+VII LISA NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT ÜKS TONN (59)

VII LISA NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT ÜKS TONN (59)



VII LISA

NÕUTAVAD STANDARDANDMED AINETE KOHTA, MIDA TOODETAKSE VÕI IMPORDITAKSE VÄHEMALT ÜKS TONN ( 59 )

Käesoleva lisa veerus 1 kehtestatakse standardandmed, mida nõutakse seoses järgmiste ainetega:

a) 

mittefaasiained, mida toodetakse või imporditakse kogustes 1–10 tonni;

b) 

faasiained, mida toodetakse või imporditakse kogustes 1–10 tonni ja mis vastavad III lisa kriteeriumidele kooskõlas artikli 12 lõike 1 punktidega a ja b, ja

c) 

ained, mida toodetakse või imporditakse vähemalt 10 tonni.

Esitatakse mis tahes muu kättesaadav asjakohane teave füüsikaliste ja keemiliste, toksikoloogiliste ning ökotoksikoloogiliste omaduste kohta. Ainete puhul, mis ei vasta III lisa kriteeriumidele, on nõutavad vaid käesoleva lisa punktis 7 esitatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta.

Käesoleva lisa veerus 2 loetletakse erieeskirjad, mis lubavad nõutud standardandmete esitamata jätmist, asendamist muu teabega, esitamist mõnes teises etapis või kohandamist muul viisil. Kui on täidetud tingimused, mille kohaselt käesoleva lisa veerg 2 kohandusi lubab, teatab registreerija sellest selgesõnaliselt, esitades põhjendused iga kohanduse kohta registreerimistoimiku asjakohases punktis.

▼M51

Ilma et see mõjutaks muude vormide kohta esitatud teavet, hõlmavad kõik asjakohased füüsikalis-keemilised, toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised andmed teavet katsetes kasutatud nanovormi ja asjaomaste katsetingimuste kohta. Kui kasutatakse QSARe või tõendavaid andmeid saadakse muul viisil kui katsetest, esitatakse asjakohane põhjendus ning kirjeldus selle kohta, millises nanovormide näitajate/omaduste vahemikus saab selliseid tõendavaid andmeid kohaldada.

▼C1

Lisaks nendele erieeskirjadele võib registreerija kohandada käesoleva lisa veerus 1 sätestatud standardandmed XI lisas esitatud üldeeskirjade kohaselt, välja arvatud punkti 3 aine põhise kokkupuutealase katsetamise ärajätmisel. Ka sellisel juhul esitab registreerija registreerimistoimiku vastavas punktis selgesõnalised põhjendused standardse teabe kohandamise kõigi otsuste kohta, viidates sealjuures veeru 2 või XI lisa ( 60 ) asjakohas(t)ele erieeskirja(de)le.

Enne kui hakatakse läbi viima uusi katseid käesolevas lisas loetletud omaduste määramiseks, tuleb kõigepealt hinnata kõiki kättesaadavaid in vitro andmeid, in vivo andmeid, andmeid mõju kohta inimesele, (Q)SARs põhjal saadud andmeid ning sarnase struktuuriga ainete andmeid (analoogmeetod). Välditakse in vivo katseid sööbivate ainetega, kui kontsentratsiooni/annuse tase on söövitust tekitav. Enne katsetamist tuleks peale käesoleva lisa arvetsada katsetamisstrateegiaid käsitlevaid täiendavaid juhiseid.

▼M64

Kui katsemeetod võimaldab uuringu kavandamisel paindlikkust, näiteks annuste suuruse valikul, peab valitud uuringu ülesehitus tagama, et saadud andmed on ohtude kindlakstegemiseks ja riski hindamiseks piisavad. Selleks tehakse katsed piisavalt suurte annustega. Kui annuse (kontsentratsiooni) valikut piiravad uuritava aine füüsikalis-keemilised omadused või uuritava aine bioloogiline mõju, tuleb seda põhjendada.

▼C1

Kui teatavate näitajate kohta ei ole esitatud teavet muudel põhjustel kui käesoleva lisa veerus 2 või XI lisas nimetatud põhjused, tuleb sellest selgesõnaliselt teatada ning esitada põhjendused.

7.   TEAVE AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISTE OMADUSTE KOHTA



VEERG 1

NÕUTAVAD STANDARDANDMED

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS

7.1.  Aine olek temperatuuril 20 °C ja rõhul 101,3 kPa

 

7.2.  Sulamis-/külmumispunkt

7.2.  Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui alampiir jääb allapoole -20 °C.

7.3.  Keemispunkt

7.3.  Uuringut ei ole vaja läbi viia

— gaaside puhul, või

— tahkete ainete puhul, mis sulavad temperatuuril üle 300 °C või lagunevad enne keemist. Sellistel juhtudel võib keemispunkti kalkuleerida või mõõta alandatud rõhul, või

— ainete puhul, mis lagunevad enne keemist (nt autooksüdatsioon, ümberasetus, lagundamine, lagunemine jne).

7.4.  Suhteline tihedus

7.4.  Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui

— aine on püsiv üksnes lahuses teatud kindla lahustiga ja lahuse tihedus on sarnane lahusti omaga. Sellistel juhtudel on piisav märge selle kohta, et lahuse tihedus on lahusti tihedusest suurem või väiksem, või

— aine on gaas. Sel juhul kalkuleeritakse aine suhteline tihendus molekulmassi ja ideaalgaasi seadusest lähtuvate arvutuste põhjal.

7.5.  Aururõhk

7.5.  Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui sulamispunkt on üle 300 °C.

Kui sulamispunkt on 200 °C ja 300 °C vahel, piisab mõõdetud piirväärtusest või tunnustatud arvutusmeetodiga saadud piirväärtusest.

►M64  
7.6.  Vesilahuse pindpinevus  ◄

7.6.  Uuring on vaja läbi viia ainult siis, kui

— struktuuri põhjal võib eeldada või ennustada pindaktiivsust; või

— pindaktiivsus on materjali soovitav omadus.

Kui vees lahustuvus on alla 1 mg/l temperatuuril 20 °C, ei ole vaja katset läbi viia.

▼M51

7.7.  Lahustuvus vees

Nanovormide korral tuleb lisaks kaaluda vees ning asjakohastes bioloogilistes keskkondades ja keskkonnaosades lahustuvuse kiiruse katselist kontrollimist.

7.7.  Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

— aine on pH väärtustel 4, 7 ja 9 hüdrolüütiliselt ebapüsiv (poolestusaeg alla 12 tunni) või

— aine on vees hõlpsalt oksüdeeritav.

Kui aine on vees „lahustumatu”, tehakse piirsisalduskatse analüüsimeetodi avastamispiirini.

Nanovormide puhul hinnatakse uuringus dispergeerumise võimalikku segavat mõju.

Metallide ja vähelahustuvate metalliühendite puhul esitatakse teave muundumise/lahustumise kohta vesikeskkonnas

7.8.  Jaotustegur süsteemis n-oktanool/vesi

7.8.  Anorgaanilise aine puhul ei ole uuringut vaja läbi viia. Kui katset ei ole võimalik läbi viia (näiteks aine laguneb, on suure pindaktiivsusega, reageerib katses ägedalt või ei lahustu vees või oktanoolis või ei ole võimalik saada piisavalt puhast ainet), esitatakse log P arvutatud väärtus ning arvutusmeetodi üksikasjad.

Nanovormide puhul hinnatakse uuringus oktanoolis ja vees dispergeerumise võimalikku segavat mõju.

Nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete niisuguste nanovormide puhul, mille korral jaotustegurit süsteemis n-oktanool-vesi ei saa kohaldada, tuleb kaaluda dispersiooni stabiilsuse uuringut.

▼C1

7.9.  Leekpunkt

7.9.  Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui

— aine on anorgaaniline; või

— aine sisaldab üksnes lenduvaid orgaanilisi koostisosi, mille leekpunktid on üle 100 °C vesilahustes; või

— hinnanguline leekpunkt on üle 200 °C või

— leekpunkti on võimalik täpselt prognoosida interpolatsiooniga olemasolevatest iseloomustatud materjalidest.

7.10.  Süttivus

7.10.  Uuringut ei ole vaja läbi viia

— tahke aine puhul, mis on plahvatusohtlik või isesüttiv. Neid omadusi tuleb alati käsitleda enne, kui käsitletakse süttivust, või

— gaaside puhul, kui süttiva gaasi sisaldus segus inertgaasiga on nii madal, et õhuga segamisel jääb sisaldus igal ajal allapoole alumist piirväärtust, või

— ainete puhul, mis õhuga kokkupuutel ise süttivad.

7.11.  Plahvatusohtlikkus

7.11.  Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

— aine molekulid ei sisalda plahvatusohtlike omadustega seostatavaid keemilisi rühmi, või

— aine sisaldab hapnikku sisaldavaid plahvatusohtlike omadustega seostatavaid keemilisi rühmi, ning arvestuslik hapnikusisaldus on väiksem kui –200, või

— orgaaniline aine või orgaaniliste ainete ühtlane segu sisaldab plahvatusohtlike omadustega seostatavaid keemilisi rühmi, kuid eksotermilise lagunemise energia on väiksem kui 500 J/g ja eksotermiline lagunemine algab temperatuuril alla 500 °C, või

— anorgaaniliste oksüdeerivate ainete (ÜRO, punkt 5.1) ja orgaaniliste ainete segude puhul, kui anorgaanilise oksüdeeruva aine kontsentratsioon on

— 

— alla 15 massiprotsendi ÜRO I pakendirühma (kõrge ohutlikkusega ained) või II pakendirühma (keskmise ohutlikkusega ained) puhul,

— alla 30 massiprotsendi ÜRO III pakendirühma (madala ohtlikkusega ained) puhul.

Märkus: detonatsiooni leviku ega detonatsioonikindluse katset ei nõuta, kui orgaanilise materjali eksotermilise lagunemise energia on väiksem kui 800 J/g.

7.12.  Isesüttimistemperatuur

7.12.  Uuringut ei ole vaja läbi viia

— kui aine on plahvatusohtlik või isesüttiv õhus toatemperatuuril, või

— vedelike puhul, mis ei ole õhus süttivad, näiteks leekpunkt on üle 200 °C, või

— gaaside puhul, millel puudub süttimisvahemik, või

— tahkete ainete puhul, kui aine sulamispunkt on väiksem kui 160 °C või kui eelnevad tulemused välistavad aine isekuumenemise kuni temperatuurini 400 °C.

7.13.  Oksüdeerivad omadused

7.13.  Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui

— aine on plahvatusohtlik või

— aine on kergesti süttiv või

— aine on orgaaniline peroksiid või

— aine ei reageeri süttivate materjalidega eksotermiliselt, näiteks keemilise struktuuri alusel (näiteks orgaanilised ained, mis ei sisalda hapniku või halogeeni aatomeid ja antud elemendid ei ole keemiliselt seotud lämmastiku või hapnikuga või anorgaanilised ained, mis ei sisalda hapniku või halogeeni aatomeid).

Täismahus katset ei ole vaja läbi viia tahkete ainetega, kui eelnev katse on selgelt näidanud, et katseainel on oksüdeerivad omadused.

Tähelepanu! Kuna puudub katsemeetod gaasiliste segude oksüdeerivate omaduste määramiseks, tehakse need omadused kindlaks hindamismeetodi abil, mis põhineb segus olevate gaaside oksüdeerimisvõime võrdlemisel õhus oleva hapniku oksüdeerimisvõimega.

7.14.  Granulomeetrilised andmed

7.14.  Uuringut ei ole tarvis läbi viia, kui ainet turustatakse või kasutatakse mittetahkel või granuleeritud kujul.

▼M51

7.14.a  Tolmusus

Nanovormid

7.14.a.  Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui kokkupuute ainega selle granuleeritud kujul saab aine elutsükli jooksul välistada.

▼C1

8.   TEAVE TOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA



VEERG 1

NÕUTAVAD STANDARDANDMED

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS

▼M36

8.1.  Nahasöövitus/-ärritus

8.1.  Uuringut või uuringuid ei ole tarvis teha, kui:

— aine on tugev hape (pH ≤ 2,0) või alus (pH ≥ 11,5) ja kättesaadavast teabest nähtub, et see tuleb klassifitseerida nahka söövitavaks (kategooria 1); või

— aine on isesüttiv õhu käes või vee või niiskusega kokkupuutel toatemperatuuril; või

— aine klassifitseeritakse akuutselt toksiliseks kokkupuutel nahaga (kategooria 1); või

— akuutse toksilisuse uuring kokkupuutel nahaga ei näita nahaärritust kuni piirannuse tasemeni (2 000 mg/kg kehakaal).

Kui ühe punktide 8.1.1 või 8.1.2 kohase uuringu tulemuste põhjal on võimalik aine üheselt klassifitseerida või otsustada lõplikult nahaärritust tekitava toime puudumise üle, ei ole vaja teist uuringut teha.

8.1.1.  Nahasöövitus, in vitro

 

8.1.2.  Nahaärritus, in vitro

 

8.2.  Raske silmakahjustus / silmade ärritus

8.2.  Uuringut või uuringuid ei ole tarvis teha, kui:

— aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks ja klassifitseeritakse sellest tulenevalt rasket silmakahjustust põhjustavaks (kategooria 1); või

— aine klassifitseeritakse nahka ärritavaks ja kättesaadavast teabest nähtub, et see tuleb klassifitseerida silmi ärritavaks (kategooria 2); või

— aine on tugev hape (pH ≤ 2,0) või alus (pH ≥ 11,5) ja kättesaadavast teabest nähtub, et see tuleb klassifitseerida rasket silmakahjustust põhjustavaks (kategooria 1); või

— aine on isesüttiv õhu käes või vee või niiskusega kokkupuutel toatemperatuuril.

8.2.1.  Raske silmakahjustus / silmade ärritus, in vitro

►M64  
8.2.1.  Kui esimese in vitro uuringu tulemused ei võimalda lõplikult otsustada aine klassifikatsiooni või silmi ärritava toime puudumise üle, peab registreerija selle näitaja jaoks tegema teise in vitro uuringu või võib seda nõuda kemikaaliamet.  ◄

▼M42

8.3.  Naha sensibiliseerimine

Teave võimaldab:

— järeldada, kas aine on nahka sensibiliseeriv ja kas tema puhul võib eeldada naha olulise sensibiliseerumise võimalikkust inimesel (1A kategooria);

— hinnata riski, kui seda on nõutud.

Punktide 8.3.1 ja 8.3.2 kohast katset / kohaseid katseid ei ole vaja teha, kui:

— aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks (1. kategooria) või

— aine on tugev hape (pH ≤ 2,0) või alus (pH ≥ 11,5) või

— aine on isesüttiv õhu käes või vee või niiskusega kokkupuutel toatemperatuuril.

8.3.1.  Naha sensibiliseerimine, in vitro/in chemico

Artikli 13 lõikega 3 kooskõlas heaks kiidetud in vitro/in chemico katsemeetodi(te)ga saadud teave järgmiste naha sensibiliseerimise oluliste sündmuste kohta:

a)  molekulaarne interaktsioon naha valkudega;

b)  keratinotsüütide põletikureaktsioon;

c)  dendriitrakkude aktiveerimine.

Seda katset / neid katseid ei ole vaja teha, kui:

— on kättesaadav punkti 8.3.2 kohane in vivo uuring või

— olemasolevaid in vitro/in chemico katsemeetodeid ei saa aine suhtes kohaldada või need ei ole piisavad punkti 8.3 kohaseks klassifitseerimiseks ja riski hindamiseks.

Kui teave, mis on saadud katsemeetodi(te)ga, millega uuritakse üht või kaht veerus 1 loetletud olulisest sündmusest, juba võimaldab punkti 8.3 kohast klassifitseerimist ja riski hindamist, ei ole teiste oluliste sündmuste uuringuid vaja teha.

8.3.2.  Naha sensibiliseerimine in vivo

In vivo uuring tuleb teha üksnes juhul, kui punktis 8.3.1 kirjeldatud in vitro/in chemico katsemeetodid ei ole kohaldatavad või kui neist uuringutest saadud tulemused ei ole punkti 8.3 kohaseks klassifitseerimiseks ja riski hindamiseks piisavad.

Lokaalsete lümfisõlmede meetod (LLNA) on in vivo eeliskatsemeetod. Ainult erandjuhul tuleks kasutada muud katsemeetodit. Muu in vivo katsemeetodi kasutamist tuleb põhjendada.

Naha sensibiliseerimise in vivo uuringuid, mis on läbi viidud või algatatud enne 10. maid 2017 ja mis vastavad artikli 13 lõike 3 esimesele lõigule ning artikli 13 lõikele 4, tuleb pidada asjakohaseks nõutavate standardandmete selle nõude täitmiseks.

▼C1

8.4.  Mutageensus

►M70  
8.4.  Käesoleva lisa punktis 8.4.1 osutatud, bakteritega tehtava in vitro geenimutatsiooniuuringu murettekitava positiivse tulemuse korral viib registreerija läbi VIII lisa punktis 8.4.2 osutatud in vitro uuringu. Ükskõik millise kõnealuse in vitro genotoksilisuse uuringu positiivsest tulemusest lähtuvalt kavandab registreerija IX lisa punktis 8.4.4 osutatud asjakohase in vivo uuringu või võib sellise uuringu tegemist nõuda amet. Kõnealuses in vivo uuringus vaadeldakse vastavalt vajadusele kromosoomiaberratsioone või geenimutatsioone või mõlemat liiki muutusi.
Bakteritega in vitro geenimutatsiooniuuringu tegemine ei ole vajalik, kui katsemeetod ei ole uuritava aine puhul kohaldatav. Sellisel juhul esitab registreerija põhjenduse ja teeb VIII lisa punktis 8.4.3 osutatud in vitro uuringu. Kui kõnealuse uuringu tulemus on positiivne, teeb registreerija VIII lisa punktis 8.4.2 osutatud in vitro tsütogeensuse uuringu. Ükskõik millise kõnealuse in vitro genotoksilisuse uuringu positiivsest tulemusest lähtuvalt või juhul, kui üks VIII lisas osutatud in vitro katsemeetod ei ole aine puhul kohaldatav, kavandab registreerija IX lisa punktis 8.4.4 osutatud asjakohase in vivo uuringu või võib sellise uuringu tegemist nõuda amet. Kõnealuses in vivo uuringus vaadeldakse vastavalt vajadusele kromosoomiaberratsioone või geenimutatsioone või mõlemat liiki muutusi.
Punktis 8.4.1 osutatud, bakteritega tehtavat in vitro geenimutatsiooniuuringut ega järelkatseid ei ole vaja läbi viia järgmistel juhtudel:

— aine põhjustab teadaolevalt mutatsioone sugurakkudes ja vastab sugurakkudel avalduva 1A või 1B kategooria mutageensuse ohuklassi liigitamise kriteeriumidele ning rakendatakse asjakohaseid riskijuhtimismeetmeid;

— aine on teadaolevalt genotoksiline kantserogeen ja vastab nii sugurakkudel avalduva 1A, 1B või 2. kategooria mutageensuse kui ka 1A või 1B kategooria kantserogeensuse ohuklassi liigitamise kriteeriumidele ning rakendatakse asjakohaseid riskijuhtimismeetmeid.

 ◄

▼M51

8.4.1.  In vitro geenimutatsiooniuuring bakterites

►M70  
8.4.1.  Nanovormide puhul ei ole bakteritega in vitro geenimutatsiooniuuringut vaja teha, kui see ei ole asjakohane. Sellisel juhul esitatakse VIII lisa punktis 8.4.3 osutatud in vitro uuringu andmed.  ◄

▼C1

8.5.  Akuutne toksilisus

8.5.  Uuringut või uuringuid ei ole üldiselt tarvis läbi viia, kui

— aine klassifitseeritakse nahka söövitavaks.

▼M51

8.5.1.  Suukaudne kokkupuude

8.5.1.  Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui

on tehtud uuring ägeda mürgisuse kohta sissehingamisel (8.5.2).

Nanovormide puhul asendatakse suukaudse kokkupuutumise katse sissehingamise teel kokkupuutumise katsega (8.5.2), välja arvatud juhul, kui inimeste kokkupuude ainega sissehingamise teel ei ole tõenäoline, kui võtta arvesse aerosoolide või sissehingamiseks sobiva suurusega osakeste või piiskadega kokkupuutumise võimalust.

▼C1

9.   TEAVE ÖKOTOKSIKOLOOGILISTE OMADUSTE KOHTA



VEERG 1

NÕUTAVAD STANDARDANDMED

VEERG 2

ERIEESKIRJAD VEERUS 1 ESITATUD STANDARDANDMETE KOHANDAMISEKS

9.1.  Toksiline toime vesikeskkonnale

 

▼M51

9.1.1.  Lühiajalise mürgisuse katse selgrootutega (soovitatav katseloom: Daphnia)

►M70  — ◄

►M70  
9.1.1.  Uuringut ei ole vaja teha järgmistel juhtudel:

— esinevad asjaolud, millest tulenevalt on lühiajaline mürgisus veekeskkonnas ebatõenäoline, näiteks kui aine on vees väga raskesti lahustuv või ei ole tõenäoliselt võimeline läbima biomembraane;

— on olemas selgrootutega tehtud pikaajalise veekeskkonnas avalduva mürgisuse uuringu tulemused.

— Nanovormide puhul ei või uuringut ära jätta ainuüksi väga vähese vees lahustuvuse tõttu.

— Registreerija võib kavandada lühiajalise mürgisuse uuringu asemel pikaajalise mürgisuse uuringu.

— Registreerija kavandab pikaajalise mürgisuse uuringu selgrootutega (eelistatud liik: Daphnia sp.) (IX lisa punkt 9.1.5) või võib sellise uuringu tegemist nõuda amet, kui lühiajalise mürgisuse uuring ei võimalda tõenäoliselt saada õiget pilti aine tegelikust mürgisusest veekeskkonnas, näiteks juhul, kui:

— aine on vees raskesti lahustuv (lahustuvus alla 1 mg/l) või

— nanovormi lahustumiskiirus asjaomases katsekeskkonnas on väike.

 ◄

9.1.2.  Veetaimede kasvu inhibeerimise uuring (soovitatavalt vetikatega)

►M70  
9.1.2.  Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui esinevad asjaolud, millest tulenevalt on mürgisus veekeskkonnas ebatõenäoline, näiteks kui aine on vees väga raskesti lahustuv või ei ole tõenäoliselt võimeline läbima biomembraane.
Nanovormide puhul ei või uuringut ära jätta ainuüksi väga vähese vees lahustuvuse tõttu.  ◄

▼C1

9.2.  Lagundatavus

 

9.2.1.  Biootiline

 

9.2.1.1.  Kergesti biolagundatav

9.2.1.1.  Uuringut ei ole vaja läbi viia anorgaanilise aine puhul.

Esitatakse mis tahes muu kättesaadav asjakohane teave füüsikaliste ja keemiliste, toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste omaduste kohta.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 22.06.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32006R1907
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.