

Euroopa Komisjon

EMP

Euroopa Majanduspiirkond

EFRAG

Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm

EFRAG SRB

Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma kestlikkusaruandluse komisjon

KMH

Keskkonnamõju hindamine

EMAS

Keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem

EPC

Energiamärgis

E-PRTR

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister

ESA

Euroopa järelevalveasutus

ESMA

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

ESRS

Euroopa kestlikkusaruandluse standardid

ESRS 1

Euroopa kestlikkusaruandluse standard 1 – Peamised nõuded

ESRS 2

Euroopa kestlikkusaruandluse standard 2 – Üldine avalikustatav teave

ESRS E1

Euroopa kestlikkusaruandluse standard E1 – Kliimamuutused

ESRS E2

Euroopa kestlikkusaruandluse standard E2 – Saastus

ESRS E3

Euroopa kestlikkusaruandluse standard E3 – Vee- ja mereressursid

ESRS E4

Euroopa kestlikkusaruandluse standard E4 – Elurikkus ja ökosüsteemid

ESRS E5

Euroopa kestlikkusaruandluse standard E5 – Ressursikasutus ja ringmajandus

ESRS G1

Euroopa kestlikkusaruandluse standard G1 – Äriline käitumine

ESRS S1

Euroopa kestlikkusaruandluse standard S1 – Oma töötajaskond

ESRS S2

Euroopa kestlikkusaruandluse standard S2 – Töötajad väärtusahelas

ESRS S3

Euroopa kestlikkusaruandluse standard S3 – Mõjutatud kogukonnad

ESRS S4

Euroopa kestlikkusaruandluse standard S4 – Tarbijad ja lõppkasutajad

EL

Euroopa Liit

ELi HKS

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem

EWC

Euroopa töönõukogu

FPIC

Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek

FTE

Täistööaja ekvivalent

GAAP

Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted

KHG

Kasvuhoonegaas

GJ

Gigadžaul

GRI

Globaalne aruandlusalgatus

GSP

Globaalse soojendamise potentsiaal

HFCd

Fluorosüsivesinikud

IED

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75//EL (2) (tööstusheidete direktiiv)

IFC

Rahvusvaheline Finantskorporatsioon

IFRS

Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid

ILO

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon

IPBES

Valitsustevaheline elurikkust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum

IPCC

Valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühm

ISEAL

Rahvusvaheline Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse Liit

ISO

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon

ISSB

Rahvusvaheline kestlikkusstandardite nõukogu

ITS

Rakenduslikud tehnilised standardid

IUCN

Rahvusvaheline Looduskaitseliit

KBA

Võtmetähtsusega elurikkad alad

Kg

Kilogramm

Lb

Nael (kaaluühik)

LEAP

Leia, hinda üldiselt ja konkreetselt, valmista ette

LGBTQI

Lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised ning queer-inimesed

MDR

Avalikustamise miinimumnõue

MWh

Megavatti tunnis

N2O

Dilämmastikoksiid

NACE

Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator

NF3

Lämmastiktrifluoriid

NGO

Valitsusväline organisatsioon

NH3

Ammoniaak

NOX

Lämmastikoksiidid

NUTS

Ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus

O3

Osoon

OKA

Osoonikihti kahandavad ained

OECD

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

OECM

Ühe Maa kliimamudel (One Earth Climate Model)

OpEx

Tegevuskulud

PBT

Püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline aine

PCAF

Süsiniku arvepidamise finantspartnerlus

PCF

Perfluorosüsinik

PM

Peenosakesed

PMT

Püsivad, liikuvad ja toksilised ained

POP

Püsivad orgaanilised saasteained

REACH

Kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine

SBTi

Teaduspõhiste eesmärkide algatus

SBTN

Teaduspõhiste eesmärkide võrgustik

SCE

Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea)

SDA

Sektoripõhine lähenemine CO2 heite vähendamisele

SDGd

Kestliku arengu eesmärgid

SDPI

Kestliku arengu tulemusnäitaja

SE

Euroopa äriühing (Societas Europaea)

SEEA

Integreeritud keskkonnamajanduslik arvepidamise süsteem

SEEA EA

Ökosüsteemide arvepidamine integreeritud keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi raames

SFDR

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088 (3) (jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus)

SOX

Vääveloksiidid

VOA

Väga ohtlik aine

TCFD

Kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühm

TNFD

Loodusega seotud finantsteabe avalikustamise töörühm

ÜRO

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

UNEP

ÜRO Keskkonnaprogramm

UNESCO

ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon

vPvBd

Väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained

vPvMd

Väga püsivad ja väga liikuvad ained

WDPA

Maailma kaitsealade andmebaas

WRI

Maailma Loodusvarade Instituut

WWF

Maailma Looduse Fond

Määratletud termin

Määratlus

Meetmed

Meetmed hõlmavad:

i.   meetmeid ja tegevuskavasid (sealhulgas üleminekukavasid ), mida rakendatakse tagamaks, et ettevõtja täidab seatud eesmärke ja mille kaudu ettevõtja püüab käsitleda olulisi mõjusid , riske ja võimalusi , ning

ii.  otsuseid toetada neid majanduslike, inim- või tehnoloogiliste ressurssidega.

Väärtusahelas osaleja

Väärtusahela eelnevates või järgnevates etappides osalevad üksikisikud või üksused. Osalejat käsitatakse ettevõtjast järgneva etapi osalejana (nt turustajad, kliendid), kui ta saab ettevõtjalt tooteid või teenuseid; seda käsitatakse ettevõtjale eelneva etapi osalejana (nt tarnijad ), kui ta pakub ettevõtjale tooteid või teenuseid, mida kasutatakse ettevõtja toodete või teenuste väljatöötamisel.

Piisav töötasu

Töötasu , mis rahuldab töötaja ja tema perekonna vajadused, võttes arvesse riigi majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi.

Haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganid

Juhtorganid, millel on ettevõtja üle kõrgeim otsustusõigus, sealhulgas komiteed. Kui ettevõtja juhtimisstruktuuris puudub haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan , kuuluvad siia tegevjuht ja sellise ametikoha olemasolu korral tegevjuhi asetäitja. Mõnes riigis koosnevad juhtimissüsteemid kahest tasandist, kus järelevalve ja juhtimine on eraldatud. Sellistel juhtudel kuuluvad mõlemad tasandid haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite määratluse alla.

Mõjutatud kogukonnad

Samas piirkonnas elavad või töötavad inimesed või rühm(ad), keda/mida aruandev ettevõtja oma tegevuse või väärtusahela eelneva ja järgneva etapi kaudu on mõjutanud või võib mõjutada. Mõjutatud kogukondade hulka võivad kuuluda kogukonnad alates ettevõtja tegevuspaiga kõrval elavatest (kohalikud kogukonnad) kuni kaugemal elavate kogukondadeni. Mõjutatud kogukondade hulka kuuluvad tegelikult ja potentsiaalselt mõjutatud põlisrahvad .

Aastane kogutöötasu

Oma töötajatele makstav aastane kogutöötasu hõlmab palka, preemiaid, aktsiaid, optsioone, mittekapitalipõhiste stiimulite kavasid, pensionivara väärtuse muutust ja aasta jooksul makstavat mittekvalifitseeruvat edasilükkuvat hüvitist.

Prognoositav finantsmõju

Finantsmõju , mis ei vasta aruandeperioodil finantsaruande kirjetes kajastamise kriteeriumidele ja mida praegused finantsmõjud ei hõlma.

Veeriskile avatud piirkond

Valgala, kus veega seotud mitme füüsilise aspekti tõttu ühe või mitme veekogu seisund ei ole hea ja/või halveneb (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ (1)), osutades seega olulistele vee kättesaadavuse, kvaliteedi ja kvantiteediga (sealhulgas suure veestressiga) seotud probleemidele,

i.  ja/või

ii.  esineb ettevõtja rajatiste ja võtmetähtsusega tarnija(te) rajatistega seotud probleeme seoses vee kättesaadavusega, regulatiivsete või mainega seotud küsimustega (sh vee ühine kasutamine kogukondadega ja vee taskukohasus).

Suure veestressiga ala

Piirkond, kus Maailma Loodusvarade Instituudi (WRI) veeohu atlase vahendi „Aqueduct“ kohaselt on veevarudest ära kasutatud vee koguosakaal suur (40–80 %) või äärmiselt suur (üle 80 %). Vt ka „ veenappus “.

Seotud protsessimaterjalid

Materjalid, mida on vaja tootmisprotsessi jaoks, kuid mis ei ole lõpptoote osa, näiteks tootmismasinate määrdeained.

Järeldused parima võimaliku tehnika (PVT) kohta

Dokument, mis sisaldab PVT -viitedokumendi osi, milles esitatakse järeldused parima võimaliku tehnika kohta, selle tehnika kirjeldus, teave selle rakendatavuse hindamiseks, parima võimaliku tehnikaga saavutatud heitetasemed ja keskkonnatoime tasemed, keskkonnajuhtimissüsteemi miinimumsisu, sh parima võimaliku tehnikaga seotud võrdlusalused, sellega seotud seire ja tarbimistasemed ning vajaduse korral asjakohased heastamismeetmed tegevuskohas  (2).

Heitetase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga

Heitetasemete vahemik, mis on saadud tavapärastes tegutsemistingimustes PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutades, väljendatuna teatava aja keskmisena kindlaksmääratud võrdlustingimustes – st PVT ga seotud heitetase.

Keskkonnatoime tase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga

Keskkonnatoime tasemete vahemik (v.a heitetasemed), mis on saadud tavapärastes tegutsemistingimustes, kasutades PVTd või PVTde kombinatsiooni (3).

Parim võimalik tehnika (PVT) (4)

PVT on tehnilise arendustegevuse ja selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja paremini välja arendatud aste, mis näitab selle praktilist sobivust heite piirnormide ja muude loa tingimuste määramise aluseks võtmiseks, et vältida või, kui see ei ole teostatav, vähendada heidet ja selle mõjusid keskkonnale tervikuna:

i.  „tehnika“ – hõlmab nii kasutatavat tehnoloogiat kui ka käitise projekteerimise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viisi,

ii.  „võimalik tehnika“ – niisugusel arengutasemel tehnika, mis võimaldab selle kasutamist vastavas tööstussektoris, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, olenemata sellest, kas seda tehnikat kasutatakse või luuakse kõnealuses liikmesriigis, kui see tehnika on käitajale mõistlikul viisil kättesaadav, ja

iii.  „parim“ – keskkonna kui terviku kaitse kõrge üldise taseme saavutamiseks kõige tõhusam.

Elurikkuse kadumine

Biolooglise mitmekesisuse mis tahes aspekti (st mitmekesisus geneetilisel, liigi ja ökosüsteemi tasandil) vähenemine konkreetses piirkonnas surma (sh väljasuremise), hävitamise või füüsilise eemaldamise tõttu; see võib viidata elurikkuse skaala eri osadele alates üleilmsest väljasuremisest kuni populatsiooni väljasuremiseni, mille tulemuseks on kogu elurikkuse vähenemine samas mahus.

Elurikkus (bioloogiline mitmekesisus)

Mis tahes päritoluga elusorganismide mitmekesisus, sh maismaa-, mere- ja muudes vee ökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides. See hõlmab geneetiliste, fenotüübiliste, fülogeneetiliste ja funktsionaalsete omaduste arvukuse ja leviku varieeruvust ning muutusi ajas ja ruumis liikide, elukoosluste ja ökosüsteemide sees ja vahel.

Elurikkuse seisukohast tundlik ala

Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad , millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa D liites (5).

Biosfääri terviklikkus ehk ökoloogiline terviklikkus

Ökosüsteemi võime toetada ja säilitada ökoloogilisi protsesse ja mitmekesist organismide kooslust.

Sinine majandus

Sinine majandus hõlmab kõiki ookeanide, merede ja rannikualadega seotud tööstusharusid ja sektoreid, olenemata sellest, kas need asuvad merekeskkonnas (nt laevandus, kalandus, energia tootmine) või maismaal (nt sadamad, laevatehased, maismaavesiviljelus ja vetikate tootmine, rannikuturism).

PVT-viitedokument ehk ELi parima võimaliku tehnika viitedokument

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (6) (tööstusheidete kohta) artikli 13 kohaselt korraldatud teabevahetuse tulemusel koostatud dokument, mis on koostatud määratletud tegevusalade jaoks ning milles kirjeldatakse eelkõige rakendatavaid tehnikaid, praeguseid heite - ja tarbimistasemeid, parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel kaalutavaid tehnikaid ning PVT-järeldusi ja kõiki kujunemisjärgus tehnoloogiaid, pöörates erilist tähelepanu direktiivi 2010/75/EL III lisas loetletud kriteeriumidele.

Altkäemaksu andmine

Kellegi teise ebaaus veenmine enda kasuks tegutsema, pakkudes talle raha või muud meelehead.

Ärimudel

Süsteem, kuidas ettevõtja muudab sisendid oma tegevusega väljunditeks ja tulemusteks, mille eesmärk on täita ettevõtja strateegilisi eesmärke ning luua väärtust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. ESRSis kasutatakse mõistet „ ärimudel “ ainsuses, kuigi tunnistatakse, et ettevõtjatel võib olla rohkem kui üks ärimudel.

Ärisuhted

Ettevõtja suhted äripartnerite, oma väärtusahela üksuste ja mis tahes muude mitteriiklike või riiklike üksustega, mis on otseselt seotud tema äritegevuse, toodete või teenustega. Ärisuhted ei piirdu otseste lepinguliste suhetega. Need hõlmavad kaudseid ärisuhteid ettevõtja väärtusahelas väljaspool esimest tasandit ja osalusi ühisettevõtetes ja -investeeringutes.

Kõrvalsaadus

Kõrvalsaaduse , mitte jäätmetena , käsitatakse ainet või eset, mis saadakse sellise tootmisprotsessi tulemusel, mille esmane eesmärk ei ole toota kõnealust ainet ega eset, kui täidetud on järgmised tingimused:

i.   aine või eseme edasine kasutamine on kindel;

ii.   ainet või eset võib kasutada vahetult ilma igasuguse täiendava töötlemiseta peale selle, mis on antud tööstusharus üldiselt tavaks;

iii.   aine või ese on toodetud tootmisprotsessi lahutamatu osana ning

iv.  edasine kasutamine on seaduslik, st aine või ese vastab konkreetse kasutamise osas kõigile asjakohastele tootele esitatavatele ning keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning ei avalda lõppkokkuvõttes ebasoodsaid mõjusid keskkonnale ega inimese tervisele.

Süsinikukrediit

Ülekantav või kaubeldav instrument, mis kujutab endast ühe CO2 ekvivalenttonni heite vähendamist või sidumist ning mis on välja antud ja mida on kontrollitud tunnustatud kvaliteedistandardite kohaselt.

Süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalent

Universaalne mõõtühik, mis näitab iga kasvuhoonegaasi globaalse soojendamise potentsiaali ( GWP ), väljendatuna ühe süsinikdioksiidi ühiku globaalse soojendamise potentsiaalina . Seda kasutatakse ühtse alusena selleks, et hinnata erinevate kasvuhoonegaaside vabanemist või nende vabanemise vältimist.

Lapstööjõu kasutamine

Töö, mis jätab lapsed ilma lapsepõlvest, arengupotentsiaalist ja väärikusest ning kahjustab nende füüsilist ja vaimset arengut. Selle all mõeldakse tööd, mis:

i.  on vaimselt, füüsiliselt, sotsiaalselt või moraalselt ohtlik ja lastele kahjulik ja/või

ii.  häirib nende kooliskäimist, jättes nad ilma võimalusest koolis käia; kohustab neid koolist enneaegselt lahkuma või nõuab neilt, et nad püüaksid kombineerida kooliskäimist liiga pika ja raske tööga.

Lapsena määratletakse alla 18-aastane isik. See, kas teatavat töövormi võib nimetada lapstööjõu kasutamiseks, sõltub lapse vanusest, tehtud töö liigist ja tööajast ning töötingimustest. See varieerub sõltuvalt konkreetsest riigist ja majandussektorist.

Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonile nr 138 vanuse alammäära kohta ei tohiks töötamise vanuse alampiir olla madalam kui vanus koolikohustuse lõppedes ning igal juhul mitte alla 15 aasta. Erandeid võib teha teatavates riikides, kus majandus ja haridusasutused ei ole piisavalt arenenud ning kehtib vanuse alampiir 14 aastat.

Need erandlikud riigid määrab kindlaks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon vastuseks asjaomase riigi eritaotlusele ning konsulteerides tööandjaid ja töötajaid esindavate organisatsioonidega.

Siseriiklikud õigusaktid võivad lubada 13–15aastaste isikute töölevõtmist kerge töö tegemiseks, kui ei ole tõenäoline, et see kahjustab nende tervist või arengut või piirab nende kooliskäimist või osalemist kutse- või koolitusprogrammides. Vanuse alampiir sellisele tööle lubamisel, mis oma laadi või töötamise asjaolude tõttu ohustab tõenäoliselt noorte tervist, turvalisust või kõlblust, ei tohi olla alla 18 aasta.

Ringmajandus

Majandussüsteem, kus toodete, materjalide ja muude ressursside väärtust majanduses säilitatakse nii kaua kui võimalik, tõhustades nende kasutamist tootmises ja tarbimisel ning vähendades seega sellise kasutamise keskkonnamõju, minimeerides jäätmeid ja ohtlike ainete keskkonda sattumist olelusringi kõigis etappides, sh jäätmehierarhia kohaldamise kaudu.

Ringmajanduse põhimõtted

Euroopa ringmajanduse põhimõtted on

i.  kasutatavus,

ii.  korduskasutatavus,

iii.  parandatavus,

iv.  demonteerimine,

v.  taastamine või uuendamine,

vi.   ringlussevõtt ,

vii.  ringlus bioloogilise tsükli alusel,

viii.  toote- ja materjalikasutuse muu võimalik optimeerimine.

Materjali ringkasutuse määr

Materjalide, komponentide ja toodete ringlus praktikas pärast esmast kasutamist, kasutades järgmisi strateegiaid (eelistuse järjekorras):

i.  hooldus / pikem kasutusaeg;

ii.   korduskasutamine /ümberjagamine;

iii.  uuendamine/taastamine;

iv.   ringlussevõtt , kompostimine või anaeroobne lagunemine.

Kasutusmäär on materjalide ringkasutuse ja materjalide üldise kasutamise suhe.

Salastatud teave

ELi salastatud teave , nagu on määratletud nõukogu otsuses 2013/488/EL (7) ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta, või liikmesriigi salastatud teave, mis on tähistatud kõnealuse nõukogu otsuse B liite kohaselt.

Kliimamuutustega kohanemine

Tegelike ja eeldatavate kliimamuutuste ja nende mõjudega kohanemise protsess.

Kliimamuutuste leevendamine

KHG heite vähendamise protsess ja üleilmse keskmise temperatuuri tõusu hoidmine 1,5 °C juures võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega, kooskõlas Pariisi kokkuleppega.

Kliimamuutustele vastupanu võime

Ettevõtja suutlikkus kohaneda kliimamuutustega ja nendega seotud suundumuste ja ebakindlusega. Kliimamuutustele vastupanu võime hõlmab suutlikkust juhtida kliimaga seotud mõjuala 1 KHG heidet ja saada kasu kliimaga seotud võimalustest , sh võimet reageerida üleminekuriskidele ja füüsilistele riskidele ning nendega kohaneda. Ettevõtja kliimamuutustele vastupanu võime hõlmab nii tema strateegilist vastupanuvõimet kui ka tegevuse vastupanuvõimet kliimamuutustega seotud muutustele, suundumustele või ebakindlusele.

Kliimaga seotud võimalus

Kliimamuutustega seotud võimalik positiivne mõju ettevõtjale. Jõupingutused kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks võivad pakkuda ettevõtjatele võimalusi . Kliimaga seotud võimalused varieeruvad sõltuvalt piirkonnast, turust ja tööstusest, kus ettevõtja tegutseb.

Kliimaga seotud füüsiline risk (kliimamuutustest tulenev füüsiline risk)

Kliimamuutustest tulenevad riskid , mis võivad olla tingitud sündmusest (akuutsed riskid) või pikemaajalistest (kroonilised riskid) kliimamustrite muutustest.

Akuutsed füüsilised riskid tulenevad konkreetsetest ohtudest, eelkõige sellistest ilmastikunähtustest nagu tormid, üleujutused, tulekahjud või kuumalained. Kroonilised füüsilised riskid tulenevad pikemaajalistest kliimamuutustest, nagu temperatuurimuutused ja nende mõju meretaseme tõusule, vee kättesaadavuse vähenemine, elurikkuse kadumine ning maa ja mulla viljakuse muutused.

Kliimaga seotud üleminekurisk

Riskid , mis tulenevad üleminekust vähese CO2 heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele. Tavaliselt hõlmavad need poliitilisi riske , õiguslikke riske , tehnoloogiariske, tururiske ja maineriske.

Kollektiivläbirääkimised

Kõik läbirääkimised, mis toimuvad ühelt poolt tööandja, tööandjate rühma või ühe või mitme tööandjate organisatsiooni ja teiselt poolt ühe või mitme ametiühingu või nende puudumisel nende poolt vastavalt siseriiklikele õigusnormidele nõuetekohaselt valitud ja volitatud töötajate esindajate vahel, eesmärgiga:

i.  määrata kindlaks töö- ja töölepingutingimused ja/või

ii.  reguleerida töötajate ja tööandjate vahelisi suhteid ja/või reguleerida suhteid tööandjate või nende organisatsioonide ja töötajate organisatsiooni(de) vahel.

Kinnitatud juhtum (lapstööjõu kasutamine või sunniviisiline töö või inimkaubandus)

Lapstööjõu kasutamise või sunniviisilise töö või inimkaubanduse juhtum , mis on kinnitust leidnud. Kinnitatud juhtumid ei hõlma lapstööjõu kasutamise, sunniviisilise töö või inimkaubanduse juhtumeid , mida aruandeperioodil veel uuritakse.

Kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtum

Korruptsiooni - või altkäemaksujuhtum , mis on kinnitust leidnud. Kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid ei hõlma korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumeid, mida aruandeperioodi lõpu seisuga veel uuritakse. Võimalikke nõuete täitmata jätmise juhtumeid võib kinnitatuks lugeda kas ettevõtja vastavuskontrolli spetsialisti või muu samalaadset funktsiooni täitva isiku või asutuse otsusel. Kohtulik kinnitus ei ole nõutav.

Tarbija

Üksikisikud, kes soetavad, tarbivad või kasutavad kaupu ja teenuseid isiklikuks tarbeks kas enda või teiste jaoks, kuid mitte edasimüügiks, ettevõtluseks või kaubandus-, äri-, käsitöö- või kutsetegevuseks.

Ettevõtluskultuur

Ettevõtluskultuur väljendab eesmärke väärtuste ja veendumuste kaudu. See suunab ettevõtja tegevust ühiste eelduste ja kontserni normide kaudu, nagu väärtused, missioonikirjeldused või käitumisjuhend.

Korruptsioon

Isikule usaldatud võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil, mille ajendiks võivad olla nii üksikisikud kui ka organisatsioonid. See hõlmab sellist tegevust nagu meelehea, pettus, väljapressimine, kokkumäng ja rahapesu. See hõlmab ka mis tahes isikule või mis tahes isikult kingituse, laenu, tasu, preemia või muu eelise pakkumist või saamist, kui see on mõeldud stiimulina sellise teo tegemiseks, mis on ebaaus, ebaseaduslik või kujutab endast usalduse kuritarvitamist ettevõtja äritegevuses. See võib hõlmata rahalisi või mitterahalisi hüvitisi, nagu tasuta kaubad, kingitused ja puhkused, või spetsiaalseid isiklikke teenuseid, mida osutatakse põhjendamatu eelise saamiseks või mis võivad põhjustada moraalset survet sellise eelise saamiseks.

Usaldusväärsed vahendajad

Isikud, kellel on piisavalt põhjalikud kogemused suhtlemisel konkreetsest piirkonnast pärinevate või konkreetse taustaga mõjutatud sidusrühmadega (näiteks naistöötajad põllumajandusettevõtetes, põlisrahvad või võõrtöötajad) ja kes saavad aidata nende tõenäolisi muresid tõhusalt edastada. Praktikas võib see hõlmata arengu ja inimõigustega tegelevaid valitsusväliseid organisatsioone, rahvusvahelisi ametiühinguid ja kohalikku kodanikuühiskonda, sealhulgas usupõhiseid organisatsioone.

Praegune finantsmõju

Jooksva aruandeperioodi finantsmõju , mida kajastatakse raamatupidamise põhiaruannetes.

CO2 heite vähendamise hoovad

Leevendusmeetmete koondkategooriad, nagu energiatõhusus, elektrifitseerimine, kütuse vahetamine, taastuvenergia kasutamine, toodete muutmine ja tarneahela CO2 heite vähendamine, mis sobivad kokku ettevõtja konkreetsete meetmetega .

Raadamine

Metsastatud maa ajutine või püsiv muutmine inimtegevuse tulemusel metsastamata maaks (8).

Degradeerumine või degradeerunud ökosüsteem

Kroonilised inim mõjud , mis on põhjustanud elurikkuse kadumist ning ökosüsteemi struktuuri, koostise ja funktsionaalsuse häireid.

Sõltuvus

Olukord, kus ettevõtja sõltub oma äriprotsessides looduslikest, inim- ja/või sotsiaalsetest ressurssidest.

Ladestumine vette ja pinnasesse

Kas regulaarse tegevuse või juhtumite või ettevõtjate jäätmete kõrvaldamise tagajärjel keskkonda – vette või pinnasesse – kogunenud teatud hulk ainet , olenemata sellest, kas selline kogunemine toimub ettevõtja tootmiskohas või väljaspool seda.

Kõrbestumine

Maa degradeerumine kuivadel ja poolkuivadel aladel ning alaniiskete alade kuivades osades mitmesuguste tegurite, sealhulgas kliimamuutuste ja inimtegevuse tagajärjel. Kõrbestumine ei tähenda olemasolevate kõrbete loomulikku laienemist.

Vettejuhtimine

Heitvee vettejuhtimise all mõistetakse punkt- või ka hajureostusallikast veekogusse lisatud/lastud veehulka (m3) või ainet (kg BHT/päev (biokeemiline hapnikutarve päeva kohta) või samaväärne mõõtühik). Reovee väljavoolu (või vettejuhtimise ) all mõistetakse töödeldud reovett, mis juhitakse vette reoveepuhastist.

Diskrimineerimine

Diskrimineerimine võib toimuda otseselt või kaudselt. Diskrimineerimine on otsene, kui isikut koheldakse halvemini kui teisi sarnases olukorras olevat isikuid on koheldud või oleks koheldud, ja selle põhjus on isiku konkreetne omadus, mis kuulub kaitstavate tunnuste hulka. Kaudne diskrimineerimine leiab aset siis, kui näiliselt neutraalne eeskiri seab mõne isiku või teatavate samade tunnustega rühma ebasoodsasse olukorda. Tuleb tõendada, et otsus paneb mõne rühma võrreldes võrdlusrühmaga ebasoodsamasse olukorda.

Kahene olulisus

Kahesel olulisusel on kaks mõõdet: mõjudest tulenev olulisus ja finantsolulisus . Kestlikkusaspekt vastab kahese olulisuse kriteeriumile, kui see on oluline mõjude perspektiivist, majanduslikust perspektiivist või mõlemast.

Toote, komponendi või materjali vastupidavus

Toote, komponendi või materjali võime säilitada funktsioonid ja otstarve, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil.

Ökoloogiline künnis

Künnis, mida ületades välistingimuste suhteliselt väike muutus põhjustab kiire muutuse ökosüsteemis . Kui ökoloogiline künnis on ületatud, ei pruugi ökosüsteemi sisemisest vastupanuvõimest enam piisata selle varasema olukorra taastumiseks.

Ökosüsteemi ulatus

Ökosüsteemi vara suurus: ökosüsteemi vara on konkreetse ökosüsteemi tüübiga, mida iseloomustavad eri biootilised ja abiootilised komponendid ning nende vastastikmõjud, külgnev ruum.

Ökosüsteemi taastamine

Mis tahes tahtlik tegevus, millega algatatakse degradeerunud ökosüsteemi taastumine või kiirendatakse seda.

Ökosüsteemi teenused

Ökosüsteemide panus hüvedesse, mida kasutatakse majanduslikus ja muus inimtegevuses, seega kasu, mida inimesed ökosüsteemidest saavad. Millenniumi ökosüsteemi hinnangu järgi saab ökosüsteemi teenused jagada toetavateks, reguleerivateks, varustavateks ja kultuurilisteks. Ökosüsteemi teenuste ühtses rahvusvahelises klassifikatsioonis (CICES) on esitatud ökosüsteemi teenuste liigitus.

Ökosüsteem(id)

Taime-, looma- ja mikroorganismikoosluste dünaamilisest kompleksist ja eluta keskkonnast koosnev ja nende vastastikustel mõjudel põhinev funktsionaalne üksus. Ökosüsteemide tüpoloogia on esitatud IUCNi ülemaailmses ökosüsteemide tüpoloogia 2.0 versioonis.

Heide

Ainete , vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne eraldumine punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse  (9).

Palgatöötaja/töötaja

Isik, kes on ettevõtjaga töösuhtes vastavalt siseriiklikule õigusele või tavale.

Lõppkasutajad

Üksikisikud, kes lõppkokkuvõttes kasutavad konkreetset toodet või teenust või kellele konkreetne toode või teenus on mõeldud.

Võrdsed võimalused

Üksikisikute võrdne ja mittediskrimineeriv juurdepääs haridus-, koolitus-, töö- ja karjäärivõimalustele ning võimu kasutamisele, ilma et nad oleksid ebasoodsamas olukorras selliste tunnuste alusel nagu sugu, rassiline või etniline päritolu, rahvus, usutunnistus või veendumused, puue, vanus või seksuaalne sättumus.

Võrdne kohtlemine

Võrdse kohtlemise põhimõte on Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõte, mis eeldab, et sarnaseid olukordi või sarnases olukorras olevaid isikuid käsitletakse või koheldakse ühtemoodi. ESRS S1 kontekstis tähistab mõiste „ võrdne kohtlemine “ ka mittediskrimineerimise põhimõtet, mille kohaselt ei tohi esineda otsest ega kaudset diskrimineerimist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Finantsmõju

Selliste riskide ja võimaluste mõju, mis mõjutab ettevõtja finantspositsiooni, finantstulemusi ja rahavooge lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis.

Finantsolulisus

Kestlikkusaspekt on finantsiliselt oluline, kui see tingib riske ja loob võimalusi , mis mõjutavad (või millest võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad) ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis.

Sunniviisiline töö

Igasugune töö või teenistus, mida nõutakse mis tahes isikult ükskõik missuguse karistusega ähvardades ning milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud. Terminiga tähistatakse kõiki olukordi, kus inimesi mis tahes meetodiga sunnitakse tööd tegema, sh nii traditsioonilist nn orjatööd kui ka tööalase ärakasutamisega seotud kaasaegseid sunnivorme, mis võivad hõlmata inimkaubandust ja kaasaegset orjandust.

Fossiilkütus

Süsinikul põhinev taastumatu energiaallikas, näiteks tahked kütused, maagaas ja nafta.

Eelnev vabatahtlik ja teadlik nõusolek

Eelnev vabatahtlik ja teadlik nõusolek väljendab põlisrahvaste õigust määrata ise kindlaks oma poliitilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised prioriteedid. See kätkeb põlisrahvaste kolme omavahel seotud ja kumulatiivset õigust: õigus olla ära kuulatud, õigus osaleda ning õigus oma maale, territooriumidele ja ressurssidele. Eelnev vabatahtlik ja teadlik nõusolek kehtib põlisrahvaste puhul ja seda tunnustatakse rahvusvahelises inimõigustealases õiguses, nimelt põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis.

Magevesi

Põhjavesi ja pinnavesi, mille keskmine soolsus aastas on < 0,5 ‰ (s.o vee raamdirektiivi II lisas nimetatud piirmäär).

KHG heite vähendamine

Ettevõtja KHG mõjuala 1, 2 ja 3 heite või KHG kogu heite vähenemine aruandlusperioodi lõpus võrreldes võrdlusaasta heitega . Heite vähendamine võib tuleneda muu hulgas energiatõhususest, elektrifitseerimisest, tarnijate CO2 heite vähendamisest, elektrienergia allikate jaotuse CO2 heite vähendamisest, säästvate toodete arendamisest või aruandluspiiride või tegevuste muutumisest (nt allhange, vähenenud võimsus), tingimusel et see saavutatakse ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevas ja järgnevas etapis. Sidumist ja välditud heidet ei arvestata heite vähendamisena .

KHG sidumine ja ladustamine

(Inimtekkeline) sidumine tähendab KHG kõrvaldamist atmosfäärist tahtliku inimtegevuse tulemusena. See hõlmab inimtekkeliste bioloogiliste CO2 sidujate tõhustamist ning keemiatehnoloogia kasutamist, et saavutada pikaajaline sidumine ja ladustamine. Tööstuslikest ja energia tarbimisega seotud allikatest pärit süsinikdioksiidi kogumine ja ladustamine, mis üksinda ei eemalda atmosfäärist süsinikdioksiidi, võib CO2 atmosfäärist siduda, kui seda kombineeritakse bioenergia tootmisega (bioenergia tootmine koos CO2 kogumise ja ladustamisega). Sidumisel võib toimuda taasvallandumine, mis tähendab ladustatud KHG mis tahes liikumist kavandatud hoidlast välja, nii et see siseneb uuesti atmosfääri. Näiteks kui teatava koguse CO2 eemaldamiseks kasvatatud metsas toimub metsapõleng, vallandub puudesse talletatud heide uuesti.

Globaalse soojendamise potentsiaal (GWP)

Tegur, mis kirjeldab konkreetse KHG ühe ühiku kiirgusmõju (atmosfäärile tekitatava kahju määr) võrreldes ühe CO2 ühikuga.

Kasvuhoonegaasid (KHG)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 V lisa 2. osas loetletud gaasid (10). Nende hulka kuuluvad süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), väävelheksafluoriid (SF6), lämmastiktrifluoriid (NF3), fluorosüsivesinikud (HFCd) ja perfluorosüsivesinikud (PFCd).

Kaebuste esitamise mehhanism

Kõik korralised, riiklikud või mitteriiklikud, kohtulikud või kohtuvälised protsessid, mille kaudu sidusrühmad saavad esitada kaebusi ja taotleda õiguskaitset . Riiklike kohtulikke ja kohtuväliseid kaebuste esitamise mehhanisme pakuvad näiteks kohtud, töökohtud, riiklikud inimõiguste institutsioonid, OECD suuniste kohased riiklikud kontaktpunktid hargmaistele ettevõtjatele, ombudsmani büroo, tarbijakaitseasutused, reguleerivad järelevalveasutused ja valitsuse juhitavad kaebuste lahendamise bürood. Mitteriiklikud kaebuste esitamise mehhanismid on need, mida ettevõtja haldab kas üksi või koos sidusrühmadega , näiteks tegevustasandi kaebuste esitamise mehhanismid ja kollektiivläbirääkimised , sealhulgas kollektiivläbirääkimistega loodud mehhanismid. Need hõlmavad ka tööstusliitude, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna organisatsioonide või mitut sidusrühma hõlmavate rühmade hallatavaid mehhanisme.

Tegevustasandi kaebuste esitamise mehhanisme haldab organisatsioon kas üksi või koostöös teiste osapooltega ning need on organisatsiooni sidusrühmadele vahetult kättesaadavad. Need võimaldavad kaebusi varakult ja otse tuvastada ja lahendada, vältides seeläbi nii kahju suurenemist kui ka kaebuste tõsisemaks muutumist. Samuti annavad need otseselt mõjutatud isikutelt saadavat olulist tagasisidet organisatsiooni hoolsuskohustuse täitmise tulemuslikkuse kohta.

ÜRO 31. juhtpõhimõtte kohaselt on tõhusad kaebuste esitamise mehhanismid õiguspärased, kättesaadavad, prognoositavad, õiglased, läbipaistvad, õigustega kooskõlas ja pideva õppimise allikad. Lisaks nendele kriteeriumidele põhinevad tõhusad tegevustasandi kaebuste esitamise mehhanismid ka kaasamisel ja dialoogil. Organisatsioonil võib olla keerulisem hinnata nende kaebuste esitamise mehhanismide tõhusust, milles ta osaleb, võrreldes nendega, mille ta on loonud.

Põhjavesi

Kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega (11).

Elupaik

Organismi või populatsiooni loodusliku esinemise paik või maa-ala liik. Kasutatakse ka konkreetse liigi või selle ökoloogilise niši jaoks vajalike keskkonnatunnuste tähistamiseks.

Elupaikade killustumine

Üldmõiste, mis kirjeldab protsesse, mille käigus elupaiga kadumine toob kaasa pidevate elupaikade jagunemise suuremaks arvuks väiksemateks, väiksema üldsuurusega paikadeks, mis on üksteisest eraldatud erinevate elupaikade maatriksiga. Elupaikade killustumine võib toimuda looduslike protsesside (nt metsa- ja rohumaapõlengud, üleujutused) ja inimtegevuse (metsandus, põllumajandus, linnastumine) tulemusena.

Ahistamine

Olukord, kui esineb soovimatu käitumine, mille eesmärk või tagajärg on isiku väärikuse alandamine ning ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine ning mis on seotud diskrimineerimise eest kaitstava tunnusega (nt sugu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/54/EÜ (12) või religioon või veendumus, puue, vanus või seksuaalne sättumus vastavalt nõukogu direktiivile 2000/78/EÜ (13)) .

Ohtlikud jäätmed

Jäätmed , millel on üks või mitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (14) (mis käsitleb jäätmeid) III lisas loetletud ohtlikku omadust.

Suure kliimamõjuga sektorid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 (15) I lisa A–H ja L jaos loetletud sektorid (nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1288 (16)).

Mõjud

Mõju, mida ettevõtja avaldab või võib avaldada keskkonnale ja inimestele, sh mõju nende inimõigustele, ja mis on seotud tema enda tegevuse ja väärtusahela eelneva ja järgneva etapiga, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu. Mõjud võivad olla tegelikud või võimalikud, negatiivsed või positiivsed, kavandatud või tahtmatud ning tagasipööratavad või pöördumatud. Mõju võib avalduda lühikeses, keskpikas või pikas perspektiivis. Mõjud näitavad ettevõtja negatiivset või positiivset panust kestlikusse arengusse.

Mõjurid

Kõik tegurid, mis põhjustavad muutusi looduses, inimtekkelises varas, looduse panuses inimeste heaks ja heas elukvaliteedis. Muutusi esile kutsuvad otsesed mõjurid võivad olla nii looduslikud kui ka inimtekkelised. Neil on otsesed füüsikalised (mehaaniline, keemiline, müra, valgus jne) ja käitumist mõjutavad mõjud loodusele. Need hõlmavad muu hulgas kliimamuutusi, saastet , eri liiki maakasutuse muutust, invasiivseid võõrliike ja zoonoose ning ekspluateerimist. Kaudsed mõjurid toimivad hajutatult, muutes ja mõjutades nii otseseid mõjureid (nende taset, suunda või kiirust) kui ka muid kaudseid mõjureid. Kaudsete ja otseste mõjurite vastastikmõju loob erinevaid suhete, omistamise ja mõjude ahelaid, mis võivad varieeruda sõltuvalt liigist, intensiivsusest, kestusest ja kaugusest. Need suhted võivad kaasa tuua ka eri liiki ülekanduva mõju. Üleilmsed kaudsed mõjurid hõlmavad majanduslikke, demograafilisi, juhtimis-, tehnoloogilisi ja kultuurilisi mõjureid. Kaudsete mõjurite hulgas pööratakse erilist tähelepanu institutsioonide (nii ametlike kui ka mitteametlike) rollile ning tootmis-, tarne- ja tarbimismudelite mõjudele , mis avalduvad loodusele, looduse panusele inimeste heaks ja heale elukvaliteedile.

Mõjudest tulenev olulisus

Kestlikkusaspekt on mõjude seisukohast oluline, kui see on seotud ettevõtja tegelike või võimalike oluliste positiivsete või negatiivsete mõjudega inimestele või keskkonnale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Mõjude seisukohast oluline kestlikkusaspekt hõlmab ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelneva ja järgneva etapiga seotud mõjusid , sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvaid mõjusid.

Juhtum

Ettevõtja või pädevate asutuste poolt ametliku menetluse teel registreeritud õigustoiming või kaebus või ettevõtja kehtestatud korra kohaselt tuvastatud nõuete rikkumine. Nõuete rikkumise juhtumite kindlakstegemiseks kehtestatud menetlused võivad hõlmata juhtimissüsteemi auditeid, ametlikke järelevalveprogramme või kaebuste esitamise mehhanisme .

Põletamine

Põletamine on jäätmete kontrollitud põletamine kõrgel temperatuuril koos energia taaskasutusega või ilma selleta.

Juhtorgani sõltumatu liige

Juhtorgani liikmed, kes teevad sõltumatuid otsuseid ilma igasuguse välise mõju või huvide konfliktita. Sõltumatus tähendab üldiselt objektiivset ja takistamatut otsustamist. Kui seda kasutatakse meetmena, mille abil hinnata sõltumatust või liigitada haldus-, juht- ja järelevalveorganite või nende komiteede tegevjuhtkonda mittekuuluv liige sõltumatuks, tähendab see sellise huvi, ametikoha, seotuse või suhte puudumist, mis mõistliku ja teadliku kolmanda isiku seisukohast hinnates võib otsuste tegemist nõuetevastaselt mõjutada või põhjustada erapoolikut otsuste tegemist.

Põlisrahvad

Rahvusvahelisel tasandil ei ole kokku lepitud põlisrahvaste ühtset määratlust. Tegelikkuses valitseb rahvusvahelistes asutustes üksmeel selle suhtes, milliseid rühmi võib pidada põlisrahvasteks ja tuleks sellisena eriliselt kaitsta. Üks põlisrahvaste määratlemise oluline kriteerium puudutab nende seotust traditsioonilise alaga, nagu on määratletud ILO konventsiooni nr 169 artiklis 1, milles sätestatakse, et konventsiooni kohaldatakse „a) iseseisvate riikide hõimurahvaste suhtes, kelle sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud tingimused eristavad neid teistest rahvusgruppidest ning kelle staatust reguleerivad täielikult või osaliselt nende endi tavad või traditsioonid või eriseadused või -eeskirjad; b) iseseisvate riikide rahvad, keda peetakse põlisrahvasteks, kuna nad pärinevad rahvastest, kes asustasid seda riiki või geograafilist piirkonda, kuhu riik kuulub, vallutuse või koloniseerimise või praeguste riigipiiride kehtestamise ajal, ja kes, olenemata oma õiguslikust staatusest, on säilitanud osaliselt või täielikult oma sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja poliitilised institutsioonid.“ ILO konventsiooni nr 169 artikli 1 lõikes 2 on samuti sätestatud, et „nende rühmade kindlaksmääramisel, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid, käsitatakse põhikriteeriumina põlis- või hõimude enesemääratlemist“.

Kaudne KHG heide

KHG heide , mis tuleneb ettevõtja tegevusest, kuid tekib teise ettevõtte omanduses või kontrolli all olevatest allikatest. Kaudne heide on mõjuala 2 ja 3 KHG heide kokku.

Käitis

Paikne tehniline üksus, kus viiakse läbi üht või mitut tegevust, mis võib mõjutada heidet ja saastust .

Ettevõttesisene CO2 hind

Hind, mida ettevõtja kasutab, et hinnata investeerimis-, tootmis- ja tarbimisharjumuste muutuste finantsmõju ning võimalikku tehnoloogilist arengut ja tulevase heite vähendamise kulusid.

Ettevõttesisene CO2 heite maksustamise kava

Organisatsiooniline korraldus, mis võimaldab ettevõtjal kohaldada CO2 hindu strateegiliste ja operatiivsete otsuste tegemisel. Ettevõtjad kasutavad ettevõttesiseselt tavaliselt kahte liiki CO2 hindu . Esimene liik on varihind, mis on teoreetiline kulu või tinglik summa, mida ettevõtja sisse ei nõua, kuid mida saab kasutada majandusliku mõju või kompromisside hindamiseks selliste asjade puhul nagu riskide mõjud , uued investeeringud, projektide nüüdispuhasväärtus ja eri algatuste tasuvus. Teine liik on ettevõttesisene maks või tasu, mis on CO2 hind, mida nõutakse äritegevuselt, tooteliinilt või muult äriüksuselt ja mis põhineb KHG heitel (need ettevõttesisesed maksud või tasud sarnanevad ettevõttesiseste siirdehindadega).

Invasiivsed või võõrliigid

Liigid, mille sissetoomine ja/või levimine inimtegevuse tõttu väljaspool nende looduslikku levilat ohustab bioloogilist mitmekesisust , toiduga kindlustatust ning inimeste tervist ja heaolu. „Võõrliik“ tähistab liiki, mis on sisse toodud väljaspoole selle looduslikku levilat (võõrliigi sünonüümid on „eksootiline liik“ ja „mittepärismaine liik“). „Invasiivne“ tähistab liiki, mis laieneb ökosüsteemides , kuhu see on sisse viidud, ja muudab selliseid ökosüsteeme. Seega võib liik olla võõrliik, ilma et see oleks invasiivne, või piirkonnas pärismaise liigi puhul võib see kasvada ja muutuda invasiivseks, olemata tegelikult võõrliik.

Võtmetähtsusega elurikas ala

Alad, mis aitavad märkimisväärselt kaasa elurikkuse säilimisele kogu maailma maismaa-, magevee - ja mere ökosüsteemides . Ala kvalifitseerub üleilmse võtmetähtsusega elurikkaks alaks , kui see vastab ühele või mitmele kriteeriumile 11st, mis on jagatud viide kategooriasse: ohustatud elurikkus , geograafiliselt piiratud elurikkus , ökoloogiline terviklikkus , bioloogilised protsessid ja asendamatus. Võtmetähtsusega elurikaste alade üleilmset andmebaasi haldab võtmetähtsusega elurikaste alade partnerluse nimel BirdLife International.

Maa degradeerumine

Paljud protsessid, millest tulenevalt vähenevad või kaovad elurikkus , ökosüsteemi funktsioonid või nende kasulikkus inimestele; mõiste hõlmab kõigi maismaa ökosüsteemide seisundi halvenemist .

Prügila

Jäätmekäitluskoht jäätmete ladestamiseks maa peale või maa sisse (17).

Maasüsteem (muutus)

Maasüsteemi maismaakomponent, mis hõlmab kõiki inimeste maakasutusega seotud protsesse ja tegevusi. Nende seas on sotsiaal-majanduslikud, tehnoloogilised ja organisatsioonilised sisendid ja korraldused, samuti maast saadav kasu ning ühiskondliku tegevuse soovimatud sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed. Mõiste „ maasüsteemid “ hõlmab maakasutust (maakasutusega seotud tegevused, korraldused ja sisendid) ja maakatet (maa füüsiliste omaduste kogum, mida saab jälgida Maa seire abil).

Maakasutus (muutus)

Konkreetse maa-ala inimkasutus teataval eesmärgil (nt elamiseks, põllumajanduseks, puhkuseks, tööstuslikuks kasutamiseks jne). Maakate mõjutab seda, kuid need ei ole sünonüümid. Maakasutuse muutus tähendab muutust maa kasutamises või majandamises inimeste poolt, mis võib kaasa tuua maakatte muutuse.

Seaduslikud esindajad

Seaduse kohaselt või praktikas tunnustatud isikud, näiteks töötajate puhul ametiühingu valitud esindajad või muud mõjutatud sidusrühmade sarnaselt vabalt valitud esindajad.

Mõjujõud

Ettevõtja võime muuta sellise teise isiku õigusvastaseid tavasid, kes on seotud kestlikkusega seotud negatiivsete mõjudega.

Lobitöö

Tegevus, mille eesmärk on mõjutada poliitika või õigusaktide koostamist või rakendamist või valitsuste, valitsusasutuste, reguleerivate asutuste, Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste või standardite kehtestajate otsustusprotsesse. Selline tegevus hõlmab järgmist (loetelu ei ole täielik):

i.  koosolekute, konverentside ja ürituste korraldamine ning nendel osalemine;

ii.  avalikele konsultatsioonidele, kuulamistele või muudele sarnastele algatustele kaasaaitamine või neil osalemine;

iii.  teavituskampaaniate, platvormide, võrgustike ja rohujuuretasandi algatuste korraldamine;

iv.  poliitika ja seisukohadokumentide, arvamusküsitluste, küsitluste, avalike kirjade ja teadusuuringute ettevalmistamine/tellimine seoses läbipaistvusregistri eeskirjadega hõlmatud tegevusega.

Tulevane KHG heide

Hinnangud tulevase KHG heite kohta, mida tõenäoliselt põhjustavad ettevõtja põhilised varad või müüdud tooted oma kasutusaja jooksul.

Pikk kasutusiga

Kavandatud hooldust ja vastupidavust silmas pidades viisil, mis soodustab pikemat kasutamist kui tööstusharu tavapraktika ning seda ulatuses ja viisil, mis ei kahjusta ringluspõhist töötlemist funktsionaalse eluea lõpus.

Mereressursid

Meredes ja ookeanides leiduvad bioloogilised ja mittebioloogilised ressursid. Siia kuuluvad näiteks süvameremineraalid, kruus ja mereannid.

Olulised võimalused

Kestlikkusega seotud võimalused , millel on positiivne majanduslik mõju , mis oluliselt mõjutavad (või millest võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad) rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis.

Olulised riskid

Kestlikkusega seotud riskid , millel on negatiivne majanduslik mõju , mis oluliselt mõjutavad (või millest võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad) rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis.

Olulisus

Kestlikkusaspekt on oluline, kui see vastab mõjudest tuleneva olulisuse , finantsolulisuse või mõlema määratlusele.

Mõõdikud

Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, mida ettevõtja kasutab, et mõõta kestlikkusega seotud põhimõtete rakendamise tulemuslikkust aja jooksul, lähtudes seatud eesmärkidest , ja anda selle kohta aru. Mõõdikud aitavad samuti mõõta ettevõtja tulemusi seoses mõjutatud inimeste, keskkonna ja ettevõtjaga.

Mikroplast

Väikesed plastitükid, tavaliselt väiksemad kui 5 mm. Keskkonnas, sh meres, ning toidus ja joogivees leidub üha rohkem mikroplasti . Kui mikroplast satub keskkonda, siis see ei biolagune ja kipub kuhjuma, v.a juhul, kui see on spetsiaalselt kavandatud avatud keskkonnas biolagunevaks. Biolagunevus on keerukas nähtus, eriti merekeskkonnas. Üha enam tuntakse muret mikroplasti esinemise pärast eri keskkonnaosades (nt vesi), nende mõju pärast keskkonnale ja potentsiaalselt inimeste tervisele.

Avalikustamise miinimumnõue

Avalikustamise miinimumnõue määrab kindlaks selle teabe nõutava sisu, mille ettevõtja esitab põhimõtete, meetmete , mõõdikute või eesmärkide kohta aru andmisel kas vastavalt mõne ESRSi avalikustamisnõudele või üksusepõhiselt.

Loodusvarad

Looduses esinevad loodusvarad ( toorained ), mida saab kasutada majanduslikuks tootmiseks või tarbimiseks.

Looduspõhised lahendused

Meetmed , mille abil kaitstakse, säilitatakse, taastatakse, kasutatakse kestlikult ja majandatakse looduslikke või muudetud maismaa-, magevee -, ranniku- ja mereökosüsteeme ning mille eesmärk on tegeleda tulemuslikult ja kohanemisvõimeliselt sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaprobleemidega ja tagada samal ajal inimeste heaolu, ökosüsteemi teenused , vastupanuvõime ja elurikkusega kaasnevad hüved.

Nullnetoeesmärk

Ühiskondlike kliimaeesmärkide saavutamisega kooskõlas nullnetoeesmärgi kehtestamine ettevõtja tasandil tähendab

i.   väärtusahela heite sellise vähendamise ulatuse saavutamist, mis vastab heite vähendamise ulatusele ülemaailmsel nullnetoheite saavutamisel 1,5 °C juures ning

ii.  jääk heite mõju neutraliseerimist (pärast ligikaudu 90–95 % KHG heite vähendamist sektoripõhise varieeruvuse võimalusega, kui see on põhjendatud kooskõlas tunnustatud valdkondliku suunaga), kõrvaldades püsivalt samaväärse CO2 koguse.

Mittepalgatöötajad

Ettevõtja oma töötajaskonna hulka kuuluvad mittepalgatöötajad hõlmavad nii üksikettevõtjaid, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu (iseenda tööandjad), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78).

Taastumatu energia

Energia, mida ei saa pidada taastuvatest energiaallikatest pärinevaks.

Kontroll tegevuse üle

Kontroll tegevuse (üksuse, tegevuskoha , tegevuse või vara) üle on olukord, kus ettevõtja suudab juhtida üksuse, tegevuskoha , tegevuse või varaga seotud tegevust ja suhteid.

Võimalused

Kestlikkusega seotud võimalused , millel on positiivne finantsmõju .

Ületunnitöö

Töötaja tegelikult töötatud tundide arv, mis ületab tema lepingujärgset tööaega.

Oma töötajaskond / oma töötajad

Ettevõtjaga töösuhtes olevad palgatöötajad ( töötajad ) ja mittepalgatöötajad , kes on kas üksikettevõtjad, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu (iseenda tööandjad), või isikud, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78).

Osoonikihti kahandavad ained

Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis loetletud ained .

Pakend

Mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse tootjalt kasutajale või tarbijale ettenähtud kaupade (alates toorainetest kuni töödeldud kaupadeni) pakkimiseks, kaitsmiseks, käitlemiseks, tarnimiseks, ladustamiseks, veoks ja esitlemiseks (18).

Palk

Harilik põhi- või miinimumtöötasu või mõni muu tasu kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt (täiendavate või muutuvtasudena) saab. Palgatase – aastane brutopalk ja vastav brutotunnipalk. Mediaanpalgatase – sellise palgatöötaja palk, kellest pooled palgatöötajad teenivad rohkem ja pooled vähem.

Puuetega inimesed

Isikud, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel mitmesuguste takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

Füüsilised riskid

Kõik üleilmsed majandusettevõtted sõltuvad maasüsteemide toimimisest, näiteks stabiilsest kliimast ja ökosüsteemi teenustest , nagu biomassi ( tooraine ) pakkumine. Loodusega seotud füüsilised riskid tulenevad otseselt organisatsiooni sõltuvusest loodusest. Füüsilised riskid tekivad siis, kui looduslikke süsteeme ohustavad ilmastikutingimused (nt äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu põud), geoloogilised sündmused (nt seismilised sündmused, nagu maavärin), ökosüsteemi tasakaalu muutused, näiteks mulla kvaliteet või mereökoloogia, millest sõltuvad ökosüsteemi teenuste organisatsioonid. Need riskid võivad olla akuutsed, kroonilised või mõlemat. Loodusega seotud füüsilised riskid tulenevad muutustest biootilistes (eluskeskkonnaga seotud) ja abiootilistes (eluta keskkonnaga seotud) tingimustes, mis toetavad terveid ja toimivaid ökosüsteeme . Füüsilised riskid on tavaliselt asukohapõhised. Loodusega seotud füüsilisi riske seostatakse sageli kliimaga seotud füüsiliste riskidega .

Planeedi taluvuspiirid

See mõiste võimaldab hinnata ohutut tegutsemisruumi, mis on inimkonnal Maa toimimise seisukohast. Kvantifitseeritud on iga olulise Maa süsteemi protsessi piirtase, mida ei tohiks ületada, kui soovime vältida vastuvõetamatuid ülemaailmseid keskkonnamuutusi.

Poliitika

Üldeesmärkide ja juhtimispõhimõtete kogum või raamistik, mida ettevõtja kasutab otsuste tegemisel. Poliitika kaudu rakendatakse ettevõtja strateegiat või juhtimisotsuseid, mis on seotud olulise kestlikkusaspektiga. Iga poliitika eest vastutab/vastutavad kindlaksmääratud isik(ud), selles on kindlaks määratud selle kohaldamisala ja see sisaldab üht või mitut eesmärki (mis on võimaluse korral seotud mõõdetavate eesmärkidega ). Poliitika kinnitatakse ja vaadatakse läbi vastavalt ettevõtjate kohaldatavatele valitsemise reeglitele. Poliitikat rakendatakse meetmete või tegevuskavade kaudu.

Saastaja

Õhus, vees või pinnases eksisteeriv aine , vibratsioon, soojus, müra, valgus või muu saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist ja/või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna nautimist või keskkonna muud õiguspärast kasutamist (19).

Saaste

Inimtegevusest tulenev saastajate otsene või kaudne viimine õhku, vette või pinnasesse , mis võib ohustada inimeste tervist ja/või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist (20).

Pinnase saastamine

Inimtegevusest tulenev ainete , vibratsiooni, soojuse või müra viimine pinnasesse olenemata sellest, kas see toimub ettevõtja tootmiskohas või väljaspool seda või ettevõtja toodete ja/või teenuste kasutamise kaudu, mis võib ohustada inimeste tervist ja/või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist (21). Pinnase saastajate hulka kuuluvad anorgaanilised saasteained , püsivad orgaanilised saasteained , pestitsiidid, lämmastiku- ja fosforiühendid jne.

Kaitseala

Selgelt määratletud geograafiline ala, mida tunnustatakse, kasutatakse sihtotstarbeliselt ja hallatakse õiguslike või muude tõhusate vahenditega, et saavutada looduse (koos sellega seotud ökosüsteemi teenuste ja kultuuriväärtuste) pikaajaline kaitse.

Ostetud või omandatud elektri-, soojus-, auru- või jahutusenergia

Elektri-, soojus-, auru- või jahutusenergia, mille ettevõtja on saanud kolmandalt isikult. Termin „omandatud“ tähendab olukorda, kus ettevõte ei pruugi osta elektrit otse (nt hoone üürnik), vaid energia tuuakse ettevõtte rajatisse kasutamiseks.

Tooraine

Toote valmistamiseks kasutatav esmane või teisene materjal.

Süsinikukrediitide tunnustatud kvaliteedistandardid

Süsinikukrediitide kvaliteedistandardid, mida kontrollivad sõltumatud kolmandad isikud ning millega tehakse nõuded ja projektiaruanded üldsusele kättesaadavaks ja tagatakse vähemalt täiendavus, püsivus ja topeltarvestuse vältimine ning sätestatakse projekti KHG heite ja sidumise arvutamise, seire ja kontrolli eeskirjad.

Registreeritav tööga seotud vigastus või tervisehäire

Tööga seotud vigastus või tervisehäire, mis toob kaasa ükskõik millise järgmistest tagajärgedest:

i.  surm, töölt eemal oldud päevad, piiratud töö või üleviimine teisele töökohale, esmaabist kaugemale minev ravi või teadvuse kaotus või

ii.  märkimisväärne vigastus või tervisehäire, mille on diagnoosinud arst või muu tegevusloaga tervishoiutöötaja, isegi kui see ei põhjusta surma, töölt eemalviibimist, piiratud tööd või üleviimist teisele töökohale, esmaabist kaugemale minevat ravi või teadvuse kaotust.

Taaskasutamine

Mis tahes toimingud, mille peamiseks tulemuseks on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et need asendavad teisi materjale, mida muidu oleks kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks, või jäätmete ettevalmistamine selle funktsiooni täitmiseks kas tootmises või majanduses laiemalt (22).

Ringlussevõtt

Taaskasutamistoiming, mille käigus jäätme materjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete taastöötlemist, kuid ei hõlma jäätmete energiakasutust ega taastöötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks.

Ressursside taastamine

Looduslike süsteemide eneseuuendamisvõime soodustamine eesmärgiga taaskäivitada inimtegevuse tõttu kahjustatud või ülekasutatud ökoloogilised protsessid.

Õiguskaitsevahend/Heastamine

Vahendid negatiivse mõju vastu võitlemiseks või selle heastamiseks. Näited: vabandused, rahaline või mitterahaline hüvitis, kahju ennetamine ettekirjutuste või mittekordumise garantiide kaudu, karistusmeetmed (kriminaal- või halduskaristused, näiteks trahvid), tagastamine, taastamine, rehabiliteerimine.

Taastuvenergia

Taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia: tuuleenergia, päikeseenergia (päikesesoojusenergia ja fotogalvaaniliselt saadud energia), geotermiline, ümbritseva keskkonna, loodete ja lainete energia, muu ookeani- ja hüdroenergia ning biomassist, prügila gaasist, reoveepuhasti gaasist ja muust biogaasist toodetud energia (23).

Taastuvad materjalid

Materjalid, mis on saadud ressurssidest, mille ökoloogilised tsüklid või põllumajandusprotsessid kiiresti taastavad, nii et nende ja muude seotud ressursside pakutavad teenused ei satu ohtu ja jäävad kättesaadavaks järgmisele põlvkonnale.

Ressursside sisendvood

Ettevõtja rajatistesse sisenev ressurss.

Ressursside väljundvood

Ettevõtja rajatistest väljuv ressurss.

Ressursikasutuse optimeerimine

Materjalide ja toodete kavandamine, tootmine ja turustamine eesmärgiga hoida neid kasutuses kõige suurema kasutusväärtusega. Pikka kasutusiga , parandamist, korduskasutamist , kasutusotstarbe muutmist, demonteerimist ja taastamist võimaldav disain ja ökodisain on näited ressursikasutamise optimeerimise vahenditest.

Korduskasutamine

Mis tahes toiming, millega tooteid või komponente, mis ei ole jäätmed , kasutatakse uuesti samal otstarbel, milleks need on loodud. See võib tähendada puhastamist või väikseid kohandusi, nii et toode/komponent on valmis järgmiseks kasutamiseks ilma oluliste muudatusteta.

Valgla

Maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede ja mõnikord ka järvede kaudu merre ühe jõesuudme, estuaari või delta kaudu.

Riskid

Keskkonna-, sotsiaal- või juhtimisaspektidest tulenevad kestlikkusega seotud negatiivse finantsmõjuga riskid , millel võib olla negatiivne mõju ettevõtte finantspositsioonile, finantstulemustele, rahavoogudele, juurdepääsule rahastamisele või kapitalikuludele lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis.

Stsenaarium

Usutav kirjeldus selle kohta, milliseks tulevik võib kujuneda; see lähtub sidusast ja sisemiselt järjepidevast eelduste kogumist peamiste liikumapanevate tegurite (nt tehnoloogiliste muutuste kiirus, hinnad) ja suhete kohta. NB! Stsenaariumid ei ole prognoosid ega ennustused, vaid neid kasutatakse selleks, et anda ülevaade arengu ja meetmete mõjust.

Stsenaariumianalüüs

Ebakindlatest tingimustest lähtuv tulevaste sündmuste võimalike tulemuste kindlakstegemise ja hindamise protsess.

Mõjuala 1 KHG heide

Otsene KHG heide ettevõtja omandis või kontrolli all olevatest allikatest.

Mõjuala 2 KHG heide

Ettevõtja tarbitava ostetud või omandatud elektri-, auru-, soojus- või jahutusenergia tootmisel tekkinud kaudne heide .

Mõjuala 3 KHG heide

Kogu kaudne KHG heide (mis ei kuulu mõjuala 2 KHG heite alla), mis tekib aruandva ettevõtja väärtusahelas , sh nii eelnevate kui ka järgnevate etappide heide . Mõjuala 3 KHG heite võib jagada mõjuala 3 kategooriatesse .

Mõjuala 3 kategooria

Üks 15st mõjuala 3 KHG heite liigist, mis on kindlaks määratud KHG protokolli ettevõttestandardis ja mida on üksikasjalikult kirjeldatud KHG protokolli ettevõtete väärtusahela ( mõjuala 3 ) arvestus- ja aruandlusstandardis (kohandatud KHG protokolli ettevõtete väärtusahela ( mõjuala 3 ) arvestus- ja aruandlusstandardi põhjal, sõnastik (2011. aasta versioon)). Ettevõtjad, kes otsustavad arvestada oma mõjuala 3 heite standardi ISO 14064–1:2018 kaudse KHG heite kategooriate alusel, võivad viidata ka ISO 14064-1:2018 punktis 5.2.4 määratletud kategooriale (v.a imporditud energiast tulenev kaudne KHG heide ).

Tundlik teave

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/697 (24) (millega luuakse Euroopa Kaitsefond) määratletud tundlik teave .

Tegevuskoht

Ühe või rohkema füüsilise käitise asukoht. Kui on tegemist rohkema kui ühe käitisega , millel on sama omanik või käitaja või erinevad omanikud või käitajad, ning teatavat taristut ja rajatisi jagatakse, võib kogu ala, millel käitis asub, pidada tegevuskohaks .

Sotsiaaldialoog

Igat liiki läbirääkimised, konsultatsioonid või lihtsalt teabevahetus valitsuste esindajate, tööandjate, nende organisatsioonide ja töötajate esindajate vahel või nende seas majandus- ja sotsiaalpoliitikaga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes. See võib olla kolmepoolne protsess, kus valitsus on dialoogi ametlik pool, või see võib koosneda kahepoolsetest suhetest ainult töötajate esindajate ja juhtkonna (või ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide) vahel.

Sotsiaalkaitse

Meetmed, mille eesmärk on vähendada ja ennetada vaesust ja haavatavust kogu elutsükli jooksul.

Pinnas/muld

Maakoore pindmine kiht, mis asub aluspõhjakivimi ja maapinna vahel. Pinnase/mulla koostises on mineraalide osakesed, orgaaniline aines, vesi, õhk ja elusorganismid (25).

Mulla degradeerumine

Mulla vähenev võime pakkuda sidusrühmade soovitud ökosüsteemi kaupu ja teenuseid.

Mulla katmine

Mulla katmine nii, et kaetud ala ei lase vett läbi. Pinnase muutmine vett mitteläbilaskvaks võib tingida mõjusid keskkonnale, nagu on kirjeldatud komisjoni määruses (EL) 2018/2026 (26).

Erikoormus

Eralduva saasteaine mass valmistatud toote massi kohta. Erikoormus võimaldab võrrelda käitiste keskkonnatoimet, olenemata nende erinevast tootmismahust, ja seda ei mõjuta segamine ega lahjendamine (27).

Sidusrühmade kaasamine

Pidev suhtlus ja dialoog ettevõtja ja tema sidusrühmade vahel, mis võimaldab ettevõtjal kuulda sidusrühmade huvidest ja muredest, neid mõista ja neile reageerida.

Sidusrühmad

Isikud, kes saavad ettevõtjat mõjutada või keda ettevõtja mõjutab. Sidusrühmi on kaks peamist rühma:

i.  mõjutatud sidusrühmad : üksikisikud või rühmad, kelle huve mõjutavad või võivad positiivselt või negatiivselt mõjutada ettevõtja tegevus ning tema otsesed ja kaudsed ärisuhted kogu väärtusahelas , ning

ii.   kestlikkusaruannete kasutajad : üldotstarbeliste finantsaruannete põhi kasutajad (olemasolevad ja potentsiaalsed investorid, laenuandjad ja muud võlausaldajad, sealhulgas varahaldurid, krediidiasutused, kindlustusandjad), samuti muud kasutajad , sh ettevõtja äripartnerid, ametiühingud ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid, valitsused, analüütikud ja teadlased.

Mõned, kuid mitte kõik sidusrühmad võivad kuuluda mõlemasse rühma.

Ained

Keemilised elemendid ja nende ühendid, v.a järgmised ained :

i.  radioaktiivsed ained , nagu on määratletud nõukogu direktiivi 96/29/Euratom (28) (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest) artiklis 1;

ii.  geneetiliselt muundatud mikroorganismid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/41/EÜ (29) (geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta) artikli 2 punktis b;

iii.  geneetiliselt muundatud organismid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ (30) (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta (31)) artikli 2 punktis 2;

Probleemne aine

Aine , mis:

i.  vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (32) artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele ja on määratletud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 59 lõikega 1,

ii.  on klassifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (33) VI lisa 3. osas ühte järgmisse ohuklassi või -kategooriasse:

iii.  mõjutab negatiivselt materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu tootes, milles seda esineb, nagu on määratletud asjakohastes liidu tootepõhistes ökodisaininõuetes.

Väga ohtlik aine (VOA)

Aine , mis vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele ja on kindlaks tehtud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 59 lõikega 1.

Tarnija

Üksus, mis asub organisatsioonile väärtusahelas eelnevates etappides (st organisatsiooni tarneahelas) ja pakub toodet või teenust, mida kasutatakse organisatsiooni enda toodete või teenuste arendamiseks. Tarnija ärisuhe organisatsiooniga võib olla otsene (sageli nimetatakse teda esimese tasandi tarnijaks ) või kaudne.

Tarneahel

Kõik tegevused või protsessid, mida teostavad ettevõtjale väärtusahela eelnevates etappides asuvad üksused, kes pakuvad tooteid või teenuseid, mida kasutatakse ettevõtja enda toodete või teenuste arendamiseks ja tootmiseks. See hõlmab väärtusahela eelnevates etappides tegutsevaid üksusi, kellega ettevõtjal on otsene seos (neid nimetatakse sageli esimese tasandi tarnijaks ), ja üksusi, kellega ettevõtjal on kaudne ärisuhe.

Pinnavesi

Siseveekogud, v.a põhjavesi ; siirdevesi ja rannikuvesi, välja arvatud keemilise seisundi osas, mispuhul on hõlmatud ka territoriaalvesi (34).

Kestlikkusaspektid

Keskkonna- ja sotsiaalsed ning inimõigustealased ja juhtimistegurid, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (35) artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid.

Kestlikkusaruanne

Ettevõtja tegevusaruande eraldi osa, kus esitatakse kestlikkusaspekte käsitlev teave, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EÜ (36) ja ESRSiga.

Kestlikkusega seotud võimalused

Keskkonna, sotsiaalvaldkonna või juhtimisega seotud ebakindlad sündmused või tingimused, mis realiseerumise korral võivad avaldada olulist positiivset mõju ettevõtja ärimudelile või strateegiale ja eesmärkide saavutamise ja väärtuse loomise võimekusele ning võivad seega mõjutada ettevõtja ja tema äripartnerite otsuseid seoses kestlikkusaspektidega . Nagu mis tahes muid võimalusi , mõõdetakse kestlikkusega seotud võimalusi kombinatsioonina mõju ulatusest ja esinemise tõenäosusest.

Kestlikkusega seotud riskid

Keskkonna, sotsiaalvaldkonna või juhtimisega seotud ebakindlad sündmused või tingimused, mis realiseerumise korral võivad avaldada olulist negatiivset mõju ettevõtja ärimudelile või strateegiale ja eesmärkide saavutamise ja väärtuse loomise võimekusele ning võivad seega mõjutada ettevõtja otsuseid ja ärisuhteid seoses kestlikkusaspektidega . Nagu mis tahes muud riskid , on kestlikkusega seotud riskid kombinatsioon mõju ulatusest ja esinemise tõenäosusest.

Kestlikkusega seotud mõjud

Mõju, mida ettevõtja oma tegevuse või ärisuhetega avaldab või võib avaldada keskkonnale ja inimestele, sh inimõigustele. Mõjud võivad olla tegelikud või võimalikud, negatiivsed või positiivsed, lühiajalised, keskmise kestusega või pikaajalised, kavandatud või tahtmatud ning tagasipööratavad või pöördumatud. Mõjud näitavad ettevõtja negatiivset või positiivset panust kestlikusse arengusse.

Süsteemsed riskid

Riskid , mis tulenevad kogu süsteemi kokkuvarisemisest, mitte selle üksikute osade rikkest. Neid iseloomustavad tagasihoidlikud murdepunktid, mis kaudselt kombineerudes tekitavad suuri tõrkeid koos füüsiliste ja üleminekuriskide vastasmõju kuhjumisega (ülekanduv mõju), kuna üks kadu vallandab teiste ahela ja süsteemid ei suuda pärast šokki tasakaalu taastada. Näiteks võib tuua mõne ökosüsteemide koosluste struktuuris kriitilist rolli täitva tugiliigi, näiteks kalaani kadumise. Kui 1900. aastatel olid kalaanid küttimise tõttu peaaegu välja suremas, muutusid ranniku ökosüsteemid järsult ja biomassi tootmine vähenes märkimisväärselt.

Eesmärgid

Mõõdetavad, tulemustele orienteeritud ja ajaliselt piiritletud sihid, mida ettevõtja soovib saavutada seoses oluliste mõjude , riskide või võimalustega . Ettevõtja võib need kehtestada vabatahtlikult või need võivad tuleneda ettevõtja suhtes kehtivatest õiguslikest nõuetest.

Ohustatud liigid

Euroopa punasesse raamatusse või IUCNi punasesse raamatusse kantud ohustatud liigid, sealhulgas taimestik ja loomastik, millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa 7. jaos.

Koolitus

Ettevõtja tehtud algatused, mille eesmärk on säilitada ja/või parandada oma töötajate oskusi ja teadmisi. Koolitus võib hõlmata erinevaid meetodeid, näiteks kohapealset koolitust ja veebikoolitust.

Üleminekukava

Konkreetset liiki tegevuskava, mille ettevõtja võtab vastu seoses strateegilise otsusega ja milles käsitletakse järgmist:

i.  avaliku poliitika eesmärk ja/või

ii.  üksusepõhine tegevuskava, mis on korraldatud struktureeritud eesmärkide ja meetmete kogumina, mis on seotud olulise strateegilise otsuse, ärimudeli olulise muutuse ja/või eriti oluliste meetmete ja eraldatud ressurssidega.

Kliimamuutuste leevendamise üleminekukava

Ettevõtja üldise strateegia osa, milles sätestatakse ettevõtja eesmärgid , meetmed ja ressursid üleminekuks vähese CO2 heitega majandusele, sh sellised meetmed nagu KHG heite vähendamine seoses eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5 °C ja kliimaneutraalsus.

Üleminekuriskid

Riskid , mis tulenevad vastuolust organisatsiooni või investori strateegias ja juhtimises ning muutuvast regulatiivsest, poliitilisest või ühiskondlikust maastikust, kus organisatsioon tegutseb. Muutused, mille eesmärk on kliimale või loodusele tekitatud kahju peatamine või ümberpööramine, nagu valitsuse meetmed, murranguline tehnoloogia, turumuutused, kohtuvaidlused ja tarbija eelistuste muutumine, võivad kõik tekitada või muuta üleminekuriske .

Kasutajad

Kestlikkusaruannete kasutajad on üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad (olemasolevad ja potentsiaalsed investorid, laenuandjad ja muud võlausaldajad, sealhulgas varahaldurid, krediidiasutused, kindlustusandjad), samuti muud kasutajad , sh ettevõtja äripartnerid, ametiühingud ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid, valitsused, analüütikud ja teadlased.

Väärtusahel

Kõik tegevused, ressursid ja suhted, mis on seotud ettevõtja ärimudeli ja väliskeskkonnaga, milles ta tegutseb.

Väärtusahel hõlmab tegevusi, ressursse ja suhteid, mida ettevõtja kasutab ja millele ta tugineb oma toodete või teenuste loomisel alates väljatöötamisest kuni tarnimise, tarbimise ja olelusringi lõppemiseni. Asjakohased tegevused, ressursid ja suhted on muu hulgas:

i.  need, mis on osa ettevõtja tegevusest, nt inimressursid,

ii.  need, mis kuuluvad tema tarne-, turundus- ja müügikanalitesse, nagu materjalide ja teenuste hankimine ning toodete ja teenuste müük ja kohaletoimetamine, ning

iii.  majanduslik, geograafiline, geopoliitiline ja regulatiivne keskkond, milles ettevõtja tegutseb.

Väärtusahel hõlmab osalejaid , mis asuvad väärtusahelas ettevõtjast eelnevates ja järgnevates etappides. Väärtusahelas ettevõtjast eelnevates etappides osaleja (nt tarnijad ) pakub ettevõtjale tooteid või teenuseid, mida kasutatakse ettevõtja oma toodete ja teenuste väljatöötamisel. Väärtusahela järgnevate etappide üksused (nt turustajad, kliendid), saavad ettevõtjalt tooteid või teenuseid.

ESRSis kasutatakse terminit „ väärtusahel “ ainsuses, kuigi tunnistatakse, et ettevõtjatel võib olla mitu väärtusahelat .

Väärtusahela töötaja

Isik, kes teeb tööd ettevõtja väärtusahelas , olenemata ettevõtjaga sõlmitud lepinguline suhte olemasolust või sellise suhte olemusest. ESRSis kuuluvad väärtusahela töötajate hulka kõik ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide töötajad, keda ettevõtja oluliselt mõjutab või võib mõjutada. See hõlmab mõjusid , mis on seotud ettevõtja enda tegevusega, ja väärtusahelat , sh ettevõtja toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu. See hõlmab kõiki töötajaid, kes ei kuulu oma töötajate määratluse alla ( oma töötajad on ettevõtjaga töösuhtes olevad palgatöötajad ( töötajad ) ja mittepalgatöötajad , kes on kas üksikettevõtjad, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu (iseenda tööandjad), või isikud, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“). (NACE kood N78).

Töötasu

Brutotöötasu, mille hulka ei kuulu muutuvkomponendid, nagu ületunnitöö ja tulemuspalk, ega toetused, välja arvatud juhul, kui need on garanteeritud.

Jäätmed

Kõik ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama (37).

Jäätmehierarhia

Jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse tähtsuse järjekord (38):

i.  ennetamine;

ii.  korduskasutamiseks ettevalmistamine;

iii.   ringlussevõtt ,

iv.  muu taaskasutus, nt jäätmete energiakasutus, ning

v.  kõrvaldamine.

Jäätmekäitlus

Jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sh nende toimingute järelevalve ning jäätmekõrvaldamiskohtade järelhooldus, sh vahendaja ja edasimüüja meetmed  (39).

Heitvesi/reovesi

Vesi, mis oma kvaliteedi, kvantiteedi või esinemise aja tõttu ei oma edasist otsest väärtust seoses otstarbega, milleks seda kasutati või milleks seda toodeti.

Ühe kasutaja heitvesi võib olla mõne teise kasutaja jaoks potentsiaalne sisend. Jahutusvett ei loeta heitveeks .

Veetarbimine

Ettevõtja (või rajatise) piiridesse võetud vee hulk, mida aruandlusperioodi jooksul ei ole suunatud tagasi veekeskkonda või kolmandale isikule.

Veeheide

Sellise heitvee ja muu vee summa, mis väljub organisatsiooni piiridest ja suunatakse aruandeperioodi jooksul pinnavette, põhjavette või kolmandatele isikutele.

Veemahukus

Parameeter, mis näitab seost vee mahulise aspekti ja loodud tegevusühiku (tooted, müük jne) vahel.

Vesi (ringlusse võetud ja korduskasutatud)

Vesi ja heitvesi (puhastatud või puhastamata), mida on enne ettevõtja territooriumilt ärajuhtimist kasutatud rohkem kui üks kord, et vähendada veenõudlust. See võib toimuda sama protsessi käigus (ringlussevõtt) või muu protsessi osana samas (oma või teiste ettevõtjatega jagatavas) rajatises või ettevõtja mõnes teises rajatises (korduvkasutus).

Veenappus

Magevee ressursi mahuline küllus või selle puudumine. Nappust põhjustab inimtegevus ja see sõltub inimeste veetarbimise mahust võrreldes teatava piirkonna veeressursside mahuga. Olukorda kuivas piirkonnas, kus vett on väga vähe, kuid puudub ka inimeste veetarbimine , ei käsitata seega veenappusena, vaid pigem kuivusena. Veenappus on füüsiline ja objektiivne tegelikkus, mida saab piirkonniti ja aja jooksul järjepidevalt mõõta. Veenappus kajastab pigem magevee füüsilist küllust kui seda, kas see vesi sobib kasutamiseks. Näiteks võib piirkonnas olla rikkalikult veevarusid (ja seega ei peeta seda veenappuses piirkonnaks), kuid seal võib olla nii tõsine reostus , et need varud ei sobi inim- või ökoloogiliseks kasutuseks.

Veevõtt

Kõigist allikatest ettevõtte piiridesse võetud vee kogus, mis on ette nähtud mis tahes otstarbel kasutamiseks aruandeperioodi vältel.

Töötajate esindajad

Töötajate esindajad tähendab järgmist:

i.  ametiühingu esindajad ehk riigi õigusnormide ja tavade kohaselt ametiühingute või selletaoliste ühingute liikmete poolt määratud või valitud esindajad;

ii.  nõuetekohaselt valitud esindajad, kes on organisatsiooni töötajate poolt vabalt valitud, ilma tööandja valitseva seisundi või kontrollita, vastavalt siseriiklikele õigusnormidele või kollektiivlepingutele ning kelle ülesannete hulka ei kuulu tegevus, mis on asjaomase riigi ametiühingute ainupädevuses ja kelle olemasolu ei kasutata asjaomaste ametiühingute või nende esindajate positsiooni kahjustamiseks.

Töö ja eraelu tasakaal

Inimese töö- ja eraelu rahuldav tasakaal. Töö- ja eraelu tasakaal laiemas tähenduses ei hõlma mitte ainult perekondlike või hoolduskohustustega seotud töö- ja eraelu tasakaalu, vaid ka aja jaotust tööl oldud aja ja peale perekondlike kohustuste ka muu eraelu vahel.

Tööga seotud ohud

Tööga seotud ohud võivad olla järgmised:

i.  füüsikalised (nt kiirgus, äärmuslikud temperatuurid, pidev vali müra, leke põrandal või komistamisoht, valveta masinad, defektsed elektriseadmed);

ii.  ergonoomilised (nt ebakorrektselt reguleeritud tööjaamad ja toolid, ebamugavad liigutused, vibratsioon);

iii.  keemilised (nt kokkupuude kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete , lahustite, süsinikmonooksiidi või pestitsiididega);

iv.  bioloogilised (nt kokkupuude vere ja kehavedelike, seente, bakterite, viiruste või putukahammustustega);

v.  psühhosotsiaalsed (nt verbaalne väärkohtlemine, ahistamine , kiusamine);

vi.  töökorraldusega seonduvad (nt liigne töökoormus, vahetustega töö, pikad töötunnid, öötöö, vägivald töökohal).

Tööga seotud juhtum

Töö tagajärjel või töö käigus tekkinud juhtum, mis võib põhjustada või põhjustab vigastusi või tervisehäireid. Juhtumid võivad olla tingitud näiteks elektriprobleemidest, plahvatusest, tulekahjust, ülevoolust, ümberpaiskumisest, lekkest, veevoolust, purunemisest, lõhkemisest, lõhustamisest, kontrolli kaotamisest, libisemisest, komistamisest ja kukkumisest, keha liikumisest pingevabas olukorras, keha liikumisest pingeolukorras, šokist, hirmust, vägivallast töökohal või ahistamisest (nt seksuaalne ahistamine ).

Vigastust või tervisehäiret põhjustavat juhtumit nimetatakse sageli õnnetuseks. Juhtumit , mis võib põhjustada vigastusi või tervisehäireid, kuid ei tee seda, nimetatakse ohuolukorraks, äärepealseks juhtumiks või riskantseks situatsiooniks.