II LISA
MOOTORSÕIDUKITE MÜRA MÕÕTMISE MEETODID JA VAHENDID
1. MÕÕTMISMEETODID
|
1.1.
|
ELi tüübikinnituseks esitatud sõidukitüübi mürataset mõõdetakse kahel käesolevas lisas kirjeldatud meetodil: sõiduki liikudes ja seistes. Hübriidelektrisõiduki puhul, mille sisepõlemismootor sõiduki ei saa seistes töötada, mõõdetakse mürataset ainult sõiduki liikudes.
Sõidukite puhul, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ületab 2 800 kg, tuleb V lisas esitatud nõuete kohaselt mõõta ka seisva sõiduki suruõhumüra, kui vastav piduriseade kuulub sõiduki koosseisu.
|
|
1.2.
|
Käesoleva lisa punktis 1.1 sätestatud katsete tulemusena mõõdetud väärtused tuleb kanda katseprotokolli ja vormile, mille näidis on esitatud I lisa 2. liites.
|
2. MÕÕTERIISTAD
2.1. Akustilised mõõtmised
Mürataseme mõõtmiseks kasutatav seade peab olema täppismüramõõtur või samaväärne mõõtesüsteem, mis vastab 1. klassi seadmetele kehtestatud nõuetele (sealhulgas soovitatav tuulevari, kui seda kasutatakse). Kõnealuseid nõudeid kirjeldatakse Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) standardi „IEC 61672-1:2002: täppismüramõõturid” teises väljaandes.
Mõõtmistel tuleb kasutada müramõõturi tundlikkusastet „kiire” ja A-sageduskorrektsiooni, mida samuti kirjeldatakse standardis IEC 61672-1:2002. Kui kasutatakse A-sageduskorrektsiooniga mürarõhutaseme perioodilise seirega süsteemi, ei tohi näitude võtmise intervall olla üle 30 ms (millisekund).
Mõõteriistu tuleb hooldada ja kalibreerida riistade tootja juhiste kohaselt.
2.2. Nõuetele vastavus
Helimõõteriistade nõuetele vastavust tõendab kehtiv vastavustunnistus. Vastavustunnistus loetakse kehtivaks, kui standardile vastavust on helikalibreerimisseadme puhul kinnitatud eelneva 12 kuu jooksul ja seadmetesüsteemi puhul eelneva 24 kuu jooksul. Vastavuskatsed korraldab laboratoorium, mis on volitatud tegema kalibreerimistöid asjakohaseid standardeid järgides.
2.3. Kogu müramõõtesüsteemi kalibreerimine mõõteseansi jaoks
Iga mõõteseansi algul ja lõpul kontrollitakse kogu müramõõtesüsteemi helikalibreerimisseadmega, mis vastab vähemalt IEC 60942:2003 kalibreerimisseadmete 1. klassi täpsusnõuetele. Ühegi lisareguleerimiseta peab näitude erinevus olema väiksem kui 0,5 dB või sellega võrdne. Kui kõnealune näit on suurem, tuleb pärast eelmiste rahuldavate tulemuste saamist võetud näidud kõrvale jätta.
2.4. Kiiruse mõõtmise seadmed
Mootori pöörlemiskiirust mõõdetakse ± 2 % või suurema täpsusega mõõteriistade abil mootori pöörlemiskiirustel, mis on katseteks ette nähtud.
Kui kasutatakse pidevmõõteseadmeid, tuleb sõiduki maanteesõidu kiirust mõõta vähemalt ± 0,5 km/h täpsusega seadmete abil.
Kui katsetamisel kasutatakse sõltumatuid kiirusemõõtmisi, peab seadmestik vastama vähemalt ± 0,2 km/h täpsuse nõudele.
2.5. Meteoroloogilised instrumendid
Katse ajal keskkonnatingimuste seireks kasutatavate meteoroloogiliste instrumentide hulka peavad kuuluma järgmised seadmed, mille täpsusaste on vähemalt selline, nagu alljärgnevalt loetletud:
— temperatuuri mõõtmise seadme puhul ± 1 °C;
— tuule kiiruse mõõtmise seadme puhul ± 1,0 m/s;
— õhurõhu mõõtmise seadme puhul ± 5 hPa;
— suhtelise niiskuse mõõtmise seadme puhul ± 5 %.
3. MÕÕTMISTINGIMUSED
3.1. Katsekoht ja keskkonnatingimused
|
3.1.1.
|
Katseraja pind ja katsekoha mõõtmed peavad olema kooskõlas ISO 10844:2011 standardiga. Katsekoha pinnal ei tohi olla lahtist lund, kõrget rohtu ega räbu. Platsil ei tohi olla mingeid takistusi, mis võivad mõjutada helifooni mikrofoni ja heliallika läheduses. Mõõtmisi teostav vaatleja peab seisma nii, et ta ei mõjuta mõõteseadme lugemit.
|
|
3.1.2.
|
Mõõtmisi ei tehta halbades ilmastikuoludes. Peab olema tagatud, et tuulepuhangud ei mõjuta tulemusi.
Meteoroloogilised instrumendid tuleb paigutada katseala kõrvale 1,2 ± 0,02 m kõrgusele. Mõõtmised tuleb läbi viia, kui keskkonna õhutemperatuur on vahemikus +5 °C kuni +40 °C.
Katseid ei tehta, kui heli mõõtmise ajavahemikus ületab tuule kiirus (k.a puhanguline) mikrofoni kõrgusel 5 m/s.
Temperatuuri, tuule kiirust ja suunda, suhtelist niiskust ja õhurõhku näitavad representatiivsed väärtused registreeritakse heli mõõtmise ajavahemikus.
Mürataseme tippväärtused, millel ei ole ilmset seost sõiduki üldise mürataseme näitajatega, jäetakse arvesse võtmata.
Taustamüra tuleb mõõta 10 sekundi vältel vahetult enne ja pärast sõidukikatseid. Mõõtmised tuleb teha samade mikrofonidega ja samades mikrofoni asukohtades, mida kasutatakse katse ajal. Registreerida tuleb A-sageduskorrektsiooniga maksimaalne mürarõhutase.
Taustamüra (sh tuulemüra) peab olema katsetatava sõiduki tekitatud A-sageduskorrektsiooniga mürarõhutasemest vähemalt 10 dB võrra madalam. Kui keskkonna müra ja mõõdetud müra erinevus on vahemikus 10–15 dB(A), tuleb katsetulemuste arvutamiseks müratasememõõturi näitudest lahutada vastav parandus, nagu on näidatud järgmises tabelis.
|
Keskkonna müra ja mõõdetud müra erinevus dB(A)
|
10
|
11
|
12
|
13
|
14
|
15
|
|
Parandus dB(A)
|
0,5
|
0,4
|
0,3
|
0,2
|
0,1
|
0,0
|
|
3.2. Sõiduk
|
3.2.1.
|
Katsetatav sõiduk peab esindama turule lastavaid sõidukeid ning selle peab valima tootja tehnilise teenistuse nõusolekul, et täita käesoleva määruse nõuded. Mõõtmised tuleb teha haagiseta, välja arvatud sõidukite puhul, mida ei ole võimalik lahti haakida. Tootja nõudmisel võib sõiduki mõõtmised teha ülestõstetava telje/ülestõstetavate telgede ülemises asendis.
Mõõtmisel tuleb kasutada sõidukeid, mille katsemass mt on määratud vastavalt järgmisele tabelile:
|
Sõiduki kategooria
|
Sõiduki katsemass (mt)
|
|
M1
|
mt = mro
|
|
N1
|
mt = mro
|
|
N2, N3
|
mt = 50 kg mootori nimivõimsuse kW kohta
Lisakoormus sõiduki katsemassi saavutamiseks tuleb asetada tagumise veosilla (veosildade) kohale. Lisakoormus võib olla kuni 75 % tagasillal lubatavast suurimast tehniliselt lubatud täismassist. Katsemassi saavutamisel on lubatud ± 5 % hälve.
Kui lisakoormuse raskuskeset ei saa joondada tagasilla keskmega, ei või sõiduki katsemass ületada koormuseta sõiduki esisilla ja tagasilla koormuste summat koos lisakoormusega.
Enam kui kahe sillaga sõidukite katsemass peab olema sama mis kahe sillaga sõidukitel.
|
|
M2, M3
|
mt = mro — meeskonnaliikme mass (kui on asjakohane)
või, kui katsed tehakse mittekomplektse sõidukiga, millel puudub kere, siis
mt = 50 kg mootori nimivõimsuse kW kohta vastavalt kooskõlas eespool nimetatud tingimustega (vt kategooriaid N2, N3).
|
|
|
3.2.2.
|
Taotleja nõudmisel loetakse M2-, M3-, N2- või N3- kategooria sõiduk sama sõiduki komplektset tüüpi esindavaks, kui katsed tehakse mittekomplektse sõidukiga, millel puudub kere. Mittekomplektse sõiduki katsetamisel peavad sõidukil olema kõik tootja poolt ette nähtud asjakohased heliisolatsioonimaterjalid ja -paneelid ning müravähenduskomponendid ja -süsteemid, välja arvatud hiljem ehitatav kereosa.
Täiendava kütusemahuti paigaldamisel või originaalse kütusemahuti ümberpaigutamisel ei nõuta uut katset, tingimusel et muudetud pole sõiduki muid osi või struktuure, mis ilmselt mürataset mõjutavad.
|
|
3.2.3.
|
Rehvide veeremismüra on sätestatud määruses (EÜ) nr 661/2009. Katsetamisel kasutatavad rehvid peavad olema sõidukile tüüpilised, need valib sõidukitootja ja need registreeritakse käesoleva määruse I lisa 2. liite lisandis. Rehvid peavad vastama ühele sõiduki originaalvarustuses määratud rehvimõõtudest. Rehvid peavad olema turul saadaval kas praegu või tulevikus sõidukiga (
6
) samal ajal. Rehvid peavad olema täidetud sõidukitootja poolt sõiduki katsemassi jaoks soovitatud rõhuni. Rehvimustri sügavus peab olema vähemalt 1,6 mm.
|
|
3.2.4.
|
Enne mõõtmist tuleb mootor viia tavapärasesse töökorda.
|
|
3.2.5.
|
Kui sõidukil on rohkem kui kaks veoratast, katsetatakse seda veorežiimil, mis on mõeldud tavalisel teel kasutamiseks.
|
|
3.2.6.
|
Kui sõidukil on automaatse käivitusseadmega ventilaator(id), siis selle süsteemi töörežiimi mõõtmiste ajal ei muudeta.
|
|
3.2.7.
|
Kui sõiduk on varustatud kiudmaterjale sisaldava summutisüsteemiga, tuleb heitgaasisüsteem enne katsetust IV lisas esitatud nõuete kohaselt konditsioneerida.
|
4. KATSEMEETODID
4.1. Liikuvate sõidukite müra mõõtmine
4.1.1. Üldised katsetustingimused
Katserajal märgitakse maha kaks joont AA' ja BB', mis on paralleelsed joonega PP' ning on sellest vastavalt 10 m eespool ja 10 m tagapool.
Mõlemal pool sõidukit ja igal käigul tehakse vähemalt neli mõõtmist. Reguleerimiseks võib kasutada eelnevaid mõõtmisi, kuid neid ei võeta arvesse.
Mikrofon peab asuma raja võrdlusjoonest CC' 7,5 m ± 0,05 m kaugusel ja maapinnast 1,2 m ± 0,02 m kõrgusel.
Võrdlustelg vaba välja tingimuste jaoks (vt IEC 61672-1:2002) peab olema horisontaalne ja asuma sõidukijoone CC' suunaga risti.
4.1.2. Sõidukite erilised katsetingimused
4.1.2.1. M1- ja M2-kategooria sõidukid ≤ 3 500 kg, N1
Sõiduki keskjoone teekond peab kogu katse vältel järgima võimalikult täpselt joont CC' alates joonele AA' lähenemisest kuni hetkeni, mil sõiduki tagaosa ületab joone BB'. Kui sõidukil on rohkem kui kaks veoratast, katsetatakse seda veorežiimil, mis on mõeldud tavalisel teel kasutamiseks.
Kui sõidukil on manuaalne abikäigukast või mitme käiguga telg, kasutatakse tavapärase linnasõidu käigukangiasendit. Kõikidel juhtudel välditakse aeglaste manöövrite, parkimise või pidurdamise jaoks mõeldud ülekandearve.
Sõiduki katsemass peab vastama punkti 3.2.1 tabelis esitatud näitajale.
Katsekiirus vtest on 50 km/h ± 1 km/h. Katsekiirus tuleb saavutada selleks hetkeks, mil võrdluspunkt on joonel PP'.
4.1.2.1.1. Massivõimsuse indeks (PMR)
PMR arvutatakse järgmise valemi kohaselt:
PMR = (Pn/mt) × 1 000 , kusjuures käesoleva lisa punkti 3.2.1 kohaselt mõõdetakse Pn kilovattides ja mt kilogrammides.
Massivõimsuse indeks on dimensioonita suurus, mida kasutatakse kiirenduse arvutamiseks.
4.1.2.1.2. Kiirenduse arvutamine
Kiirendust arvutatakse ainult ≤ 3 500 kg massiga M1-, N1- ja M2-kategooria sõidukite puhul.
Kõik kiirendused arvutatakse katserajal sõiduki erinevatel kiirustel. Esitatud valemeid kasutatakse väärtuste awot i, awot i+1 ja awottest arvutamiseks. Sõiduki kiirus joonel AA' või PP' registreeritakse hetkel, mil sõiduki võrdluspunkt ületab joone AA' (vAA') või PP' (vPP'). Kiirus joonel BB' registreeritakse, kui sõiduki tagaosa ületab joone BB' (vBB'). Kiirenduse arvutamiseks kasutatav meetod tuleb katseprotokollis ära märkida.
Sõiduki võrdluspunkti määratluse tõttu arvestatakse sõiduki pikkust (lveh) järgmises valemis eri viisidel. Kui võrdluspunkt on sõiduki esiosas, siis l = lveh, kui keskel, siis l = 1/2 lveh, ja kui taga, siis l = 0.
|
4.1.2.1.2.1
|
Käsikäigukasti, automaatkäigukasti, kohastuva ülekande ja sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukastiga (CVT) sõidukite puhul, mida katsetatakse fikseeritud ülekandearvudega, on arvutuskäik järgmine:
awot test = ((vBB'/3,6)2 – (vAA'/3,6)2)/(2 * (20+l))
awot test, mida kasutatakse käiguvaliku määramiseks, peab olema nelja awot test, i keskmine iga arvesse mineva katsesõidu puhul.
Võib kasutada eelkiirendust. Gaasipedaali vajutamise punkt enne joont AA' tuleb märkida katseprotokolli.
|
|
4.1.2.1.2.2.
|
Automaatkäigukasti, kohastuva ülekande ja CVT käigukastiga sõidukite puhul, mida katsetatakse fikseerimata ülekandearvudega, on arvutuskäik järgmine:
awot test, mida kasutatakse käiguvaliku määramiseks, peab olema nelja awot test, i keskmine iga arvesse mineva katsesõidu puhul.
Kui ülekandesüsteemi töö kontrollimiseks katsenõuete täitmise eesmärgil võib kasutada punktis 4.1.2.1.4.2 kirjeldatud seadmeid või vahendeid, arvutatakse awot test järgmise valemiga:
awot test = ((vBB'/3,6)2 – (vAA'/3,6)2)/(2 * (20+l))
Võib kasutada eelkiirendust.
Kui punktis 4.1.2.1.4.2 kirjeldatud seadmeid või vahendeid ei kasutata, arvutatakse awot test järgmise valemiga:
awot_testPP–BB = ((vBB'/3,6)2 – (vPP'/3,6)2)/(2 * (10+l))
awot_test PP-BB : punktide PP ja BB vaheline kiirendus
Eelkiirendust ei kasutata.
Gaasipedaali vajutamise koht on seal, kus sõiduki võrdluspunkt ületab joone AA'.
|
|
4.1.2.1.2.3
|
Sihtkiirendus Sihtkiirendus aurban määrab tüüpilise kiirenduse linnaliikluses ja see saadakse statistilistest uuringutest. See on sõiduki massivõimsuse indeksist (PMR) sõltuv funktsioon.
Sihtkiirendus aurban arvutatakse järgmise valemiga:
a urban = 0,63 * log10 (PMR) – 0,09
|
|
4.1.2.1.2.4.
|
Võrdluskiirendus Võrdluskiirendus awot ref määrab vajaliku kiirenduse kiirenduskatse ajal katserajal. See on sõiduki massivõimsusest (PMR) sõltuv funktsioon. See funktsioon on sõidukikategooriate puhul erinev.
Võrdluskiirendus awot ref arvutatakse järgmise valemiga:
a wot ref = 1,59 * log10 (PMR) – 1,41 kui PMR ≥ 25
a wot ref = a urban = 0,63 * log10 (PMR) – 0,09 kui PMR < 25
|
4.1.2.1.3. Osaline võimsustegur kP
Osalist võimsustegurit kP (vt punkti 4.1.3.1) kasutatakse M1- ja N1-kategooria sõidukite kiirenduskatse ja püsikiiruskatse tulemuste kaalutud kombinatsiooni jaoks.
Muudel juhtudel peale üheainsa käigu katsetamise tuleb väärtuse awot test asemel kasutada väärtust awot ref (vt punkti 4.1.3.1).
4.1.2.1.4. Ülekandearvu valimine
Katse jaoks ülekandearvude valimine sõltub kiirenduspotentsiaalist awot gaasi põhjavajutamisel; see põhineb võrdluskiirendusel awot ref, mis on vajalik kiirenduse katsetamiseks gaasi vajutamisel täiesti põhja.
Mõnedel sõidukitel võivad olla ülekande jaoks erinevad tarkvaraprogrammid või režiimid (nt sportlik, talvine, kohastuv). Kui sõidukil on erinevad režiimid arvestatava kiirenduse saavutamiseks, peab sõidukitootja tehnilisele teenistusele usutavalt tõendama, et sõidukit on katsetatud režiimil, millel saavutatakse kiirendusele awot ref lähim kiirendus.
|
4.1.2.1.4.1.
|
Käsikäigukasti, automaatkäigukasti, kohastuva ülekande või sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukastiga sõidukid, mida katsetatakse fikseeritud ülekandearvudega
Ülekandearvu on võimalik valida järgmistel tingimustel:
a) kui üks konkreetne ülekandearv võimaldab kiirendust hälbega ± 5 % võrdluskiirendusest awot ref, mis ei ületa 2,0 m/s2, tuleb katse teha selle ülekandearvuga;
b) kui ükski ülekandearvudest ei võimalda nõutavat kiirendust, tuleb võrdluskiirendusest suurema kiirenduse jaoks valida ülekandearv i ja võrdluskiirendusest väiksema kiirenduse jaoks ülekandearv i+1. Kui kiirendus ülekandearvul i ei ületa 2,0 m/s2, tuleb katsetamiseks kasutada mõlemat ülekandearvu. Kaalutegur võrdluskiirenduse awot ref suhtes arvutatakse järgmiselt:
k = (a wot ref – a wot (i+1))/(a wot (i) – a wot (i+1))
c) kui ülekandearvu i kiirendusväärtus ületab 2,0 m/s2, tuleb kasutada esimest ülekandearvu, mis annab kiirenduse alla 2,0 m/s2, välja arvatud juhul, kui ülekandearv i + 1 annab kiirenduseks vähem kui aurban. Sel juhul tuleb kasutada kahte käiku, st käike i ja i + 1, sealhulgas käiku i, mille puhul kiirendus ületab 2,0 m/s2. Muudel juhtudel teisi käike ei kasutata. Katse ajal saavutatud kiirendust awot test kasutatakse kiirenduse awot ref asemel osalise võimsusteguri kP arvutamiseks;
d) kui sõidukil on käigukast, milles on ainult üks ülekandearvu valik, tehakse kiirenduskatse selle käiguvalikuga. Saavutatud kiirendust kasutatakse seejärel osalise võimsusteguri kP arvutamiseks kiirenduse awot ref asemel;
e) kui mootori nimipöörlemiskiirus ületatakse ülekandearvuga enne, kui sõiduk ületab joone BB', tuleb kasutada järgmist kõrgemat käiku.
|
|
4.1.2.1.4.2.
|
Automaatkäigukasti, kohastuva ülekande või sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukastiga sõidukid, mida katsetatakse fikseerimata ülekandearvudega
Kasutatakse käiguvalitsa asendit, mis on ette nähtud täieliku automaatsõidu jaoks.
Kiirendusväärtus awot test arvutatakse punktis 4.1.2.1.2.2 kirjeldatu kohaselt.
Katse võib seejärel hõlmata käigu vahetamist madalamaks ja suuremat kiirendust. Käigu vahetamine kõrgemaks ja väiksem kiirendus ei ole lubatud. Tuleb vältida käigu vahetamist sellisele ülekandearvule, mida linnaliikluses ei kasutata.
Seega on lubatud paigaldada ja kasutada elektroonilisi või mehaanilisi seadmeid, sealhulgas muuta käiguvalitsa asendeid, et vältida käigu allavahetumist, mille ülekandearvu konkreetsetes katsetingimustes linnaliikluses tavaliselt ei kasutata.
Saavutatud kiirendus awot test peab olema suurem kui kiirendus aurban või sellega võrdne.
Võimaluse korral peab tootja võtma tarvitusele abinõud, et vältida kiirendusväärtusi awot test, mis on suuremad kui 2,0 m/s2.
Saavutatud kiirendust awot test kasutatakse seejärel kiirenduse awot ref asemel osalise võimsusteguri kP arvutamiseks (vt punkti 4.1.2.1.3).
|
4.1.2.1.5. Kiirenduskatse
Tootja määrab kindlaks võrdluspunkti asukoha enne joont AA', kus gaasipedaal vajutatakse täielikult põhja. Gaasipedaal vajutatakse põhja (nii kiiresti kui võimalik), kui sõiduki võrdluspunkt jõuab kindlaksmääratud punktini. Gaasipedaali hoitakse põhjavajutatud asendis, kuni sõiduki tagaosa jõuab jooneni BB'. Seejärel lastakse gaasipedaal võimalikult kiiresti lahti. Gaasipedaali põhja vajutamise punkt tuleb märkida katseprotokolli. Tehnilisel teenistusel peab olema võimalik teha eelkatseid.
Kahest lahutamatust osast koosnevate liigendatud sõidukite puhul, mida loetakse üheks sõidukiks, ei võeta joone BB' ületamise aja määramisel arvesse nimetatud poolhaagist.
4.1.2.1.6. Püsikiiruskatse
Püsikiiruskatse tehakse sama käiguga/samade käikudega, mis on ette nähtud kiirenduskatse jaoks, püsikiirusel 50 km/h hälbega ± 1 km/h joonte AA' ja BB' vahel. Püsikiiruskatse ajaks tuleb joonte AA' ja BB' vahele püsikiiruse säilitamiseks paigaldada kiirenduskontrollseade. Kui käik fikseeritakse kiirenduskatse ajaks, tuleb seesama käik fikseerida püsikiiruskatse ajaks.
Püsikiiruskatse ei ole nõutav sõidukite puhul, mille massivõimsus PMR < 25.
4.1.2.2. M2-kategooria > 3 500 kg, M3-, N2-, N3-kategooria sõidukid
Sõiduki keskjoone teekond peab kogu katse vältel järgima võimalikult täpselt joont CC' alates joonele AA' lähenemisest kuni hetkeni, mil sõiduki tagaosa ületab joone BB'. Katse tuleb teha haagise või poolhaagiseta. Kui haagist ei saa veduki küljest hõlpsasti lahti haakida, ei võeta haagist joone BB' ületamisel arvesse. Kui sõiduki koosseisu kuuluvad sellised seadmed nagu betoonisegisti, kompressor jms, ei või need seadmed katse ajal töötada. Sõiduki katsemass on esitatud punkti 3.2.1 tabelis.
Ettenähtud tingimused M2-kategooria > 3 500 kg, N2-kategooria sõidukitele
Kui võrdluspunkt ületab joone BB', peab mootori pöörlemiskiirus nBB' olema 70–74 % kiirusest S, mille juures mootor saavutab suurima nimivõimsuse, ja sõiduki kiirus peab olema 35 km/h ± 5 km/h. Joonte AA' ja BB' vahel peab olema tagatud stabiilne kiirendus.
Ettenähtud tingimused M3-, N3-kategooria sõidukitel
Kui võrdluspunkt ületab joone BB', peab mootori pöörlemiskiirus nBB' olema 85–89 % kiirusest S, mille juures mootor saavutab suurima nimivõimsuse, ja sõidukikiirus peab olema 35 km/h ± 5 km/h. Joonte AA' ja BB' vahel peab olema tagatud stabiilne kiirendus.
4.1.2.2.1. Ülekandearvu valimine
4.1.2.2.1.1. Käsikäigukastiga sõidukid
Tuleb tagada stabiilne kiirendus. Käiguvaliku määravad ettenähtud tingimused. Kui kiiruse erinevus on ettenähtud hälbest suurem, tuleb katsetada kahte käiku, üks sihtkiirusest kõrgem ja teine sihtkiirusest madalam.
Kui enam kui üks käik vastab ettenähtud tingimustele, kasutatakse käiku, mis on lähim kiirusele 35 km/h. Kui ükski käik ei täida vtest ettenähtud tingimust, katsetatakse kahte käiku, millest üks on madalam kui vtest ja teine sellest kõrgem. Mootori sihtpöörlemiskiirus tuleb saavutada igasugustes tingimustes.
Tagatud peab olema stabiilne kiirendus. Kui mõnel käigul ei saa tagada stabiilset kiirendust, siis seda käiku arvesse ei võeta.
4.1.2.2.1.2. Automaatkäigukasti, kohastuva ülekande ja sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukastiga sõidukid
Kasutatakse käiguvalitsa asendit, mis on ette nähtud täieliku automaatsõidu jaoks. Katse võib seejärel hõlmata käigu vahetamist madalamaks ja suuremat kiirendust. Käigu vahetamine kõrgemaks ja väiksem kiirendus ei ole lubatud. Tuleb vältida käigu vahetamist konkreetsetes katsetingimustes sellisele ülekandearvule, mida linnasõidul ei kasutata. Seega on lubatud paigaldada ja kasutada elektroonilisi või mehaanilisi seadmeid, et vältida käigu allavahetumist, mille ülekandearvu konkreetsetes katsetingimustes linnaliikluses tavaliselt ei kasutata.
Kui sõiduki ülekandesüsteem on projekteeritud nii, et valida saab ainult ühte käiku (sõidukäiku), mis piirab mootori pöörlemiskiirust katse ajal, katsetatakse sõidukit ainult selle sihtkiirusel. Kui sõidukil on mootori ja ülekande kombinatsioon, mis ei vasta punktis 4.1.2.2.1.1 sätestatud nõuetele, katsetatakse sõidukit ainult selle sihtkiirusel. Sõiduki sihtkiirus (vBB') on katse puhul 35 km/h ± 5 km/h. Käiku võib seada suuremaks ja kiirenduse väiksemaks vaid pärast seda, kui sõiduki võrdluspunkt ületab joone PP'. Tuleb teha kaks katset, üks lõppkiirusega vtest = vBB' + 5 km/h ja teine lõppkiirusega vtest = vBB' – 5 km/h. Registreeritakse selline müratase, mis saadakse mootori kõige suurema pöörlemiskiirusega tehtud katsel joonest AA' jooneni BB'.
4.1.2.2.2. Kiirenduskatse
Kui sõiduki võrdluspunkt jõuab jooneni AA', tuleb gaasipedaal täiesti alla vajutada (ilma automaatse käiguvahetuseta madalamale tavalisel linnasõidul kasutatavast) ja hoida seda põhjas, kuni sõiduki tagaosa ületab joone BB', aga võrdluspunkt on vähemalt 5 m joonest BB'. Siis tuleb gaasipedaal lahti lasta.
Kahest lahutamatust osast koosnevate liigendatud sõidukite puhul, mida loetakse üheks sõidukiks, ei võeta joone BB' ületamise aja määramisel arvesse nimetatud poolhaagist.
4.1.3. Tulemuste tõlgendamine
Registreerida tuleb maksimaalne A-sageduskorrektsiooniga mürarõhutase, mis saadakse näiduks iga kord, kui sõiduk läbib vahemaa joonte AA' ja BB' vahel. Kui täheldatakse tavapärasest mürarõhust erinevat müra haripunkti, ei võeta seda mõõtmist arvesse. Mõlemal pool sõidukit ja iga ülekandearvu kohta tehakse vähemalt neli mõõtmist kõikides katsetingimustes. Mõõtmisi võib vasakul ja paremal pool teha korraga või järgemööda. Sõiduki ühe poole lõpptulemuse arvutamiseks kasutatakse esimest nelja järjestikust kehtivat mõõtmistulemust 2 dB(A) piires, kehtetud tulemused jäetakse välja (vt punkti 3.1). Kummagi poole tulemuste keskmised väärtused arvutatakse eraldi. Vahetulemuseks loetakse suurem saadud keskmine väärtus (nendest kahest), mis ümardatakse ühe kümnendkohani.
Joontel AA', BB' ja PP' tehtud kiirusemõõtmiste tulemused märgitakse üles ja neid kasutatakse arvutustes ühe kümnendkohaga.
Arvutatud kiirendus awot test märgitakse kahe kümnendkoha täpsusega.
4.1.3.1. M1-, N1- ja M2- ≤ 3 500 kg kategooria sõidukid
Kiiruskatsel ja püsikiiruskatsel arvutatakse väärtused valemitega:
Lwot rep = Lwot (i+1) + k * (Lwot(i) – Lwot (i+1))
Lcrs rep = Lcrs(i+1) + k * (Lcrs (i) – Lcrs (i+1))
kusjuures k = (awot ref – awot (i+1))/(awot (i) – awot (i+1))
Üheainsa ülekandearvuga katsetamisel loetakse saadud tulemused katsetulemusteks.
Lõpptulemus arvutatakse Lwot rep ja Lcrs rep kombinatsiooni põhjal. Valem on järgmine:
Lurban = Lwot rep – kP * (Lwot rep – Lcrs rep)
Kaalutegur kP annab osalise võimsusteguri linnasõidu jaoks. Muudel kui üheainsa käiguga katsetel arvutatakse kP valemiga:
kP = 1 – (aurban/awot ref)
Kui katseks on ette nähtud ainult üks käik, arvutatakse kP valemiga:
kP = 1 – (aurban/awot test)
Juhul kui awot test on väiksem kui aurban:
kP = 0
4.1.3.2. M2-kategooria > 3 500 kg, M3-, N2-, N3-kategooria sõidukid
Kui katsetatakse ühte käiku, võrdub lõpptulemus vahetulemusega. Kui katsetatakse kahte käiku, arvutatakse vahetulemuste aritmeetiline keskmine.
4.2. Seisva sõiduki mürataseme mõõtmine
4.2.1. Müratase sõidukite läheduses
Mõõtmistulemused kantakse I lisa 2. liite lisandis osutatud katseprotokolli.
4.2.2. Akustilised mõõtmised
Mõõtmistel tuleb kasutada punktis 2.1 määratletud täppismüramõõturit või samaväärset mõõtesüsteemi.
|
4.2.3.
|
Katsekoht — kohalikud tingimused, nagu on osutatud liite joonistel 2 ja 3a–3d.
|
4.2.3.1.
|
Mikrofoni läheduses ei tohi olla takistusi, mis võiksid mõjutada helivälja, ning mikrofoni ja müraallika vahel ei tohi olla inimesi. Mõõtmise vaatleja peab asuma selliselt, et ta ei mõjuta mõõtmise näitu.
|
|
|
4.2.4.
|
Häiremüra ja tuule mõju Mõõteriistade näidud, mis tulenevad ümbritsevast mürast ja tuulest, peavad olema vähemalt 10 dB(A) võrra mõõdetavast müratasemest väiksemad. Mikrofonile võib paigaldada sobiva tuulevarju tingimusel, et võetakse arvesse selle mõju mikrofoni tundlikkusele (vt punkti 2.1).
|
|
4.2.5.
|
Mõõtmismeetod 4.2.5.1. Mõõtmiste laad ja arv
A-sageduskorrektsiooniga detsibellides (dB(A)) väljendatavat maksimaalset mürataset tuleb mõõta punktis 4.2.5.3.2.1 osutatud töötamisaja jooksul.
Igas mõõtepunktis tuleb teha vähemalt kolm mõõtmist.
4.2.5.2. Sõiduki asetus ja ettevalmistamine
Sõiduk peab asuma katseala keskosas, käiguvalits vabakäigul ja sidur rakendatud. Kui sõiduki konstruktsioon seda ei võimalda, tuleb sõiduki katsetamisel lähtuda seisva sõiduki mootori katsetamise kohta käivatest tootja ettekirjutustest. Enne mõõtmisi tuleb mootor viia tootja juhistele vastavasse tavapärasesse töökorda.
Kui sõidukil on automaatse käivitusseadmega ventilaator(id), siis selle süsteemi töörežiimi mürataseme mõõtmiste ajal ei muudeta.
Mootorikapott või mootoriruumi kaas, kui sõidukil on need olemas, peavad olema kinni.
|
4.2.5.3.
|
Müra mõõtmine heitgaasisüsteemi läheduses, nagu on osutatud liite joonisel 2 ja joonistel 3a–3d.
4.2.5.3.1. Mikrofoni asendid
|
4.2.5.3.1.1.
|
Mikrofon peab asuma liite joonisel 2 ja joonistel 3a–3d näidatud väljalasketoru võrdluspunktist 0,5 m ± 0,01 m kaugusel ja vootelje suhtes toru lõpus 45° ± 5° nurga all. Mikrofon peab olema võrdluspunktiga ühel kõrgusel, kuid mitte madalamal kui 0,2 m kõrgusel maapinnast. Mikrofoni võrdlustelg peab olema maapinnaga paralleelsel tasapinnal ja suunatud võrdluspunkti poole heitgaasisüsteemi väljalaskeaval. Kui mikrofoni saab seada kahte asendisse, tuleb kasutada kohta, mis asub sõiduki pikikeskjoonest külje suunas kõige kaugemal. Kui väljalasketoru vootelg on sõiduki pikikeskjoone suhtes 90° nurga all, tuleb mikrofon asetada kohta, mis asub mootorist kõige kaugemal.
|
|
4.2.5.3.1.2.
|
Sõidukitel, mille heitgaasisüsteemil on väljalaskeavad, mis asuvad üksteisest kaugemal kui 0,3 m, tehakse üks mõõtmine iga väljalaskeava kohta. Protokolli kantakse kõige kõrgem tase.
|
|
4.2.5.3.1.3.
|
Kui heitgaasisüsteemil on kaks või enam üksteisest vähem kui 0,3 m kaugusel asuvat ja sama summutiga ühendatud väljalaskeava, tehakse ainult üks mõõtmine; mikrofon asetatakse sõiduki piirjoontele lähima väljalaskeava poole või kui sellist väljalaskeava ei ole, siis maapinnast kõige kõrgemal asuva väljalaskeava poole.
|
|
4.2.5.3.1.4.
|
Vertikaalse väljalaskeavaga sõidukite (nt kommertsveokite) puhul tuleb mikrofon paigutada väljalaskeavaga ühele kõrgusele. Selle telg peab olema vertikaalne ja suunatud üles. Mikrofon tuleb asetada väljalasketoru võrdluspunktist 0,5 m ± 0,01 m kaugusele, kuid see ei tohi heitgaasisüsteemile lähimale sõidukiküljele olla lähemal kui 0,2 m.
|
|
4.2.5.3.1.5.
|
Sõiduki kere all asuvate väljalaskeavade puhul tuleb mikrofon asetada vähemalt 0,2 m kaugusele sõiduki lähimast osast kohta, mis on väljalasketoru võrdluspunktile lähim, kuid sellele mitte lähemal kui 0,5 m, ning maapinnast 0,2 m kõrgusel ja mitte samal joonel väljalaskevooga. Punktis 4.2.5.3.1.1 ette nähtud nurga all asetamise nõuet ei pea täitma, kui see ei ole füüsiliselt võimalik.
|
|
4.2.5.3.1.6.
|
Näited mikrofoni asukoha kohta olenevalt väljalasketoru asukohast on esitatud liite joonistel 3a–3d.
|
4.2.5.3.2. Mootori töötingimused
4.2.5.3.2.1. Mootori sihtpöörlemiskiirus
— 75 % mootori pöörlemiskiirusest S sõidukitel, mille mootori nimipöörlemiskiirus on ≤ 5 000 min–1;
— 3 750 min–1 sõidukitel, mille mootori nimipöörlemiskiirus on üle 5 000 min–1 ja alla 7 500 min–1;
— 50 % mootori pöörlemiskiirusest S sõidukitel, mille mootori nimipöörlemiskiirus on ≥ 7 500 min–1.
Kui sõiduk ei saavuta sellist mootori pöörlemiskiirust, on mootori sihtpöörlemiskiirus selle seisva sõiduki katse puhul mootori maksimaalsest võimalikust pöörlemiskiirusest 5 % väiksem.
4.2.5.3.2.2. Katse käik
Mootorikiirust suurendatakse järk-järgult tühikäigukiiruselt mootori sihtpöörlemiskiiruseni, ületamata seejuures mootori sihtpöörlemiskiiruse suhtes ± 3 % hälvet, ja hoitakse seda püsivana. Seejärel lastakse gaasipedaal kiiresti lahti ja mootori pöörlemiskiirus langeb tagasi tühikäigukiirusele. Mürataset tuleb mõõta tööperioodi vältel, mis hõlmab mootori ühtlase pöörlemiskiiruse hoidmist 1 sekundi vältel ja kogu aeglustusperioodi. Katsetulemuseks loetakse müramõõturi suurim näit selle tööperioodi vältel, ümardatuna matemaatiliselt ühe kümnendkohani.
4.2.5.3.2.3. Katsete valideerimine
Mõõtmine loetakse kehtivaks, kui katsel saavutatud mootori pöörlemiskiirus ei erine mootori sihtpöörlemiskiirusest rohkem kui ± 3 % vähemalt 1 sekundi vältel.
|
|
|
4.2.6.
|
Tulemused Igas katseasendis tuleb teha vähemalt kolm mõõtmist. Registreerida tuleb iga mõõtmise maksimaalne A-sageduskorrektsiooniga mürarõhutase. Konkreetse mõõtmisasendi lõpptulemuse määramiseks kasutatakse esimest kolme kehtivat järjestikust mõõtmistulemust 2 dB(A) piires; kehtetud tulemused jäetakse välja (võttes arvesse punktis 3.1 sätestatud nõudeid katsekohale). Lõpptulemuseks loetakse kõikide mõõtmisasendite kolme mõõtmise kõrgeim müratase.
|
|
5.
|
Liikuvate M1-kategooria hübriidelektrisõidukite müra, kui sisepõlemismootor ei saa sõiduki seistes toimida (andmed esitatakse kasutuses oleva sõiduki katsetamise hõlbustamiseks).
|
5.1.
|
Hübriidelektrisõidukite käitamise ajal nõuetele vastavuse katsetamise hõlbustamiseks, kui sisepõlemismootor ei saa sõiduki seistes toimida, kasutatakse liikuvate mootorsõidukite puhul järgmist II lisa punkti 4.1 kohaselt teostatud mürarõhutaseme mõõtmistega seotud teavet käitatavate sõidukite nõuetele vastavuse võrdlusandmetena:
a) käik (i) või fikseerimata ülekandearvuga katsetatavate sõidukite puhul katsetamiseks valitud käiguvalitsa asend;
b) töölüliti asend (lüliti olemasolu korral) mürarõhutaseme Lwot,(i) mõõtmise ajal;
c) eelkiirenduse pikkus lPA, meetrites;
d) sõiduki keskmine kiirus km/h täisgaasiga kiirenduse alguses (i) käiguga katsete puhul, ning
e) mürarõhutase Lwot,(i) dB(A) täisgaasiga katsetes (i) käiguga, määratletud kui suurem kahest väärtusest, mis saadakse üksikute mõõtetulemuste keskmise arvutamisel igas mikrofoni asendis eraldi.
|
|
5.2.
|
Käitatavate sõidukite nõuetele vastavuse võrdlusandmed lisatakse ELi tüübikinnitustunnistusse, nagu on ette nähtud I lisa 2. liite lisandi punktis 2.3.
|
|