Artikkel 42 2

a)

kontrollivad viisi, kuidas finantsinstitutsioon valib oma kasutatava hinnangufunktsiooni, ja analüüsi, millele selle valiku tegemisel tuginetakse;

b)

kontrollivad, kas eeldatava puudujäägi hinnangufunktsioon vastab kas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 325bf osutatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuste hinnangufunktsiooni täisosale, mis on kõrvalekalde tõenäosuse funktsioon nullist üheni, millest on maha arvatud asjakohane usaldatavustase, ja mis on jagatud ühega, millest on lahutatud asjakohane usaldatavustase, või valitud konservatiivsemale näitajale;

c)

võivad võrrelda finantsinstitutsiooni kasutatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu ja eeldatava puudujäägi hinnangufunktsioone tabelis 1 esitatud hinnangufunktsioonidega;

Tabel 1

VaR meetodiga saadud riskihinnangu hinnangufunktsioonid	Eeldatava puudujäägi hinnangufunktsioonid
	;
kus tähistab i-ndat kõige väiksemat väärtust hindamiseks kasutatavas valimis , st on kasumi ja kahju valimi kõige suurem kahju ja üldjuhul suur negatiivne number; N on väärtuste arv valimis , mida kasutatakse hindamiseks; α on kõrvalekalde tõenäosus, s.o üks miinus usaldatavustase; on argumendi täisarvuline osa; , kusjuures eeldatava puudujäägi puhul eeldatakse, et , st arvutatakse valimi vasakpoolset ääreala; , kusjuures eeldatava puudujäägi puhul eeldatakse, et , s.o rohkem kui üks kahju on kasumi ja kahju valimi α äärealas; .

d)

kui eeldatava puudujäägi riskinäitajate arvutus põhineb Monte Carlo simulatsioonidel, siis kontrollivad, kas simulatsioonide arv tagab koondumise stabiilsete tulemuste poole.