+I LISA Hoonete energiatõhususe arvutamise ühine üldraamistik

I LISA Hoonete energiatõhususe arvutamise ühine üldraamistik



I LISA

Hoonete energiatõhususe arvutamise ühine üldraamistik

(millele on osutatud artiklis 4)

1. Hoone energiatõhusus määratakse kindlaks arvutusliku või mõõdetud energiakasutuse alusel ning see kajastab ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise, sisseehitatud valgustuse ja hoone muude tehnosüsteemidega seotud tüüpilist energiatarbimist. Liikmesriigid tagavad, et tüüpiline energiakasutus kajastab iga asjaomase hooneliigi puhul tegelikke kasutustingimusi ja kasutaja tüüpilist käitumist. Võimaluse korral peavad tüüpiline energiakasutus ja kasutaja tüüpiline käitumine põhinema kättesaadaval riiklikul statistikal, ehituseeskirjadel ja mõõdetud andmetel.

Kui hoonete energiatõhususe arvutamise aluseks on mõõdetud energiakasutus, peab arvutusmetoodika võimaldama kindlaks teha elanike käitumise ja kohaliku kliima mõju, mis ei tohi arvutuse tulemust mõjutada. Hoonete energiatõhususe arvutamiseks kasutatavad mõõdetud energiakasutuse andmed peavad sisaldama näitu, mis on mõõdetud vähemalt igakuiselt, ja peavad eristama energiakandjaid.

Liikmesriigid võivad kasutada mõõdetud energiakasutust tavapärastes töötingimustes, et kontrollida arvutatud energiakasutuse õigsust ning võimaldada arvutatud ja tegeliku energiatõhususe võrdlemist. Kontrollimiseks ja võrdlemiseks kasutatav mõõdetud energiatarbimine võib põhineda igakuistel näitudel.

Hoone energiatõhusust väljendatakse primaarenergia kasutuse võrdluspõrandapindala ühiku kohta aastas kWh/(m2 aasta) arvulise näitaja abil energiamärgise väljaandmise ja energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse kontrollimise eesmärgil. Hoone energiatõhususe määramiseks kasutatavad meetodid peavad olema läbipaistvad ja uuendustele avatud.

Liikmesriigid kirjeldavad oma riigisisest arvutusmeetodit lähtuvalt hoonete energiatõhusust käsitlevate peamiste Euroopa standardite, nimelt (EN) ISO 52000-1, (EN) ISO 52003-1, (EN) ISO 52010-1, (EN) ISO 52016-1, (EN) ISO 52018-1, (EN) 52120-1, (EN) 16798-1 ja EN 17423 või neid asendavate dokumentide A lisast. Käesolev säte ei tähenda kõnealuste standardite õiguslikku kodifitseerimist.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui hooneid varustatakse kaugkütte- või kaugjahutussüsteemidega, tunnustatakse sellisest energia tarnimisest saadavat kasu, eelkõige taastuvenergia osakaalu, ja võetakse seda arvutusmetoodikas arvesse individuaalselt sertifitseeritud või tunnustatud primaarenergiateguritega.

2. Ruumide kütmise ja jahutamise, tarbevee soojendamise, ventileerimise, valgustuse ja hoone muude tehnosüsteemidega seotud energiavajadus ja energiakasutus, arvutatakse kasutades kuupikkuseid, tunniajaseid või väiksemaid arvutusintervalle, et võtta arvesse muutuvaid tingimusi, mis oluliselt mõjutavad süsteemi toimimist ja tõhusust ning sisetingimusi ning et optimeerida liikmesriikide poolt riigi või piirkondlikul tasandil kindlaks määratud tervise, siseõhu kvaliteedi, sealhulgas mugavuse taset.

Kui direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud energiamõjuga tooteid käsitlevad tootespetsiifilised normid sisaldavad konkreetseid tootekirjelduse nõudeid käesoleva direktiivi kohase energiatõhususe ja olelusringi globaalse soojenemise potentsiaali arvutamiseks, ei tohi nõuda riiklike arvutusmeetodite jaoks lisateavet.

Primaarenergia arvutamisel lähtutakse iga energiakandja korrapäraselt ajakohastatud ja tulevikku suunatud primaarenergiateguritest (eristades taastumatu, taastuva ja summaarse primaarenergia tegureid) või kaalumisteguritest, mis on tunnustatud riigi ametiasutuste poolt, ning võetakse arvesse riiklikul energia- ja kliimakaval põhinevat eeldatavat energiaallikate jaotust. Nimetatud primaarenergiategurid või kaalumistegurid võivad põhineda riiklikul, piirkondlikul või kohalikul teabel. Primaarenergiategurid või kaalumistegurid võivad põhineda aasta, hooaja, kuupäeva või tunni põhistel andmetel või konkreetse piirkonna süsteemide kohta kättesaadavaks tehtud täpsematel andmetel.

Primaarenergiategurid või kaalumistegurid määravad kindlaks liikmesriigid. Tehtud valikud ja andmeallikad esitatakse vastavalt standardile EN 17423 või seda asendavale dokumendile. Liikmesriigid võivad valida direktiivi (EL) 2023/1791 kohaselt kindlaks määratud liidu keskmise primaarenergiateguri elektrienergia jaoks, selle asemel et kasutada primaarenergia tegurit, mis kajastab riigi elektrienergia allikate jaotust.

3. Hoone energiatõhususe väljendamiseks määravad liikmesriigid kindlaks täiendavad arvulised näitajad summaarse, taastumatu ja taastuva primaarenergia kasutuse kohta, samuti kasutusaegse kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta väljendatuna CO2-ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta aastas.

4. Metoodika kehtestamisel võetakse arvesse vähemalt järgmisi aspekte:

a) 

hoone, kaasa arvatud selle sisemiste vaheseinte järgmised tegelikud soojuslikud omadused:

i) 

soojusmahtuvus;

ii) 

soojustus;

iii) 

passiivne küte;

iv) 

jahutuselemendid;

v) 

külmasillad;

b) 

küttepaigaldis ja sooja tarbevee varustus, sealhulgas nende soojustamise omadused;

c) 

kohapeal taastuvenergia tootmiseks ja energia salvestamiseks paigaldatud seadmete võimsus;

d) 

jahutuspaigaldis;

e) 

loomulik ja mehaaniline ventilatsioon, mis võib hõlmata õhupidavust ja soojustagastust;

f) 

sisseehitatud valgustusseadmed (peamiselt mitteeluhoonetes);

g) 

hoone konstruktsioon, asukoht ja orientatsioon, sealhulgas väliskliima;

h) 

passiivsed päikeseenergiasüsteemid ja päikesevarjestus;

i) 

sisekliima tingimused, sealhulgas kavandatud sisekliima;

j) 

vabasoojused;

k) 

hoonete automaatika- ja juhtimissüsteemid ja nende suutlikkus energiatõhusust seirata, kontrollida ja optimeerida.

5. Võetakse arvesse järgmiste tegurite positiivset mõju:

a) 

kohalik päikesekiirguse hulk, aktiivsed päikeseenergiasüsteemid ning muud kütte- ja elektrisüsteemid, mis põhinevad taastuvatest energiaallikatest toodetud energial;

b) 

koostootmisel saadud elekter;

c) 

kaug- või lokaalküte või -jahutus;

d) 

loomulik valgus;

e) 

elektri salvestussüsteemid;

f) 

soojuse salvestussüsteemid.

6. Hoonete energiatõhususe arvutuse tarvis tuleks hooned liigitada asjakohaselt järgmistesse tüüpidesse:

a) 

eri tüüpi ühepereelamud;

b) 

korterelamud;

c) 

kontorihooned;

d) 

haridusasutuste hooned;

e) 

haiglad;

f) 

hotellid ja restoranid;

g) 

spordirajatised;

h) 

hulgi- ja jaekaubanduse hooned;

i) 

energiat tarbivad muud tüüpi hooned.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 24.05.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32024L1275
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.