VIII LISA Välisõhu kvaliteedi parandamiseks ette nähtud õhukvaliteedi parandamise kavades ja õhukvaliteedi parandamise tegevuskavades esitatav teave

a)

piirkond;

b)

linn/linnad (kaardid);

c)

proovivõtukoht (kohad) (kaart, geograafilised koordinaadid).

a)

piirkonna liik (linna-, tööstus- või maapiirkond) või keskmise kokkupuute territoriaalüksuse või artikli 19 lõikes 2 osutatud territoriaalüksuse omadused (sealhulgas liigitus linna-, tööstus- või maapiirkonnaks);

b)

saastunud ala hinnanguline suurus (km2) ja saastega kokku puutuvate elanike hinnanguline arv;

c)

kõik mõõtmisandmed asjaomase saasteaine kontsentratsiooni või keskmise kokkupuute näitaja kohta, mõõdetuna vähemalt viis aastat enne piirväärtuse ületamist kuni kõige hiljutisema mõõtmiseni, sealhulgas võrdlus nende saasteainete piirväärtustega või keskmise kokkupuute vähendamise kohustustes kindlaks määratud tasemega ja keskmise kokkupuutetaseme eesmärkidega.

a)

peamiste saasteallikate loetelu;

b)

kõnealuste saasteallikate heidete üldkogus (tonnides aasta kohta);

c)

heitetasandi hindamine (nt linna tasand, piirkondlik tasand, riiklik tasand ja piiriülene saastelevi);

d)

saasteallikate jaotus vastavalt riiklikus õhusaaste kontrolli programmis osutatud asjakohastele sektoritele, mille tegevus soodustab tasemete ületamist.

a)

kõigi õhukvaliteedi parandamise kavas või õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas käsitatud meetmete loetelu ja kirjeldused, sealhulgas nende rakendamise eest vastutava pädeva asutuse andmed;

b)

iga punkti a kohase meetmega saavutatava heitkoguste vähendamise suurus või hinnanguline suurus (tonnides aastas) ja kui need on kättesaadavad, siis andmed iga punktis a osutatud meetmega saavutatava saasteainete kontsentratsiooni vähendamise kohta.

a)

valitud meetmete loetelu, sealhulgas asjaomasele õhukvaliteedi standardile vastavuse saavutamise teave (näiteks meetmete modelleerimise ja hindamise tulemused) vastavalt I lisale; asjakohasel juhul, kui käesoleva punkti alapunkti 6 alapunkti a kohane meetmete loetelu sisaldab meetmeid, millel võib olla suur potentsiaal õhukvaliteedi parandamiseks, kuid mida ei ole vastuvõtmiseks välja valitud, selgitus selle kohta, miks neid meetmeid ei valita;

b)

iga meetme rakendamise ajakava ja vastutavad osalejad;

c)

käesoleva alapunkti alapunktis a osutatud meetmete koostoimega saavutatava heitkoguste vähendamise suurus (tonnides aastas);

d)

eeldatav kontsentratsiooni vähenemine (μg/m3) käesoleva alapunkti punktis a osutatud meetmete kogumi tulemusena igas proovivõtukohas, kus ületati piirväärtuseid, sihtväärtuseid või keskmise kokkupuute näitajat juhul, kui ei täidetud keskmise kokkupuute vähendamise kohustust;

e)

soovituslik suund nõuetele vastavuse saavutamiseks ja hinnanguline nõuete täitmise aasta õhukvaliteedi parandamise tegevuskava või õhukvaliteedi parandamise kavaga hõlmatud õhusaasteainete kaupa, võttes arvesse käesoleva alapunkti punktis a osutatud meetmeid;

f)

õhukvaliteedi parandamise tegevuskavade ja õhukvaliteedi parandamise kavade puhul põhjendused selle kohta, kuidas sellistes kavades või tegevuskavades sätestatud meetmetega tagatakse, et tasemete ületamise ajavahemik oleks võimalikult lühike, sealhulgas seoses nende rakendamise ajakavaga.

a)

andmed ilmastiku kohta;

b)

topograafilised andmed;

c)

kohaldataval juhul õhukvaliteedi piirkonnas kaitset vajavate objektide tüübi andmed;

d)

kõigi selliste lisameetmete loetelu ja kirjeldus, mille täielik mõju välisõhu saasteainete kontsentratsioonile avaldub kolme aasta jooksul või hiljem;

e)

sotsiaal-majanduslik teave seotud valdkonna kohta, et edendada keskkonnaalast võrdõiguslikkust ning tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade kaitset;

f)

õhukvaliteedi muutuste prognoosis kasutatud meetodi ja eelduste või lähteandmete kirjeldus, sealhulgas võimaluse korral prognooside ja tundlikkusstsenaariumide määramatuse marginaal, et võtta arvesse parimat, kõige tõenäolisemat ja halvimat stsenaariumi;

g)

hindamiseks kasutatud taustdokumendid ja teave.

a)

eelmise õhukvaliteedi parandamise kava meetmete ajakava hindamine;

b)

eelmise õhukvaliteedi parandamise kava meetmete hinnanguline mõju heitkoguste vähendamisele ja saasteainete kontsentratsioonile.

a)

paiksete saasteallikate heitkoguste vähendamine sellega, et tagatakse saastekontrolli seadmete paigaldamine väikestele ja keskmise suurusega paiksetele põletusseadmetele (sealhulgas biomassi põletusseadmetele) või need asendatakse, ning parandatakse hoonete energiatõhusust;

b)

sõidukite heitkoguste vähendamine nullsaastega jõuseadmete ja heitekontrollisüsteemide paigaldamise abil; tuleb kaaluda majanduslike stiimulite kasutamist nende seadmete ja süsteemide kasutuselevõtu kiirendamiseks;

c)

riigiasutuste poolt hangete korraldamine keskkonnahoidlike riigihangete käsiraamatu alusel kütuste, põletusseadmete ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/631 (1) artikli 3 lõike 1 punktis m määratletud heiteta sõidukite ostmiseks, et heiteid vähendada;

d)

heite vähendamine heiteta ja vähese heitega ühistranspordisõidukite kasutuselevõtu või heite vähendamist mõjutavate nüüdisaegsete digilahendustega varustatud sõidukite kaudu;

e)

meetmed ühistranspordi kvaliteedi, tõhususe, taskukohasuse ja ühendatuse parandamiseks;

f)

meetmed, mis on seotud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu ja rakendamisega;

g)

meetmed liiklusest tingitud heite vähendamiseks linnaplaneerimise ja liikluse korraldamise kaudu, sealhulgas:

h)

meetmed, millega soodustatakse üleminekut aktiivsele liikuvusele ja vähem saastavatele transpordiliikidele (nt kõndimine, jalgrattasõit, ühistransport või raudteetransport), sealhulgas:

i)

meetmed, millega soodustatakse üleminekut heiteta sõidukitele ja väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele nii oma tarbeks kui ka kaubanduslikul eesmärgil kasutamisel;

j)

meetmed, millega tagatakse, et väikeste, keskmise suurusega ja suurte paiksete saasteallikate ning liikuvate saasteallikate puhul eelistatakse vähese heitega kütuseid;

k)

meetmed, millega vähendatakse tööstuslikest saasteallikatest lähtuvat õhusaastet direktiivi 2010/75/EL kohaselt ning selliste majandushoobade kaudu nagu maksud, tasud või heitkogustega kauplemine, võttes samal ajal arvesse VKEde eripära;

l)

mere- ja õhutranspordi heitkoguste vähendamine alternatiivkütuste kasutamise ja alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kaudu, samuti majanduslike stiimulite kasutamine nende kasutuselevõtu kiirendamiseks ning erinõuete kehtestamine sadamakai ääres seisvatele laevadele ja paatidele ning sadamaliiklusele, kiirendades samal ajal kaldaäärse elektritoite pakkumist ning laevade ja sadamatöös kasutatavate masinate elektrifitseerimist;

m)

meetmed põllumajandusest pärineva heite vähendamiseks;

n)

meetmed, mille eesmärk on kaitsta laste ning muu tundliku elanikkonna ja haavatavate rühmade tervist;

o)

meetmed, millega soodustatakse käitumismuutusi.