II jaotis. Suunised asjaolude kohta, mille korral on asjakohane aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente tühistada, üle anda või nende väärtust ulatuslikult alandada

Äriühingu varade ja kohustuste hindamisega seotud asjaolud

1.1. Enne kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi või kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamist jätkusuutmatuse ilmnemisel hinnatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu varasid ja kohustusi õiglaselt, mõistlikult ja realistlikult kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 36 punktidega b–g.

1.2. See hindamine peab andma teavet mitmete kriisilahendusasutuse otsuste tegemiseks aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide tühistamise või nende väärtuse alandamise ulatuse kohta ning kahjumite suuruse kohta, mida tuleks kriisilahenduse ajal arvesse võtta.

1.3. Samuti tuleb teha direktiivi 2014/59/EL artikli 74 lõike 2 kohane sõltumatu järelhindamine, et selgitada välja, kas kriisilahendusmenetluse tulemusel koheldi aktsionäre ja võlausaldajaid tegelikult halvemini kui juhul, kui äriühingu suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus (järelhindamine). Direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 4 punktide b– g kohaselt tehtud hindamisele tuleb lisada ka hinnang sellele, kuidas aktsionäride ja võlausaldajate klasse oleks eeldatavalt koheldud, kui äriühing oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses, nagu on osutatud direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikes 8.

1.4. Aktsionäride ja muude omandiõiguse instrumentide omanike asjakohane kohtlemine peaks lähtuma direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 4 punktide b–g kohaselt hinnatud krediidiasutuse või investeerimisühingu vara hinnangulisest netoväärtusest ja sama direktiivi artikli 36 lõike 8 kohaselt tehtud hinnangust.

• a. Tühistamine või üleandmine

1.5. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu vara netoväärtus on nii vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 4 punktidele b–g tehtud hinnangule kui ka vastavalt sama direktiivi artikli 36 lõikele 8 tehtud hinnangule null või negatiivne, peaksid kriisilahendusasutused kõik aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid täielikult tühistama või üle andma.

1.6. Ja vastupidi, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu vara netoväärtus on nii vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 4 punktidele b–g tehtud hinnangule kui ka vastavalt sama direktiivi artikli 36 lõikele 8 tehtud hinnangule positiivne, peaks tühistamine või üleandmine olema osaline ja sellega tuleks tagada, et aktsionäridele säiliks vähemalt artikli 36 lõike 8 kohaselt tehtud hinnangule vastav vara netoväärtus.

1.7. Kui vara netoväärtus on vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 4 punktidele b–g tehtud hinnangule null või negatiivne, on vajalik maksejõuetusmenetluses aktsiatest või muudest omandiõiguse instrumentidest kõrgema nõuete rahuldamisjärguga võlausaldajate nõuded vähemalt osaliselt alla hinnata. Teiste võlausaldajate nõuete allahindamine, samal ajal kui aktsionäridele säilitatakse teatav väärtus, oleks vastuolus nii direktiivi 2014/59/EL artiklis 48 sätestatud allahindamise järjestusega kui ka direktiivi 2014/59/EL artiklis 34 osutatud kriisilahenduse põhimõtete alusel nõutud võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude järgimisega.

1.8. Kui aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide väärtus on vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 4 punktidele b–g tehtud hinnangule positiivne, aga vastavalt artikli 36 lõikele 8 tehtud hinnangule null, saavad kriisilahendusasutused valida enamate võimaluste vahel, mis hõlmavad a) täielikku tühistamist või üleandmist; b) osalist tühistamist või üleandmist⁴ või c) väärtuse alandamist. Sel juhul peaksid kriisilahendusasutused võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude, artiklis 48 sätestatud allahindamise järjestuse ning artiklis 34 osutatud kriisilahenduse põhimõtete järgimiseks hoolikalt hindama, milline valik oleks kõige paremini kooskõlas direktiivi 2014/59/EL põhimõtete ja kaitsemeetmetega ning võimaldaks saavutada kriisilahenduse eesmärgid.

1.9. Kriisilahendusmeetmete võtmisel peaksid kriisilahendusasutused vältima selliseid kriisilahendusmeetmeid, mille korral kannavad aktsionärid eeldatavalt suuremat kahju, kui nad oleksid kandnud lõpetamisel ja likvideerimisel tavalises maksejõuetusmenetluses⁵ .

• b. Väärtuse ulatuslik alandamine

1.10. Kui aktsiaid või muid omandiõiguse instrumente ei tühistata ega anta üle täies ulatuses, tuleb nende väärtust ulatuslikult alandada, konverteerides kohustused omakapitaliks.

1.11. Käesolevate suuniste tähenduses tuleb väärtuse ulatuslikku alandamist mõista nii, et vähendada tuleb nii aktsionäride protsentuaalset omandiõigust seoses krediidiasutuse või investeerimisühinguga kui ka omandiõiguse instrumentide väärtust, välja arvatud juhul, kui sellega rikutakse direktiivi 2014/59/EL artiklis 73 sätestatud kaitsemeedet. Selline olukord tekib üksnes siis, kui kriisilahendusmeetmega säilitatakse pangale nõude esitajate jaoks eeldatavalt vähem väärtust kui tavalises maksejõuetusmenetluses.

1.12. Kui väärtust alandatakse, tuleks väärtuse alandamise ulatus määrata kindlaks kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 50 sätetega ja EBA suunistega konverteerimise määrade kohta. Väärtuse alandamise ulatuslikkus peaks olema tagatud EBA suuniste (laenu omakapitaliks konverteerimise määra kohta kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisel) aluspõhimõtte 2 kohaselt kehtestatud konverteerimise määradega. Selle põhimõttega nõutakse konverteerimise määrade kehtestamist viisil, millega tagatakse, et esimesena katavad kahjumi aktsionärid ja järgitakse võlausaldajate nõuete rahuldamisjärke. Kui vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 4 punktidele b–g tehtud hinnangule satub mõni kindel võlausaldajate klass pärast kriisilahendust eeldatavalt halvemasse olukorda kui enne kriisilahendust, peaks kriisilahendusasutus kehtestama konverteerimise määra, mis võrdub kõigi madalama nõuete rahuldamisjärguga kohustuste ja instrumentide klasside puhul nulliga või peaaegu nulliga.

1.13. Erandlikel asjaoludel võib juhtuda, et kohustuse omanikult ei eeldata kahjumi katmises ja rekapitaliseerimises osalemist. Sel juhul tuleks kehtestada sellised kapitaliinstrumentide konverteerimise määrad, millega tagatakse kriisilahenduse eesmärkide saavutamine ning aktsiate ja muude omandiõiguse instrumentide kriisilahenduseelse väärtuse vähendamine.

1.14. Kriisilahendusasutused võivad olemasolevate aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide väärtuse ulatusliku alandamise kasuks otsustada üksnes juhul, kui artikli 36 lõike 4 punktide b–g kohaselt tehtud hindamisest nähtuvalt on aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid positiivse netoväärtusega. Nendel asjaoludel võib väärtuse ulatuslikku alandamist kohaldada ka koos aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide osalise tühistamise või osalise üleandmisega.

1.15. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu varade netoväärtus on direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 4 punktide b–g kohaselt tehtud hindamise kohaselt null või negatiivne, ei peaks kriisilahendusasutused väärtuse ulatuslikku alandamist kasutama, tagamaks kooskõla direktiivi 2014/59/EL artikli 34 põhimõtetega, et esimesena katavad kahjumi aktsionärid ja järgitakse maksejõuetuse võlausaldajate nõuete rahuldamisjärke. 1.16. Kui kriisilahendusasutuse arvates on krediidiasutuse või investeerimisühingu varade netoväärtus direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 4 punktide b–g kohaselt tehtud hindamise alusel positiivne, aga sama direktiivi artikli 36 lõike 8 alusel tehtud hinnangu kohaselt null, peaks kriisilahendusasutus valima direktiivi 2014/59/EL artikli 47 lõike 1 punktis a või b loetletud mis tahes võimaluse, mida ta peab kriisilahenduse eesmärkide saavutamisel parimaks.

1.17. Mõnedel asjaoludel võidakse käivitada direktiivi 2014/59/EL artikli 59 kohane kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õigus, käivitamata samas kriisilahendust. Allahindamise või konverteerimise ulatus peaks vastama summale, mis on artikli 60 lõike 1 punktide b ja c kohase hinnangu alusel vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks. See summa võib olla null, kui näiteks artiklit 59 rakendatakse erakorralise riigipoolse rahalise toetuse tõttu (ka juhul, kui keskpank annab hüvitisena erakorralist likviidsusabi või garanteerib hiljuti võetud kohustusi) hästi kapitaliseeritud krediidiasutusele või investeerimisühingule, mida ei käsitata direktiivi 2014/59/EL artikli 32 kohaselt maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana.

1.18. Sellistel juhtudel ei saa kriisilahendusasutused vähendada esimese taseme põhiomavahendeid ega hinnata alla ega konverteerida asjakohaseid kapitaliinstrumente, kuna pank ei ole maksejõuetu ja tõenäoliselt ei jää maksejõuetuks ning kuna see ei ole kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks vajalik.

Allpool toodud tabelis on esitatud kokkuvõte käesoleva jao kohta.

Aktsionäride nõuete Asjakohased meetmed Asjakohatud meetmed väärtusega seotud asjaolud

Positiivne netoväärtus nii 1. Osaline tühistamine 1. Täielik tühistamine vastavalt direktiivi 2014/59/EL 2. Osaline üleandmine 2. Täielik üleandmine artikli 36 lõike 4 punktide b–g kohaselt tehtud hindamisele 3. Väärtuse alandamine

kui ka vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikele 8 tehtud hindamisele.

Positiivne netoväärtus 1. Täielik või osaline tühistamine Mitte kumbki (aga vastavalt direktiivi 2014/59/EL 2. Täielik või osaline üleandmine konverteerimise määr peab artikli 36 lõike 4 punktide b–g olema asjakohane) kohaselt tehtud hindamisele, 3. Väärtuse alandamine

aga null- või negatiivne väärtus vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikele 8 tehtud hindamisele

Puuduv varade netoväärtus või 1. Täielik tühistamine 1. Osaline tühistamine negatiivne netoväärtus nii 2. Täielik üleandmine 2. Osaline üleandmine vastavalt direktiivi 2014/59/EL 3. Väärtuse alandamine artikli 36 lõike 4 punktide b–g kohaselt tehtud hindamisele kui ka vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikele 8 tehtud hindamisele

⁴ Osaline tühistamine/üleandmine tähendab, et väärtuse alandamist (artikli 47 lõike 1 punkt b) kombineeritakse tühistamise või üleandmisega (artikli 47 lõike 1 punkt a), instrumente täielikult tühistamata või üle andmata (st aktsionäridele ja muude omandiõiguse instrumentide omanikele säilib teatav väärtus). Osalise üleandmise saab teostada ka aktsiatükelduse abil, et luua uusi aktsiaid, mis antakse üle kapitaliinstrumentide omanikele või võlausaldajatele. 5 Sel juhul peaks neil peaaegu kindlasti olema ka positiivne igapäevase majandustegevuse väärtus, sest maksejõuetusmenetlusega kõrvutades eeldatakse kriisilahendusmeetmetelt enamasti väärtuse säilitamist.

Muud kui äriühingu varade ja kohustuste hindamisega seotud asjaolud

1.19. Kui hindamise kohaselt võib asjakohane olla rohkem kui üks valikuvõimalus või kui kriisilahendusasutused peavad valima väärtuse alandamise vahendite vahel, peaksid nad valima selle võimaluse või need võimalused, mis vastavad kõige paremini artiklis 31 osutatud kriisilahenduse eesmärkidele.

1.20. Eelkõige võivad asjakohast valikut, kas saavutada väärtuse alandamine üksnes uute aktsiate emiteerimise, mõnede aktsiate tühistamise ning uute aktsiate emiteerimise või mõnede aktsiate üleandmise abil, mõjutada riiklike või ELi äriühinguõigust käsitlevate õigusaktide sätted.

1.21. Allpool toodud näidetes, mis ei ole ammendavad, on esitatud tegurid, mida kriisilahendusasutused peaksid arvesse võtma. Need näited ei ole ammendavad ning juhiste järgimine ei tähenda, et kriisilahendusasutused peaksid eespool kirjeldatud asjaolude esinemise korral valima soovitatud võimalused.

1.22. Kui kriisilahendusasutused kaaluvad, kas aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid tühistada ja/või üle anda (kas väärtust alandamata või väärtuse alandamisega), peaksid nad arvestama aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide eriomadusi. Näiteks kui teatavate aktsiatega antakse konkreetne hääleõigus, võivad kriisilahendusasutused pidada asjakohasemaks need aktsiad tühistada kui need üle anda, et muuta ümberkorraldatud äriühingu struktuur lihtsamaks.

1.23. Mõnel juhul võivad olla olemas aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid, mis ei liigitu esimese taseme põhiomavahenditeks, näiteks eelisaktsiad, mis liigituvad täiendavateks esimese taseme omavahenditeks. Kriisilahendusasutused võivad otsustada, et annavad üle üksnes esimese taseme omavahendid ning tühistavad aktsiad või muud omandiõiguse instrumendid (järgides vastavaid kaitse- ja õiguskaitsemeetmeid).

1.24. Kui kriisilahendusasutused on kasutanud direktiivi 2014/59/EL artikli 43 lõike 4 kohast võimalust muuta varem vastastikuseks muudetud nõuetega krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikku vormi pärast kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist, tuleks selle muutuse jõustamiseks vajaduse korral tühistada omandiõiguse instrumendid.

1.25. Kui aktsiaseltsi aktsiad on noteeritud ametlikel börsidel, võib aktsiate tühistamise asemel olla vajalik nende üleandmine, et vältida katkestusi aktsiate noteeringutes ja hindamises.