|
+II LISA |
II LISA
II LISA Meetod spetsiifiliste ökodisaini nõuete kehtestamiseks (osutatud artikli 15 lõikes 6) Spetsiifiliste ökodisaini nõuete eesmärk on parandada toote valitud keskkonnaaspekte. Nendega saab nõuda muu hulgas tarbimise vähendamist, näiteks teatud kindla ressursi tarbimise piiramist toote olelusringi eri etappidel (nt vee kasutamise piiramine kasutamisfaasis või teatud kindla materjali kasutamise piiramine tootmisel või minimaalse ringlusse võetava materjali koguse kasutamise nõude kehtestamine). Töötades välja rakendusmeetmed, millega kehtestatakse artikli 15 kohaselt eriomased ökodisaininõuded, peab komisjon nimetama rakendusmeetmega hõlmatud toote jaoks ökodisaini parameetrid I lisa 1. osas osutatud parameetrite hulgast ja sätestama nende nõuete ulatuse vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele järgmiselt.
1.
Tehnilise, keskkonnaalase ja majandusliku analüüsi käigus tuleb välja valida teatud kogus turul oleva toote representatiivseid mudeleid ja selgitada nende põhjal välja tehnilised võimalused toote keskkonnatoime parandamiseks, pidades silmas, et toote jõudlust ja kasulikkust tarbijale olulisel määral ei vähendataks. Tehnilise, keskkonnaalase ja majandusliku analüüsi raames tuleb samuti välja selgitada parimad turul olevad tooted ja tehnoloogiad, arvestades keskkonnaaspekte. Nii analüüsi teostamisel kui nõuete kehtestamisel tuleks arvesse võtta rahvusvahelistel turgudel leiduvate toodete talitlustoimet ja võrdlusi teiste riikide õigusaktides kehtestatuga. Nimetatud analüüsi tulemuste põhjal, arvestades tehnilist ja majanduslikku teostatavust ja täiustamispotentsiaali, tuleb võtta konkreetsed meetmed toote keskkonnamõju minimeerimiseks. Nõuded energiatõhususele, energiakulule või kasutamisele tuleb kindlaks määrata nii, et toote representatiivsete mudelite olelusringi kulud oleksid lõppkasutaja jaoks võimalikult väikesed, arvestades mõju teistele keskkonnaaspektidele. Olelusringi kulude analüüsi aluseks tuleb võtta reaalne diskontomäär, mis põhineb Euroopa Keskpanga andmetel, samuti toote reaalne eluiga; vaadeldakse ostuhinna muutuste summat (vastavalt tootmiskulude muutustele) ja tegevuskulusid (vastavalt tehnilise täiustamise võimalustele). Tegevuskuludeks on eelkõige kulud energiale ja teistele ressurssidele (nagu näiteks vesi või pesuained). Tuleb teostada tundlikkusanalüüs, mis hõlmab olulisi kulutegureid (energia- ja muude ressursside hind, tooraine- või tootmiskulud ning diskontomäärad) ja vajaduse korral väliseid keskkonnakulusid, sealhulgas ärahoitud kasvuhoonegaasi heitkoguseid, eesmärgiga tuvastada, kas tekib olulisi muutusi, ja kontrollida üldiste järelduste usaldusväärsust. Nõuet kohandatakse vastavalt analüüsi tulemusele. Teiste ressursside kulusid, näiteks veekulu, võib analüüsida samalaadse meetodiga.
2.
Tehniliste, keskkonnaalaste ja majanduslike analüüside koostamisel võib tugineda teabele, mis on saadud ühenduse teiste meetmete raames. Sama käib ka teabe kohta, mis pärineb olemasolevatest programmidest, mida rakendatakse väljaspool ühendust, et sätestada spetsiifilisi ökodisaini nõudeid Euroopa Liidu majanduspartneritega kaubeldavatele toodetele.
3.
Nõude kehtestamisel tuleb arvestada toote ümberkujundamiseks vajaliku ajaga. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|