+V LISA

V LISA




V LISA

Riikliku riskihindamise vorm

Üldine teave

Kõnealuse riskihindamise koostamise eest vastutava pädeva asutuse nimi ( 13 )

1.    Süsteemi kirjeldus

1.1.

Esitage piirkonna gaasisüsteemi konsolideeritud lühikirjeldus iga riskirühma kohta, ( 14 ) milles liikmesriik osaleb, hõlmates järgmist:

a) 

peamised gaasitarbimise näitajad, ( 15 ) sh gaasi lõpptarbimine aastas (miljardit m3 ja MWh) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, ( 16 ) tippkoormus (kogunäitaja ja eristatult tarbijakategooria kaupa, miljonites kuupmeetrites päevas);

b) 

asjaomaste riskirühmade gaasisüsteemi(de) toimimise kirjeldus, sh peamised vood (sisenevad, väljuvad ja transiitvood), riskirühmade piirkonna või piirkondade ning liikmesriikide ühenduspunktide taristu sisend- ja väljundvõimsused, sh kasutusmäär, maagaasi veeldusjaamade andmed (suurim päevane võimsus, kasutusmäär ja juurdepääsukord) jne;

c) 

võimaluse korral gaasi impordiallikate jaotus protsendina päritoluriigi kaupa ( 17 );

d) 

riskirühma oluliste gaasihoidlate tähtsus, sealhulgas piiriülene juurdepääs, võttes arvesse:

i) 

salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütteperioodi nõudlusega;

ii) 

suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);

e) 

sisemaise energiatootmise tähtsus riskirühma(de)s:

i) 

toodangu maht seoses gaasi lõpptarbimisega aastas;

ii) 

suurim päevane tootmisvõimsus ja kirjeldus selle kohta, kuidas see võib hõlmata suurimat päevast tarbimist;

f) 

gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest).

1.2.

Esitage liikmesriigi gaasisüsteemi lühikirjeldus, hõlmates järgmist:

a) 

peamised gaasitarbimise näitajad, sh gaasi lõpptarbimine aastas (miljardit m3) ja selle jaotus tarbijaliigi kaupa, tippkoormus (miljonites kuupmeetrites päevas);

b) 

gaasisüsteemi toimimise kirjeldus, mis käsitleb riigi tasandit, sealhulgas taristuid (kui need ei ole hõlmatud punkti 1.1 alapunktiga b). Vajaduse korral lisage L-rühma gaasisüsteemi kirjeldus;

c) 

varustuskindluse seisukohalt peamise tähtsusega taristu kindlaksmääramine;

d) 

võimaluse korral gaasi impordiallikate jaotus liikmesriigi tasandil päritoluriigi kaupa;

e) 

salvestamise tähtsus, millega seoses kirjeldatakse:

i) 

salvestamisvõimsust (kogumahutavus ja turuvalmis gaasikoguse mahutavus) võrreldes kütteperioodi nõudlusega;

ii) 

suurimat päevast väljastamismahtu eri täituvuse puhul (ideaaljuhul märgitakse väljaandemaht täisvarude ja küttehooaja lõpu taseme puhul);

f) 

sisemaise energiatootmise tähtsus, millega seoses kirjeldatakse:

i) 

toodangu maht seoses gaasi lõpptarbimisega aastas;

ii) 

suurim päevane tootmisvõimsus;

g) 

gaasi osakaal elektritootmises (nt tähtsus ja roll taastuvate energiaallikate asendusallikana), sealhulgas gaasiküttega elektritootmise võimsus (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest) ning soojus- ja elektrienergia koostootmine (kokku (MWe) ja protsendina kogu tootmisvõimsusest).

2.    Taristunorm (artikkel 5)

Kirjeldage, kuidas järgitakse taristunormi, sealhulgas peamisi valemi N – 1 jaoks kasutatavaid väärtusi ja alternatiivseid võimalusi normi järgimiseks (koos otse ühendatud liikmesriikidega, nõudlusega seotud meetmetega) ning olemasolevat kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsust, lähtudes järgmisest ülesehitusest.

a) 

Valem N – 1

i) 

suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine;

ii) 

riigi tasandil valemiga N – 1 arvutamine;

iii) 

kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (nt EPm puhul tuleks esitada kõigi selle parameetri puhul arvesse võetud sisendpunktide võimsus);

iv) 

valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena);

v) 

valemiga N – 1 arvutamise tulemuste selgitus olukorras, kus varusid on 30 % ja 100 % koguvõimsusest;

vi) 

valemi N – 1 hüdraulilisel mudelil põhineva matkimise peamiste tulemuste selgitus;

vii) 

liikmesriigi vastava otsuse korral valemiga N – 1 arvutamine nõudlusega seotud meetmeid kasutades:

— 
valemiga N – 1 arvutamine vastavalt II lisa punktile 2,
— 
kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (kui need erinevad punkti 2 alapunkti a alapunktis iii esitatud väärtustest),
— 
valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena),
— 
gaasitarnehäire ja selle eeldatava mõju (Deff) leevendamiseks võetud/võetavate turupõhiste nõudlusega seotud meetmete selgitus;
viii) 

asjaomas(t)e riskirühma(de) või otse ühendatud liikmesriikide pädevate asutustega kokkuleppel ühine arvutamine/ühised arvutamised valemiga N – 1:

— 
valemiga N – 1 arvutamine vastavalt II lisa punktile 5,
— 
kirjeldus, mis hõlmab kõiki valemi N – 1 liikmetes kasutatavaid suurusi, sealhulgas arvutamiseks kasutatud keskmisi väärtusi (kui need erinevad punkti 2 alapunkti a alapunktis iii esitatud väärtustest),
— 
valemis N – 1 kasutatud parameetrite (nt Dmax) väärtuste arvutamisel rakendatavad meetodid ja eeldused, kui selliseid kasutatakse (üksikasjalikud selgitused esitage lisadena),
— 
valemile N – 1 vastamiseks kokku lepitud korra selgitus.
b) 

Gaasi kahesuunalise transportimise võimekus

i) 

märkige gaasi kahesuunalise transportimise võimekusega võrkudevahelised ühenduspunktid ja kahesuunaliste voogude suurim võimsus;

ii) 

esitage tagasivoo läbilaskevõimsust reguleeriva korra kirjeldus (nt katkestatav võimsus);

iii) 

märkige võrkudevahelised ühenduspunktid, mille suhtes on tehtud artikli 5 lõike 4 kohane erand, erandi kestus ja selle tegemise põhjused.

3.    Riskide väljaselgitamine

Kirjeldage riskiallikaid, mis võivad avaldada negatiivset mõju gaasivarustuskindlusele liikmesriigis, riskide avaldumise tõenäosust ja tagajärgi.

Nende riskitegurite liikide mittetäielik loetelu, mis tuleb hindamisse lisada ainult siis, kui see on pädeva asutuse arvates asjakohane.

a) 

Poliitilised riskid

— 
kolmandatest riikidest pärinevate gaasitarnete häire eri põhjustel,
— 
poliitilised rahutused (gaasi päritoluriigis või transiidiriigis),
— 
sõda/kodusõda (gaasi päritoluriigis või transiidiriigis),
— 
terrorism.
b) 

Tehnoloogilised riskid

— 
plahvatus/tulekahju,
— 
tulekahju (konkreetses jaamas),
— 
leke,
— 
ebapiisav hooldus,
— 
seadmete rike (ei käivitu, rike töö ajal jne),
— 
elektri (või muu energiaallika) puudumine,
— 
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rike (riist- või tarkvararike, interneti või SCADA-süsteemiga seotud probleem),
— 
küberrünne,
— 
mõju, mida avaldavad kaevetööd (kaevamine, rammimine), pinnasetööd jne.
c) 

Kaubanduslikud riskid/tururiskid/finantsriskid

— 
lepingud kolmandate riikide tarnijatega,
— 
kaubandusalane vaidlus,
— 
varustuskindluse seisukohalt olulist taristut kontrollib kolmanda riigi üksus, mis võib tähendada muu hulgas ebapiisava investeerimise, energiaallikate mitmekesistamise takistamise ja liidu õiguse rikkumise ohtu,
— 
hinnavolatiilsus,
— 
ebapiisavad investeeringud,
— 
äkiline ja ootamatu tippkoormus,
— 
muud ohud, mis võivad põhjustada struktuurse mahajäämuse.
d) 

Sotsiaalsed riskid

— 
streigid (mitmesugustes asjaomastes sektorites, näiteks gaasisektor, sadamad, transport jne),
— 
sabotaaž,
— 
vandalism,
— 
vargus.
e) 

Looduslikud riskid

— 
maavärin,
— 
maalihe,
— 
üleujutus (tugeva vihma või jõgede veetaseme tõusu tagajärjel),
— 
torm (merel),
— 
laviin,
— 
äärmuslikud ilmastikuolud,
— 
tulekahju (väljaspool jaama, näiteks lähedalasuvates metsades, rohumaadel jne).

Analüüs

a) 

määrake kindlaks liikmesriigi jaoks asjaomased riskitegurid, sealhulgas riskide avaldumise tõenäosus ja mõju;

b) 

kirjeldage kriteeriume, mille abil tehakse kindlaks, kas süsteemi puhul esineb kõrge/lubamatu risk;

c) 

esitage asjaomaste riskistsenaariumide loetelu riskitegurite ja riskide avaldumise tõenäosuse kaupa ning kirjeldage valikupõhimõtteid.

4.    Riskianalüüs ja -hindamine

Analüüsige punktis 3 loetletud asjaomaseid riskistsenaariume. Riskistsenaariumide matkimisel tuleb arvesse võtta kehtivaid gaasivarustuskindluse meetmeid, nagu II lisa punktis 2 esitatud valemi N – 1 kohaselt arvutatud taristunormi ja gaasivarustuskindluse normi. Iga riskistsenaariumi puhul tuleb:

a) 

kirjeldada üksikasjalikult riskistsenaariumi, sealhulgas kõiki eeldusi ja, kui see on asjakohane, metoodikaid, mille põhjal nad on arvutatud;

b) 

kirjeldada üksikasjalikult matkimise tulemusi, sealhulgas kvantifitseerida mõjud (nt tarbijatele edastamata gaasi kogus, sotsiaalmajanduslikud mõjud ning mõju kaugküttesüsteemile ja elektri tootmisele).

5.    Järeldused

Kirjeldage liikmesriiki hõlmanud ühise riskihindamise peamisi tulemusi ning määrake sealhulgas kindlaks täiendavaid meetmeid nõudvad riskistsenaariumid.

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue
  • Builddate: 22.06.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32017R1938
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.