|
+C LISA ENERGIA KUUSTATISTIKA |
C LISA ENERGIA KUUSTATISTIKA
C LISA ENERGIA KUUSTATISTIKA Käesolevas lisas kirjeldatakse energia kuustatistika kogumise ulatust, üksusi, aruandeperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamismeetodeid. A lisas on esitatud nende mõistete selgitus, mida käesolevas lisas ei selgitata. Järgmisi sätteid kohaldatakse kõigi käesolevas lisas kirjeldatud andmete kogumise suhtes:
a)
aruandeperiood: deklareeritavate andmete aruandeperiood on üks kalendrikuu;
b)
sagedus: andmed esitatakse iga kuu;
c)
edastamise vorm: edastamise vorm peab vastama Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile;
d)
edastamisviis: andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali. 1. TAHKEKÜTUSED 1.1. Hõlmatud energiatooted See peatükk hõlmab järgmiste andmete deklareerimist. 1.1.1. Kivisüsi 1.1.2. Pruunsüsi 1.1.3. Turvas 1.1.4. Põlevkivi ja õliliivad 1.1.5. Koksiahjukoks 1.2. Andmekogumite loetelu 1.2.1. Kivisöe puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid. 1.2.1.1. Tootmine 1.2.1.2. Taaskasutatud tooted 1.2.1.3. Import 1.2.1.4. Import väljastpoolt ELi 1.2.1.5. Eksport 1.2.1.6. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud. 1.2.1.7. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud. 1.2.1.8. Tarned põhitegevusena tootvatele tootjatele 1.2.1.9. Tarned koksiahjudesse Välja arvatud koksiahjude toetavates tegevustes energiana kasutatud kivisüsi, mis deklareeritakse punktis „Tarned kogu tööstusele“. 1.2.1.10. Tarned kogu tööstusele Kaasa arvatud muundamissektorile tarnitud kivisüsi (v.a kivisüsi, mis deklareeritakse punktides „Tarned põhitegevusena tootvatele tootjatele“ ja „Tarned koksiahjudesse“), energiasektorile tarnitud kivisüsi ning kivisöega seotud energia lõpptarbimine tööstussektoris. 1.2.1.10.1. Tarned raua- ja terasetööstusele Kaasa arvatud A lisa punktis 2.2.11 määratletud kõrgahjudes kasutatav kivisüsi ja kivisöega seotud energia lõpptarbimine A lisa punktis 2.6.1.8 määratletud raua- ja terasesektoris. Välja arvatud kõrgahjude toetavates tegevustes energiana kasutatud kivisüsi, mis deklareeritakse punktis „Tarned kogu tööstusele“. 1.2.1.11. Muud tarned (teenindus, kodumajapidamised jm) Kivisöekogused, mis on tarnitud sektoritele, mida ei ole eraldi märgitud. 1.2.2. Pruunsöe, turba ning põlevkivi ja õliliivade kohta deklareeritakse järgmised andmekogumid. 1.2.2.1. Tootmine 1.2.2.2. Import 1.2.2.3. Eksport 1.2.2.4. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud. 1.2.2.5. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus Need on otse importivate kaevanduste, importijate ja tarbijate varud. 1.2.2.6. Turba puhul võib avamis-ja lõppvarude asemel deklareerida varude muutused. 1.2.2.7. Tarned põhitegevusena tootvatele tootjatele 1.2.3. Koksiahjukoksi puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid. 1.2.3.1. Tootmine 1.2.3.2. Import 1.2.3.3. Import väljastpoolt ELi 1.2.3.4. Eksport 1.2.3.5. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses Need on otse importivate tootjate, importijate ja tarbijate varud. 1.2.3.6. Koguvarud riigi territooriumil arvestusperioodi lõpus Need on otse importivate tootjate, importijate ja tarbijate varud. 1.2.3.7. Tarned raua- ja terasetööstusele Kaasa arvatud A lisa punktis 2.2.1.1 määratletud kõrgahjudes kasutatav koksiahjukoks ja koksiahjukoksiga seotud energia lõpptarbimine A lisa punktis 2.6.1.8 määratletud raua- ja terasesektoris. Välja arvatud kõrgahjude toetavates tegevustes energiana kasutatud koksiahjukoks. 1.3. Mõõtühikud Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt). 1.4. Andmete edastamise tähtaeg Kahe kalendrikuu jooksul pärast deklareeritavat kuud. 2. ELEKTRIENERGIA 2.1. Hõlmatud energiatooted See peatükk hõlmab elektrit käsitlevate andmete deklareerimist. 2.2. Andmekogumite loetelu Elektrienergia puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid. 2.2.1. Elektrienergia netotoodang tuumajaamadest 2.2.2. Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest kivisütt kasutavatest soojuselektrijaamadest 2.2.3. Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest naftat kasutavatest soojuselektrijaamadest 2.2.4. Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest gaasi kasutavatest soojuselektrijaamadest 2.2.5. Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest taastuvaid põlevkütuseid (nt tahked biokütused, biogaasid, vedelad biokütused, taastuvad olmejäätmed) kasutavatest soojuselektrijaamadest 2.2.6. Elektrienergia netotoodang traditsioonilistest taastumatuid põlevkütuseid (nt taastumatud tööstus- ja olmejäätmed) kasutavatest soojuselektrijaamadest 2.2.7. Elektrienergia netotoodang puhtalt hüdroelektrijaamadest 2.2.8. Elektrienergia netotoodang kombineeritud hüdroelektrijaamadest 2.2.9. Elektrienergia netotoodang puhtalt pumpelektrijaamadest 2.2.10. Elektrienergia netotoodang maismaa tuulenergiarajatistest 2.2.11. Elektrienergia netotoodang avamere tuulenergiarajatistest 2.2.12. Elektrienergia netotoodang fotogalvaanilistest päikeseenergia seadmetest 2.2.13. Elektrienergia netotoodang päikese soojusenergia seadmetest 2.2.14. Elektrienergia netotoodang geotermilistest elektrijaamadest 2.2.15. Elektrienergia netotoodang muudest taastuvatest allikatest (nt loodete, lainete ja ookeani energia ning muud mittepõlevad taastuvad allikad) 2.2.16. Elektrienergia netotoodang eespool nimetamata allikatest 2.2.17. Import 2.2.17.1. sellest ELi-sisene import 2.2.18. Eksport 2.2.18.1. sellest ELi-sisene eksport 2.2.19. Pumpelektrijaamades kasutatud elekter 2.3. Mõõtühikud Kogused tuleb deklareerida gigavatt-tundides (GWh). 2.4. Andmete edastamise tähtaeg Kahe kalendrikuu jooksul pärast deklareeritavat kuud. 3. NAFTA JA NAFTASAADUSED 3.1. Hõlmatud energiatooted Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide A lisa peatükis 3.4 loetletud energiatoodete kohta. NAFTA (toornafta ja naftasaadused) Kategooria „Muud tooted“ hõlmab A lisa peatüki 3.4 määratlustele vastavaid koguseid ja ka lakibensiini ja tööstusbensiini, määrdeõlide, bituumeni ja parafiinvahade koguseid; neid tooteid ei ole vaja eraldi deklareerida. 3.2. Andmekogumite loetelu Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta. 3.2.1. TOORNAFTA, MAAGAASI KONDENSAADI, RAFINEERIMISTEHASTE LÄHTEAINETE, LISANDITE JA MUUDE SÜSIVESINIKE TARNED Märkus lisaainete ja biokütuste kohta: siin tuleb esitada andmed nii juba segatud kui ka segamiseks ette nähtud koguste kohta. Toornafta, maagaasi kondensaadi, rafineerimistehaste lähteainete, lisaainete/orgaaniliste hapnikuühendite, biokütuste ja muude süsivesinike kohta deklareeritakse järgmised andmekogumid. 3.2.1.1. Omamaine toodang (ei kohaldata rafineerimistehaste lähteainete ja biokütuste puhul). 3.2.1.2. Saadud muudest allikatest (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehaste lähteainete puhul). 3.2.1.3. Tagasivood Valmis- või pooltooted, mille lõpptarbijad on tagastanud rafineerimistehastesse töötlemiseks, segamiseks või müügiks. Need on tavaliselt naftakeemiatööstuse kõrvalsaadused. Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete puhul. 3.2.1.4. Edasisaadetud tooted Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele. Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete puhul. 3.2.1.5. Import 3.2.1.6. Eksport Märkus impordi ja ekspordi kohta: siia kuuluvad toornafta ja naftatoodete kogused, mis on imporditud või eksporditud töötlemislepingute kohaselt (st rafineerimine tulevikus tehtavate maksete arvel). Toornafta ja maagaasi kondensaatide deklareerimisel tuleb lähetuskohaks märkida algpäritoluriik; rafineerimistehaste lähteainete ja valmistoodete puhul viimane lähetusriik. Siia kuuluvad erinevad gaasivedelikud (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud gaasi taasgaasistamise protsessis ning naftakeemiatööstuse poolt otse imporditud või eksporditud naftasaadused. 3.2.1.7. Otsekasutus 3.2.1.8. Varude muutused Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist negatiivse arvuga. 3.2.1.9. Vaatluste põhjal kindlaksmääratud rafineerimistehaste sissevõtt See on nafta koguhulk (kaasa arvatud muud süsivesinikud ja lisaained), mis on arvutuste kohaselt rafineerimisprotsessi sisestatud (rafineerimistehaste sisend). 3.2.1.10. Rafineerimiskaod Erinevus rafineerimistehaste arvestusliku sisendi ja rafineerimistehaste kogutoodangu vahel. Kaod võivad tekkida destilleerimisprotsessis aurustumise tõttu. Deklareeritud kaod on positiivsed. Maht võib kasvada, mass mitte. 3.2.2. VALMISTOODETE TARNED Toornafta, maagaasi kondensaadi, rafineerimistehase gaasi, etaani, veeldatud naftagaasi, toorbensiini, biobensiini, mittebiobensiini, lennukibensiini, bensiini tüüpi reaktiivkütuse, bio-lennukipetrooli, mittebio-lennukipetrooli, muu petrooli, biodiislite, mittebiogaasi/-diisliõli, madala väävlisisaldusega kütteõli (LSFO), kõrge väävlisisaldusega kütteõli (HSFO), naftakoksi ja muude toodete kohta kogutakse järgmisi andmekogumeid. 3.2.2.1. Tooraine laekumine 3.2.2.2. Rafineerimistehaste kogutoodang (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul) 3.2.2.3. Ringlusse võetud tooted (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul) 3.2.2.4. Rafineerimistehaste kütus (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul). A lisa punkt 2.3. Energiasektor – naftarafineerimistehased; siia kuuluvad kütused, mida rafineerimistehased kasutavad müüdava elektri- ja soojusenergia tootmiseks. 3.2.2.5. Import (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehase gaasi puhul). 3.2.2.6. Eksport (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehase gaasi puhul). Kohaldatakse punkti 3.2.1 märkust impordi ja ekspordi kohta. 3.2.2.7. Rahvusvahelised merepunkrivarud (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul) 3.2.2.8. Vahetoodete edasisaatmine 3.2.2.9. Edasisaadetud tooted (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul) 3.2.2.10. Varude muutused (ei kohaldata toornafta, maagaasi kondensaadi ja rafineerimistehase gaasi puhul) Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist negatiivse arvuga. 3.2.2.11. Vaatluste põhjal kindlaksmääratud siseriiklikud brutotarned Primaarallikatest pärit (näiteks rafineerimistehased, segamistehased jne) valmis naftatoodete siseturule tarnitud arvestuslikud kogused. 3.2.2.11.1. Rahvusvaheline lennuliiklus (kohaldatakse ainult lennukibensiini, bensiini tüüpi reaktiivkütuse, bio-lennukipetrooli ja mittebio-lennukipetrooli puhul) 3.2.2.11.2. Põhitegevusena ainult elektrit tootvad jaamad 3.2.2.11.3. Maanteetransport (kohaldatakse ainult veeldatud naftagaasi puhul). 3.2.2.11.4. Riigisisene laevaliiklus ja raudteetransport (kohaldatakse ainult biodiislite, mittebioloogilise päritoluga gaasi/diisliõli puhul) 3.2.2.12. Naftakeemia 3.2.2.13. Tagasivoog rafineerimistehastesse (ei kohaldata toornafta ja maagaasi kondensaadi puhul). 3.2.3. IMPORT PÄRITOLURIIGI – EKSPORT SIHTRIIGI JÄRGI Import tuleks deklareerida päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi. Kohaldatakse punkti 3.2.1 märkust impordi ja ekspordi kohta. 3.2.4. VARUDE TASE Järgmised avamis- ja sulgemisvarud tuleb deklareerida kõikide energiatoodete, sealhulgas lisandite/orgaaniliste hapnikuühendite puhul, v.a rafineerimistehase gaas. 3.2.4.1. Riigi territooriumil olevad varud Varud järgmistes mahutites: rafineerimistehaste mahutid, puistekaupade terminalid, torujuhtmete vedelikumahutid, praamid ja rannaveotankerid (lähte- ja sihtsadam on samas riigis), liikmesriigi sadamas olevad tankerid (kui nende last sadamas maha laaditakse), siseveelaevade punkrid. Siia ei kuulu varud, mida hoitakse torujuhtmetes, paakvagunites, paakautodes, merelaevade punkrites, teenindusjaamades, jaemüügikauplustes ja merepunkrites. 3.2.4.2. Teiste riikide varud, mida hoitakse kahepoolsete riiklike lepingute alusel. Riigi territooriumil olevad varud, mis kuuluvad teisele riigile ning millele on tagatud juurdepääs valitsustevahelise kokkuleppega. 3.2.4.3. Varud, mille välismaine sihtkoht on teada Varud riigi territooriumil, mis ei ole hõlmatud punktiga 3.2.4.2 ning kuuluvad teisele riigile ja on selle jaoks ette nähtud. Need varud võivad paikneda tolli järelevalve all oleval territooriumil või sellest väljaspool. 3.2.4.4. Muud tolli järelevalve all oleval territooriumil paiknevad varud Siia kuuluvad varud, mis ei ole hõlmatud punktidega 3.2.4.2 ega 3.2.4.3, olenemata sellest, kas neile on tehtud tollivormistus või mitte. 3.2.4.5. Suurtarbijate varud Siia kuuluvad valitsuse kontrolli all olevad varud. See määratlus ei hõlma muid tarbijavarusid. 3.2.4.6. Saabuvate ookeanilaevade pardal olevad varud sadamas või sildumiskohas Varud olenemata sellest, kas neile on tehtud tollivormistus või mitte. Sellest kategooriast on välja jäetud avamerel olevate laevade varud. Siia kuulub rannaveotankerites olev nafta, kui nende lähte- ja sihtsadam on samas riigis. Kui saabunud laevade tühjakslaadimine toimub rohkem kui ühes sadamas, tuleb deklareerida üksnes deklareerivas riigis mahalaaditud kogus. 3.2.4.7. Riigi territooriumil hoitavad riiklikud varud Siia kuuluvad valitsuse poolt riigi territooriumil hoitavad mittesõjalised varud, mis kuuluvad valitsusele või on tema kontrolli all ja on ette nähtud üksnes hädaolukorras kasutamiseks. Siia ei kuulu riiklike nafta- või elektriettevõtete varud või naftaettevõtetes valitsuse nimel hoitavad varud. 3.2.4.8. Varude hoidmisega tegeleva organisatsiooni riigi territooriumil hoitavad varud Üksnes hädaolukorras kasutatavate naftavarude säilitamiseks loodud era- ja avalike ettevõtete varud. Välja arvatud eraettevõtete kohustuslikud varud. 3.2.4.9. Kõik muud riigi territooriumil hoitavad varud Kõik muud varud, mis vastavad eespool punktis 3.2.4.1 kirjeldatud tingimustele. 3.2.4.10. Valitsuste kahepoolsete kokkulepete alusel välisriikides hoitavad varud Riigi territooriumil olevad varud, mis kuuluvad teisele riigile ning millele on tagatud juurdepääs vastavate riikide valitsuste vahelise kokkuleppega 3.2.4.10.1. Sellest: riiklikud varud 3.2.4.10.2. Sellest: varude säilitamisega tegeleva organisatsiooni varud 3.2.4.10.3. Sellest: muud varud 3.2.4.11. Välismaal hoitavad varud, mis on selgesõnaliselt määratletud importvarudena Deklareerivale riigile kuuluvad varud, mis ei kuulu 10. kategooriasse ja mida hoitakse teises riigis, kus need ootavad importi. 3.2.4.12. Muud tolli järelevalve all oleval territooriumil paiknevad varud Kõik muud riigi territooriumil hoitavad varud, mis ei kuulu eespool loetletud kategooriatesse. 3.2.4.13. Torujuhtmete täide Torujuhtmetes olev nafta (toornafta ja naftasaadused), mis on vajalik torujuhtmetes voolamise säilitamiseks. Lisaks tuleb vastava riigi kogused deklareerida järgmise jaotuse kohaselt:
3.2.4.13.1.
ametliku kokkuleppe kohaselt teiste riikide jaoks hoitavad sulgemisvarud, saajariigi järgi;
3.2.4.13.2.
ametliku kokkuleppe kohaselt teiste riikide jaoks hoitavad sulgemisvarud; sellest delegeeritud varuna (stock tickets), saajariigi järgi;
3.2.4.13.3.
sulgemisvarud, mille välismaal asuv sihtkoht on teada, saajariigi järgi;
3.2.4.13.4.
ametliku kokkuleppe kohaselt välismaal hoitavad sulgemisvarud, asukoha järgi;
3.2.4.13.5.
ametliku kokkuleppe kohaselt välismaal hoitavad sulgemisvarud, sellest delegeeritud varuna (stock tickets), asukoha järgi;
3.2.4.13.6.
välismaal hoitavad sulgemisvarud, mis on kindlasti ette nähtud impordiks deklareerivasse riiki, asukoha järgi. „Avamisvarud“ – deklareeritavale kuule eelneva kuu viimase päeva varud. „Sulgemisvarud“ – deklareeritava kuu viimase päeva varud. 3.3. Mõõtühikud Kogused tuleb deklareerida kilotonnides (kt). 3.4. Andmete edastamise tähtaeg 55 päeva jooksul pärast deklareeritava kuu lõppu. 3.5. Geograafilised märkused Ainult statistilise aruandluse puhul kohaldatakse A lisa 1. peatüki selgitusi järgmise erandiga: Šveits hõlmab Liechtensteini. 4. MAAGAAS 4.1. Hõlmatud energiatooted See peatükk hõlmab maagaasiga seotud andmete deklareerimist. 4.2. Andmekogumite loetelu Maagaasi puhul tuleb deklareerida järgmised andmekogumid. 4.2.1. OMAMAINE TOODANG Kogu kuiv turustuskõlblik toodang riigi piires, sealhulgas ka avameretoodang. Toodangut mõõdetakse pärast puhastamist ning maagaasi kondensaatide ja väävli eraldamist. Välja on jäetud ammutamiskaod ning tagasipumbatud, atmosfääri lastud ja tõrvikpõletatud gaasi kogused. Hõlmab maagaasitööstuses kasutatud koguseid: gaasi ammutamine, torujuhtmesüsteemid ja töötlemistehased. 4.2.2. IMPORT (SISSEVEDU) 4.2.3. EKSPORT (VÄLJAVEDU) Märkus impordi- ja ekspordi kohta: deklareerida tuleb kõik maagaasi kogused, mis on füüsiliselt riigipiiri ületanud, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte. Siia kuuluvad ka riiki transiidina läbivad kogused, mis tuleb deklareerida nii impordi kui ka ekspordina. Veeldatud maagaasi impordi puhul tuleb deklareerida ainult kuiv turustuskõlblik ekvivalent, kaasa arvatud taasgaasistamise protsessis oma tarbeks kasutatud kogused. Taasgaasistamise protsessis oma tarbeks kasutatud kogused tuleb deklareerida punktis „Omakasutus ja maagaasitööstuses tekkinud kaod“ (vt 4.2.11). Kõik gaasivedelikud (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud maagaasi taasgaasistamise protsessis, tuleb kooskõlas käesoleva lisa 3. peatükiga „NAFTA JA NAFTASAADUSED“ deklareerida punkti „Muud süsivesinikud“ alapunktis „Saadud muudest allikatest“. 4.2.4. VARUDE MUUTUSED Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist negatiivse arvuga. 4.2.5. VAATLUSTE PÕHJAL KINDLAKSMÄÄRATUD SISERIIKLIKUD BRUTOTARNED Siia kategooriasse kuuluvad turustuskõlbliku gaasi riigisisesed tarned, k.a gaasitööstuses kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud kogused (st tarbimine gaasi ammutamisel, torujuhtmesüsteemis ja töötlemistehastes), samuti ülekandel ja jaotamisel tekkinud kaod. 4.2.6. RIIGI TERRITOORIUMIL HOITAVATE VARUDE AVAMISTASE 4.2.8. RIIGI TERRITOORIUMIL HOITAVATE VARUDE SULGEMISTASE 4.2.9. VÄLISRIIKIDES HOITAVATE VARUDE AVAMISTASE 4.2.10. VÄLISRIIKIDES HOITAVATE VARUDE SULGEMISTASE Märkus varude taseme kohta: siia kuulub nii gaasilises kui ka veeldatud olekus hoitav gaas. 4.2.11. Omakasutus ja maagaasitööstuses tekkinud kaod Gaasitööstuses kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud kogused (st tarbimine gaasi ammutamisel, torujuhtmesüsteemis ja töötlemistehastes), k.a ülekandel ja jaotamisel tekkinud kaod. 4.2.12. Import (sissevedu) päritoluriigi järgi ja eksport (väljavedu) sihtriigi järgi Import (sissevedu) tuleb deklareerida päritoluriigi järgi ja eksport (väljavedu) sihtriigi järgi. Kohaldatakse punkti 4.2.3 märkust impordi ja ekspordi kohta. Import ja eksport deklareeritakse ainult naaberriigi või sellise riigi puhul, millega on olemas otseühendus torujuhtme kaudu ning LNG korral sellise riigi puhul, kus gaas transpordilaevale laaditi. 4.2.13. Tarned elektrienergia tootmiseks 4.3. Mõõtühikud Kogused tuleb deklareerida kahes erinevas mõõtühikus:
4.3.1.
füüsilise kogusena miljonites kuupmeetrites (miljon m3) võrdlustingimustel (15 °C, 101 325 Pa),
4.3.2.
energiasisaldusena teradžaulides (TJ) brutokütteväärtuse põhjal. 4.4. Andmete edastamise tähtaeg 55 päeva jooksul pärast deklareeritava kuu lõppu. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|