4.3. Proportsionaalsus

Finantseerimisasutused peaksid keskenduma stsenaariumianalüüsides olulistele keskkonnariskidele. Olulisuse hindamisel peaksid finantseerimisasutused lähtuma keskkonna- , sotsiaalsete ja juhtimisriskide juhtimise suunistest.

Stsenaariumianalüüsi keerukus, ulatus ja sagedus peaksid vastama keskkonnariskide olulisusele, olemasolevate meetodite ja tavade arengutasemele ja küpsusele, finantseerimisasutuse suutlikkusele (arvestades suurust, ärimudelit ja tegevuse keerukust) ning hi ndamise eeldatavale kasulikkusele. Kui kvantitatiivne meetod o n finantseerimisasutuse suutlikkuse või eeldatava kasulikkusega võrreldes ebaproportsionaalne, või vad finantseerimisasutused selle asemel kaalutleda ka lihtsamaid meetodeid , kui see on põhjendat ud riskide olulisust arvesse võttes:

• d. Väikesed ja mittekeerukad finantseerimisasutused võivad tugineda lühi - ja pikemaajaliste stsenaariumide analüüsimisel valdavalt kvalitatiivsele käsitlusele.
• e. Finantseerimisasutused, mis ei ole suured ega ka väikesed ja mittekeerukad, võivad tundlikkusanalüüsiga testida oma lühiajalist finantsvastupidavust ebasoodsate keskkonnategurite suhtes. Pikaajalise vastupanuvõime analüüsimisel võivad nad tugineda peamiselt kvalitatiivsele käsitlusele.
• f. Suurte finantseerimisasutuste korral võib kaalutleda lihtsustatud käsitlust keskpika ja pikaajalise vastupanuvõime analüüsi ning kliimaga mitteseotud keskkonnariskide kontekstis, kus tundlikkusanalüüs võiks olla esimene samm. Keskkonnariskide juhtimise mõi stmise ja suutlikkuse parenedes eeldatakse, et analüüsi lõimitakse järk-järgult keerukamaid kvantitatiivseid käsitlusi.