115. Arvutades omakapitali majanduslikku väärtust punktide 113 ja 114 alusel, peaksid …

Arvutades omakapitali majanduslikku väärtust punktide 113 ja 114 alusel, peaksid finantseerimisasutused rakendama järgmisi põhimõtteid:

• (a) kõiki intressimääratundlike instrumentide positsioone tuleks arvesse võtta;
• (b) väikesemahulist kauplemisportfelli tegevust tuleks arvesse võtta, kui selle intressimäära risk ei ole jäädvustatud mõnes teises riskinäitajas;
• (c) kõik 1. taseme põhiomavahendite instrumendid ja muud tähtajatud omavahendid, millel ei ole ühtki tagasiostukuupäeva, tuleks standardse omakapitali majandusliku väärtuse võõrväärtustesti arvutusest välja jätta;
• (d) Finantseerimisasutused peaksid kajastama arvutuses automaatseid ja käitumuslikke optsioone. Finantseerimisasutused peaksid kohandama käitumuslikke mudelite koostamise põhieeldusi erinevate intressimäära stsenaariumide omaduste alusel;
• (e) pensionikohustused ja pensionisüsteemi varad tuleks arvesse võtta, kui nende intressimäära risk ei ole jäädvustatud mõnes teises riskinäitajas;
• (f) intressimääratundlikest instrumentidest tulenevad rahavood peaksid sisaldama võimalikku põhiosa tagasimakset, võimalikku põhiosa ümberhindamist ning võimalikke intressimakseid;
• (g) finantseerimisasutused, mille viivisnõuete suhtarv⁸ on vähemalt 2%, peaksid hõlmama viivisnõuded üldiste intressimääratundlike instrumentidena, mille mudelite koostamine peaks kajastama oodatavaid rahavoogusid ja nende ajastust. Viivisnõudeid tuleks arvesse võtta pärast allahindluste mahaarvestamist;
• (h) Finantseerimisasutused peaksid võtma arvesse konkreetse instrumendiga seotud intressimäära alampiire;
• (i) kommertsmarginaalide ja teiste hinnavahe komponentide käsitlemine intressimaksetes seoses nende rahavoogudest välja või sisse arvestamisega peaks olema kooskõlas asutuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski sisejuhtimis- ja mõõtmismeetodiga. Finantseerimisasutused peaksid teatama pädevale asutusele, kas nad jätavad kommertsmarginaalid ja teised hinnavahe komponendid sellest arvutusest välja või mitte. Kui kommertsmarginaalid ja teised hinnavahe komponendid jäetakse välja, peaks finantseerimisasutus i) kasutama iga instrumendi loomisel läbipaistvat riskivaba intressimäära kindlaksmääramise meetodit; ii) kasutama meetodit, mida rakendatakse kõigile äriüksustele järjekindlalt, ning iii) tagama, et kommertsmarginaalide ja teiste hinnavahe komponentide väljajätmine rahavoogudest on kooskõlas sellega, kuidas finantseerimisasutus kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski juhib ja maandab;
• (j) omakapitali majandusliku väärtuse muutus tuleks arvutada äravooluga bilansi eelduse põhjal;
• (k) iga valuuta suhtes tuleks rakendada tähtajast sõltuvat šokijärgse intressimäära alampiiri, alustades kohe saabuvate lõpptähtaegade jaoks –100 baaspunktist. See alampiir peaks suurenema 5 baaspunkti võrra aasta kohta, ulatudes vähemalt 20-aastaste lõpptähtaegade korral 0%ni. Kui täheldatavad intressimäärad on madalamad kui kehtiv madalam võrdlusmäär –100 baaspunkti, peaksid finantseerimisasutused kasutama madalamat täheldatud intressimäära⁹ ;
• (l) finantseerimisasutused peaksid arvutama omakapitali majandusliku väärtuse muutuse vähemalt iga valuuta kohta, milles nomineeritud varad või kohustused moodustavad vähemalt 5% kogu pangaportfelli finantsvaradest (v.a materiaalne vara) või kohustustest või vähem kui 5%, kui arvutusse kaasatud varade või kohustuste summa on väiksem kui 90% kogu pangaportfelli finantsvaradest (v.a materiaalne vara) või kohustustest (olulised positsioonid);
• (m) iga intressimäära šokistsenaariumi raames agregeeritud omakapitali majandusliku väärtuse muutuse arvutamisel peaksid finantseerimisasutused liitma kokku kõik igas valuutas toimuvad negatiivsed ja positiivsed omakapitali majandusliku väärtuse muutused. Positiivseid muutusi tuleks kaaluda teguriga 50%;
• (n) valuutadega seoses tuleks kasutada sobivat „riskivaba“ tulukõverat (näiteks vahetustehingu intressimäära kõverad). See kõver ei tohiks sisaldada instrumendi- või ettevõtjapõhiseid krediidimarginaale või likviidsusmarginaale;
• (o) konkreetsete ümberhindamisaegadeta jae- ja mittefinantsasutuste hulgihoiuste eeldatav käitumusliku ümberhindamise kuupäev (tähtajata hoiused) peaks piirduma keskmiselt maksimaalselt 5 aastaga. 5-aastane ülempiir kehtib iga valuuta suhtes eraldi. Finantsasutuste tähtajata hoiustele ei peaks käitumuslikke mudeleid koostama.

⁸ Finantseerimisasutuse tasandil arvutatud viivisnõuete suhtarv (mittetoimivad võlaväärtpaberid ja laenud ning ettemaksed / võlaväärtpaberite ja laenude ja ettemaksete kogu brutosumma).

⁹ EBA võib näha ette selle alammäära muutmise, et tagada, et madalam võrdlusmäär oleks tulevaste intressimäära arengusuundumusi arvestades piisavalt usaldusväärne.

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/