Artikkel 166 Nõuded äriühingute, finantsinstitutsioonide, keskvalitsuste ja keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori asutuste vastu ning jaenõuded

Kui ei ole sätestatud teisiti, on bilansis kajastatud varast tuleneva riskipositsiooni väärtus tema bilansiline väärtus ilma võimalikke tehtud krediidiriskiga korrigeerimisi sealjuures arvesse võtmata.

Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab repotehingute või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul tasaarvestuse raamlepinguid, arvutatakse riskipositsiooni väärtus 4. või 6. peatüki kohaselt.

Laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse korral kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks 4. peatükis sätestatud meetodeid.

Liisingu puhul on riskipositsiooni väärtuseks diskonteeritud minimaalsed liisingmaksed. Minimaalsed liisingmaksed hõlmavad liisinguperioodi jooksul tehtavaid makseid, mida liisinguvõtja peab tegema või mida saab temalt nõuda, ning mis tahes soodsat väljaostuvõimalust (s.o võimalust, mille kasutamine on piisavalt kindel). Kui muult isikult kui liisinguvõtjalt võidakse nõuda makset seoses liisitud vara lõppväärtusega ja kui kõnealune maksekohustus vastab artiklis 201 sätestatud tingimustele, mis käsitlevad krediidiriski kaitse andja aktsepteeritavust, ja artikli 213 kohastele muud liiki garantiide arvessevõtmisele esitatavatele nõuetele, siis võidakse kõnealust maksekohustust võtta 4. peatüki kohaselt arvesse kaudse krediidiriski kaitsena.

II lisas loetletud lepingute puhul määratakse riskipositsiooni väärtus kindlaks 6. peatükis sätestatud meetodite kohaselt, ilma võimalikke tehtud krediidiriskiga korrigeerimisi sealjuures arvesse võtmata.

Ostetud nõuete puhul on riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatav riskipositsiooni väärtus lõiked 1 määratud väärtus, millest on maha arvatud lahjendusriski omavahendite nõuded enne krediidiriski maandamist.

Repotehingute või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute alusel müüdud, panditud või laenatud väärtpaberitest või kaupadest tuleneva riskipositsiooni väärtus on väärtpaberite või kaupade väärtus, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 24. Artiklis 223 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi kasutamise korral suurendatakse riskipositsiooni väärtust selliste väärtpaberite või kaupade puhul asjakohase volatiilsusega korrigeerimise võrra vastavalt nimetatud artiklis sätestatule. Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtuse võib kindlaks määrata kas vastavalt 6. peatükile või artikli 220 lõikele 2.

Bilansiväliste kirjete, mis ei ole II lisas loetletud lepingud, riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks kasutatakse kas sisereitingute meetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit või standardmeetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 8a ja 8b ning artikli 151 lõikega 8.

Riskipositsiooni puhul, mille puhul finantsinstitutsioon ei ole saanud luba sisereitingute meetodi kohase tehingute ümberhindlusteguri kasutamiseks, on kohaldatavaks ümberhindlusteguriks 2. peatükis sätestatud standardmeetodi kohane tehingute ümberhindlustegur sama liiki kirjete puhul, nagu on sätestatud artiklis 111. Summa, mille suhtes tuleb kohaldada standardmeetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit, on – olenevalt sellest, kumb neist on väiksem – kas siduv, kuid kasutamata likviidsuslimiit või väärtus, mis kajastab tehingu kättesaadavuse võimalikke piiranguid, sealhulgas võimaliku laenusumma ülemmäära olemasolu, mis on seotud võlgniku esitatud rahavoogudega. Kui tehing on sel viisil piiratud, peab finantsinstitutsioonil olema piisav liini seire ja juhtimiskord, et toetada sellise piirangu olemasolu.

Pädevate asutuste loal kasutavad finantsinstitutsioonid, kes vastavad 6. jaos sätestatud sisereitingute meetodi kohase tehingute ümberhindlusteguri kasutamise nõuetele, sisereitingute meetodi kohaselt käsitletud kasutamata uuenevatest kohustustest tulenevate riskipositsioonide puhul sisereitingute meetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit, tingimusel et nende riskipositsioonide suhtes ei kohaldata standardmeetodi kohaselt 100 % standardmeetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit. Standardmeetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit kasutatakse järgmisel puhul:

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse kohustust uuenevana, kui see võimaldab võlgnikul saada laenu, mille puhul võlgnikul on paindlikkus otsustada, kui sageli ja millise intervalliga laenu välja võtta, võimaldades võlgnikul talle lühiajaliselt antud laenu kasutusse võtta, tagasi maksta ja uuesti kasutusse võtta. Lepingupõhiseid kokkuleppeid, mis võimaldavad ettemakseid ja nende hilisemat uuesti kasutusse võtmist, peetakse uuenevateks.

Kui sisereitingute meetodi kohast tehingute ümberhindlustegurit kasutatakse üksnes riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju määra arvutamiseks riskipositsioonide puhul, mis tulenevad uuenevatest kohustustest, välja arvatud riskipositsioonid, mis on määratud riskipositsiooni klassi vastavalt artikli 147 lõike 2 punktile a, eelkõige artikli 153 lõike 1, artikli 157 ning artikli 158 lõigete 1, 5 ja 10 kohaselt, ei tohi ühegi riskipositsiooni puhul riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju valemite sisendina kasutatav riskipositsiooni väärtus olla väiksem järgmiste väärtuste summast:

Punktide a ja b summat nimetatakse ümberhindlusteguri minimaalseks sisendmääraks.

Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse neist kahest siduvast kohustusest selle ümberhindlustegurit, mis on madalam.