I LISA MAKSETE STATISTIKA ÜLDSTRUKTUUR

1. Euroopa Keskpank (EKP) koostab maksete statistika riikide tasandil, kogudes harmoneeritud andmeid iga riigi keskpanga (RKP) kaudu. Andmeid kogutakse allpool esitatud üheksa tabeli põhjal, mis hõlmavad iga eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi (edaspidi „euroala liikmesriik”) riigisiseseid andmeid, mis ühendatakse hiljem kõiki euroala liikmesriike hõlmavateks võrdlevateks tabeliteks. Tabelite 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 9 andmed esitatakse makseteenuse pakkujate kaupa ja tabelite 7 ja 8 andmed esitatakse maksesüsteemi haldajate kaupa. Tabelite 4 ja 5 kahest versioonist tuleb esitada ainult üks. Kõik makseteenuse pakkujad, kelle suhtes ei kohaldata erandit artikli 4 alusel, peavad esitama tabelite 4a ja 5a andmed; andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 4 lõigete 2 ja 3 alusel peavad esitama tabelite 4b ja 5b statistilised andmed.

1. Positsioonide andmed tabelites 1, 2, 3 ja 7 osutavad perioodi lõpule, st need on vaatlusperioodi viimase tööpäeva seisud. Emiteeritud e-raha positsiooniväärtused koostatakse eurodes ja need hõlmavad kõikides vääringutes vääringustatud maksete salvestusi.

2. Voogude andmed tabelites 4, 5, 6, 8 ja 9 hõlmavad perioodi jooksul kogunenud maksetehinguid, st vaatlusalusperioodi kogusumma. Tehinguväärtused koostatakse eurodes ja need hõlmavad maksetehinguid kõikides vääringutes.

1. Iga euroala liikmesriigi osas koosneb andmeid esitav üldkogum makseteenuse pakkujatest ja/või maksesüsteemide haldajatest.

2. Makseteenuse pakkujad on sellel territooriumil asuvad asutused, sh väljaspool territooriumi asuvate emaettevõtjate tütarettevõtjad ning nende asustuste filiaalid, mille peakontor asub väljaspool territooriumi.

3. Statistikaeesmärkidel kohaldatakse riigisiseselt makseteenuste pakkujate konsolideerimisel järgmisi põhimõtteid:

4. Statistikaeesmärkidel ei ole makseteenuse pakkujate piiriülene konsolideerimine lubatud.

5. Kui maksesüsteemi haldaja vastutab mitme sama riigi territooriumil asuva maksesüsteemi eest, esitatakse andmed iga maksesüsteemi kohta eraldi.

6.  Offshore-finantskeskustes asuvaid asutusi käsitletakse statistikaeesmärkidel selle territooriumi residendina, kus need keskused asuvad.

1. Kui „maksefunktsiooniga kaart, v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon” võimaldab mitut funktsiooni, võetakse see arvesse kõikides asjaomastes alaliikides. Seetõttu võib maksefunktsiooniga kaartide koguarv olla väiksem kui kõikide alaliikide summa. Topeltarvestamise vältimiseks ei tohiks alaliike summeerida.

2. Iga maksefunktsiooni osas (s.t deebet, edasilükatud deebet ja krediit) jagunevad kaardipõhised instrumendid maksekaardisüsteemi (PCS) järgi, mille alusel nad on välja antud. Ühismärgistatud kaardipõhised makseinstrumendid võetakse arvesse iga kohaldatava skeemi all. Seetõttu võib kaardipõhiste makseinstrumentide koguarv olla väiksem kui kõikide kaartide summa PCS alusel. Topeltarvestuse vältimiseks ei ole lubatud kaarte PCS järgi ühendada.

3. Kui edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardi puhul ei saa konkreetset edasilükatud deebetfunktsiooni kindlaks teha, esitatakse kaart krediitkaardina. Sama kohaldatakse edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardi tehingute esitamisel

4. „E-raha funktsiooniga kaart” võib olla kas „kaart, millele saab vahetult salvestada e-raha” või „kaart, mis võimaldab juurdepääsu e-raha kontodele salvestatud e-rahale”. Seetõttu on e-raha funktsiooniga kaartide koguarv võrdne kahe alaliigi summaga.

5. Residendist makseteenuse pakkujate välja antud kaartide koguarv esitatakse eraldi näitaja „kaartide koguarv, sõltumata kaardi funktsioonidest” all. See arvnäitaja ei pruugi olla võrdne näitajate „sularahafunktsiooniga kaardid”, „maksefunktsiooniga kaardid” ja „e-raha funktsiooniga kaardid” summaga, sest need liigid võivad esineda samaaegselt.

6. „Kombineeritud deebet-, sularaha ja e-raha funktsiooniga kaart” osutab makseteenuse pakkuja poolt välja antud kaardile, millel on nii sularaha, deebet- kui e-raha funktsioon. Lisaks esitatakse vastavad andmed kõikides alaliikides:

7. Kombineeritud funktsioonidega kaardi andmed esitatakse iga asjaomase allkategooria all.

8. Kaardid võetakse arvesse kaardi väljaandja poolel, sõltumata kaardivaldaja residentsusest või kaardiga seotud konto asukohast.

9. Iga riik esitab andmed konkreetses riigis makseteenuse pakkujate välja antud kaartide arvu kohta.

10. Siia kuuluvad ringluses olevad kaardid, sõltumata nende väljaandmise ajast ja tegelikust kasutamisest.

11. Siia kuuluvad ka kaardisüsteemide (st kolme või nelja osapoolega süsteemide) poolt välja antud kaardid.

12. Välja jäetakse aegunud või ringlusest eemaldatud kaardid.

13. Välja jäetakse ka kaupmeeste kaardid (st jaeüksuste kaardid), v.a juhul, kui need on välja antud koostöös makseteenuse pakkujaga (st tootemargi ühiskasutuses).

1. Andmed esitatakse kõikide füüsiliste terminalide kohta, kus residendist makseteenuse pakkujad tehinguid vastu võtavad, s.h aruandluse riigis ja väljaspool aruandluse riiki asuvate terminalide kohta.

2. Välismaal asuvate terminalide kohta, kus makseteenuse pakkujate filiaalid ja/või tütarettevõtjad tehinguid vastu võtavad, ei esita andmeid mitte emaettevõtjast makseteenuse pakkuja, vaid filiaalid ja/või tütarettevõtjad ise.

3. Iga terminal võetakse arvesse eraldi, ka juhul kui kaupmehe asukohas on mitu sama liiki terminali.

4. Enam kui ühe funktsiooniga ATM võetakse arvesse igas vastavas alaliigis. Seetõttu võib ATMide koguarv olla väiksem kui kõikide alaliikide summa. Topeltarvestamise vältimiseks ei summeerita alaliike.

5. Müügikoha (POS) terminalid esitatakse jaotusega EFTPOS terminalide kohta, mille osas omakorda esitatakse jaotused „Kontaktivabade tehingute lugemise” ja „e-raha tehingute lugemise” kohta. Neid alaliike ei summeerita, kuna need võivad esineda samaaegselt.

6. Enam kui ühe funktsiooniga e-raha kaarditerminal võetakse arvesse igas vastavas alaliigis. Seetõttu võib e-raha kaarditerminalide koguarv olla väiksem kui kõikide alaliikide summa. Topeltarvestamise vältimiseks ei tohiks alaliike summeerida.

1. Maksetehinguid kõikidele osapooltele algatavad mitterahaloomeasutused või, kui tehingupool on mitterahaloomeasutus, makseteenuste pakkujad. Siia kuuluvad:

2. Residendist makseteenuse pakkuja algatatud maksetehingud, mis on tehtud konkreetse tehingukorraldusega (st makseinstrumenti kasutades), võetakse arvesse liigi „Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused” all.

3. Siia kuuluvad rahaülekanded ühe osapoole erinevate kontode vahel ning ka erinevat liiki kontode vahel, vastavalt kasutatud makseteenusele. Erinevat liiki kontode vahelised ülekanded hõlmavad näiteks ülekandeid ülekantavalt hoiuselt kontole, millel hoitakse mitteülekantavat hoiust.

4. Maksekogumite puhul võetakse arvesse iga maksetehing eraldi.

5. Siia kuuluvad välisvääringus vääringustatud maksetehingud. Andmed konverteeritakse eurodeks EKP viitekursi või tehingutele kohaldatavate vahetuskursside alusel.

6. Vajadusel esitatakse eraldi andmed kaug- ja mittekaugtehingute kohta.

7. Residendist makseteenuse pakkuja algatatud maksetehingud, mis on tehtud ilma konkreetse tehingukorralduseta (st direktiivi (EL) 2015/2366 I lisas osutamata makseteenust kasutamata, tavalise raamatupidamiskandega mitterahaloomeasutuse kontol), esitatakse kategoorias „Muud teenused, mis jäävad välja direktiivi (EL) 2015/2366 ( 2 ) kohaldamisalast)”.

8. Maksetehingute andmed esitatakse jaotustega kasutatud makseteenuse kohta ja tehingu töötlemise skeemi kohta.

9. Saadetud tehingute puhul võetakse piiriülesed tehingud arvesse riigis, kus tehing algatatakse.

10. Saadetud tehingute puhul võetakse piiriülesed tehingud arvesse riigis, kus tehing laekub.

11. Piiriüleste kaardipõhiste makseteenuste osas esitatakse vastaspoole residentsus ja müügikoha asukoht koos. Kaugjuhtimise teel algatatud kaardipõhiste maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta vastuvõtva maksteenuse pakkuja riik ja müügikoha riik. Mittekaugjuhtimise teel algatatud kaardipõhiste maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta vastuvõtva maksteenuse pakkuja riik ja füüsilise terminali asukoha riik. Laekunud maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta saatva maksteenuse pakkuja riik ja müügikoha riik. Laekunud maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta saatva maksteenuse pakkuja riik ja füüsilise müügikoha riik.

12. „Saadetud piiriüleste tehingute” ja „laekunud piiriüleste tehingute” vahe näitab tehingute netosissevoolu aruandluse riiki või netoväljavoolu aruandluse riigist.

13. Finantsvoogude suund sõltub kasutatud makseteenusest ja tehingu algatamise kanalist:

14. „Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv (saadetud)” on kaheksa üksteist välistava alaliigi summa: „kreeditkorraldus (saadetud)”, „otsekorraldused (saadetud)”, „tehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mis on väljastatud residendist makseteenuse pakkujate poolt”, „ sularaha väljavõtmine kaardipõhist makseinstrumenti kasutades”, „e-raha maksetehingud (saadetud)”, „tšekid (saadetud)”, „rahasiirded (saadetud)” ja „muud makseteenused (saadetud)”. „Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv (laekunud)” on seitsme üksteist välistava alaliigi summa: „kreeditkorraldus (saadud)”, „otsekorraldused (saadud)”, „tehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mis on vastu võetud residendist makseteenuse pakkujate poolt”, „e-raha maksetehingud (saadud)”, „tšekid (saadud)”, „rahasiirded (saadud)” ja „muud makseteenused (saadud)”.

15. Iga tehing jaotatakse ühte kindlasse alaliiki, s.t „paberkandjal algatatud”, „elektrooniliselt algatatud” või „muu”. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on kreeditkorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kreeditkorralduste koguväärtuse suhtes.

16. Lisaks sellele määratakse makse algatamise teenuse pakkujad (PISP) alaliiki „PISP algatatud”. Samas ei mõjuta see alaliik kreeditkorralduste koguarvu ega koguväärtust.

17. „Elektrooniliselt algatatud” kreeditkorraldused jagunevad omakorda „failina/kogumina algatatud” ja „üksikmaksena algatatud” korraldusteks. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste koguväärtuse suhtes.

18. Kreeditkorralduste osas, mis esitatakse kategoorias „Üksikmaksena algatatud”, lisatakse alajaotused „Sularaha- või makseautomaat (ATM) või muu PSP terminal”, „Mobiilimakselahendus” ja „Krediidikorraldus internetipankades”. „ATM või muu PSP terminal” hõlmab ainult mittekaugtehinguna algatatud kreeditkorraldusi; „Mobiilimakselahendus” ja „Krediidikorraldus internetipankades” hõlmab ainult kaugtehinguna algatatud kreeditkorraldusi. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on kreeditkorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kreeditkorralduste koguväärtuse suhtes.

19. „Krediidikorraldused internetipankades” alaliik on „E-kaubanduse maksed”.

20. „Mobiilimakselahendus” alaliik on „P2P mobiilimakselahendus”.

21. Kreeditkorraldused on ka ühes või mõlemas otsas sularahas arveldatavad maksetehingud ning tehingud, mille puhul kasutatakse kreeditkorralduse makseteenust.

22. Siia kuuluvad ka kreeditkorraldused, mida kasutatakse krediitkaartidega, deebetkaartidega või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega tehtud tehingute tasaarveldamiseks.

23. Kreeditkorraldused hõlmavad ka ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) kreeditkorraldusi ja SEPA-väliseid tehinguid. Andmed elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste kohta esitatakse eraldi iga skeemi osas.

24. Andmed elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste kohta jagunevad täiendavalt kaugtehinguna algatatud kreeditkorraldusteks ja mittekaugtehinguna algatatud kreeditkorraldusteks. Nendes jaotustes esitatakse tehingute andmed iga skeemi poolt ja iga skeemi osas täiendavate jaotustega autentimise kanali järgi, st „SCA autentimine” või „mitte-SCA autentimine”. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on kreeditkorralduste koguarv kreeditkorralduse skeemide kaupa võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

25. „Mitte-SCA autentimise” tehingute puhul esitatakse põhjendused mitte-SCA kasutamise kohta (s.t „madal väärtus”, „kontaktivaba madal väärtus”, „endale tehtud makse”, „usaldusväärsed maksesaajad”, „korduvmakse”, „transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid”, „ettevõtjate turvatud maksemenetlused ja protokollid”, „tehingu riskianalüüs”). Kui kohaldada võib mitut erandit, tuleb esitada see, mida kohaldati. Alaliigid ei saa esineda samaaegselt. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes. Seevastu mitte-SCA kasutamise põhjendusi ei pea esitama maksesüsteemide lõikes, vaid ainult kaugtehinguna algatatud kreeditkorralduste ja mittekaugtehinguna algatatud kreeditkorralduste osas.

26. Kreeditkorralduste skeemide alusel jagunenud tehingute arv on võrdne elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste koguarvuga. Andmed tehingute kohta esitatakse iga skeemi kohta, eristades riigisisesed ja rahvusvahelised (näiteks SEPA krediitkorraldusskeem ja SEPA välkmaksete krediitkorraldusskeem). Sama põhimõtet kohaldatakse ka kreeditkorralduste koguväärtuse suhtes.

27. Alaliigid „failina/kogumina algatatud”, „üksikmaksena algatatud” ja „Muud” hõlmavad kõiki SEPA ja SEPA-väliseid tehinguid.

28. Saadetud riigisisesed tehingud, saadud riigisisesed tehingud, saadetud piiriülesed tehingud ja laekunud piiriülesed tehingud hõlmavad nii SEPA kui ka SEPA-väliseid tehinguid.

29. Kreeditkorraldused ei hõlma panga vormi kasutades kontole tehtud sularahamakseid.

30. Siia kuuluvad nii ühekordsed kui ka korduvad otsekorraldused. Korduvate otsekorralduste puhul võetakse iga üksik makse tehinguna arvesse.

31. Siia kuuluvad ka krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega tehtud tehingute tasaarveldamiseks kasutatud otsekorraldused, sest tegemist on kaardi valdaja eraldi maksega kaardi väljastajale.

32. Otsekorraldused jagunevad omakorda „failina/kogumina algatatud” ja „üksikmaksena algatatud” korraldusteks. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on otsekorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka otsekorralduste koguväärtuse suhtes.

33. Alaliigid „failina/kogumina algatatud” ja „üksikmaksena algatatud” hõlmavad kõiki SEPA ja SEPA-väliseid tehinguid.

34. Otsekorraldused jagunevad järgmiselt: „elektroonilises vormis nõusolek” ja „muus vormis nõusolek”. Alaliigid ei saa esineda samaaegselt. Alaliikide summa on otsekorralduste koguarv. Sama põhimõtet kohaldatakse ka otsekorralduste väärtuse suhtes.

35. Iga nõusoleku andmiseks kasutatud kanali osas esitatakse tehingud iga skeemi kohta, eristades riigisisesed ja rahvusvahelised (näiteks SEPA otsekorralduste põhiskeem või SEPA otsekorralduste B2B skeem).

36. Otsekorraldused ei hõlma panga vormi kasutades kontole tehtud sularahamakseid.

37. Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on väljastanud residendist makseteenuse pakkujad või mille puhul residendist makseteenuse pakkujad tehinguid vastu võtavad (v.a kaardid ainult e-raha funktsiooniga) esitatakse olenemata makse tootemärgist, mille alusel kaardipõhine maksetehing tehti.

38. Saadetud kaardipõhiste maksetehingute andmed esitab väljaandev makseteenuse pakkuja ja saadud kaardipõhiste maksetehingute andmed esitab vastuvõttev makseteenuse pakkuja.

39. „Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused” hõlmab andmeid virtuaalsetes müügikohtades (nt internetis või telefoni teel) tehtud kaardipõhiste maksetehingute kohta.

40. Kaardipõhised maksetehingud esitatakse jaotustega järgmise kohta: Elektrooniliselt algatatud ja mitte-elektrooniliselt algatatud. Kuna algatamise kanalid ei saa esineda samaaegselt, on kaardipõhiste maksetehingute koguarv võrdne algatamise kanalite summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kaardipõhiste maksetehingute koguväärtuse suhtes.

41. „Elektrooniliselt algatatud” jagunevad järgmiselt: „Mobiilimakselahendus”, „Füüsilises e-ülekande müügikoha terminalis algatatud”, „ATMis algatatud” ja „Muu”. Füüsilises e-ülekande müügikoha terminalis algatatud” ja „ATMis algatatud” hõlmavad ainult mittekaugtehinguna algatatud kaardipõhised maksetehingud; „Mobiilimakselahendus” hõlmab ainult kaugtehinguna algatatud kaardipõhised maksetehingud. Jaotus „Muud” hõlmab nii kaugtehinguna kui mittekaugtehinguna algatatud kaardipõhised maksetehingud. Kanalite alajaotused ei saa esineda samaaegselt. Sama põhimõtet kohaldatakse ka elektrooniliselt algatatud kaardipõhiste maksetehingute koguväärtuse suhtes.

42. Mitte-elektrooniliselt ja elektrooniliselt algatatud kaardipõhiste maksetehingute osas esitatakse täiendavad alajaotused kaug- ja mittekaugtehingu algatamise kanalite kohta ja nendes omakorda tuleb iga elektrooniliselt algatatud kaardipõhise maksetehingu osas esitada kaardipõhiste maksetehingute arv PCS kohta, eristades riigisisesed ja rahvusvahelised (näit VISA või MasterCard). Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

43. Iga PCS osas esitatakse jaotused kaardi funktsiooni kohta (näit deebet, edasilükatud deebet ja krediit) ning „SCA autentimise” ja „Mitte-SCA autentimise” kohta. Kaardipõhiste maksetehingute koguarv, mida töödeldakse kaardimaksesüsteemis, on mitmesuguste üksteist välistavate kaardifunktsioonide summa, mis võrdub tehingute arvuga SCA ja mitte-SCA autentimises. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

44. Saadetud tehingute arv jaotustega PCS kohta võrdub kaardipõhiste maksetehingute koguarvuga, mis on tehtud residentidest maksteenuste pakkujate poolt väljastatud kaartidega ja algatatud elektrooniliselt. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes ja residentidest makseteenuse pakkujate poolt vastu võetud (saadud) kaardipõhiste maksetehingute suhtes.

45. Mitte-SCA autentimise tehingute puhul esitatakse põhjendused mitte-SCA kasutamise kohta (s.t „madal väärtus”, „kontaktivaba madal väärtus”, „usaldusväärsed maksesaajad”, „korduvmakse”, „transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid”, „ettevõtjate turvatud maksemenetlused ja protokollid”, „tehingu riskianalüüs”, „kaupmehe algatatud tehing” ja „muu”). Kui kohaldada võib mitut erandit, tuleb esitada see, mida kohaldati. Mitte-SCA autentimise põhjendused ei saa esineda samaaegselt. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes. Seevastu mitte-SCA kasutamise põhjenduste osas ei pea esitama jaotusi PCS kohta, vaid ainult jaotused kaugtehinguna algatatud kreeditkorralduste ja mittekaugtehinguna algatatud elektrooniliste kaardimaksete osas.

46. Siia ei kuulu kaardipõhised maksetehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaardipõhiste instrumentidega, millel on ainult e-raha funktsioon.

47. Siia kuulub sularaha väljavõtmine residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaardipõhist makseinstrumenti kasutades, mille esitab kaardi väljaandja.

48. Sularaha väljavõtmise arv tuleb esitada iga PCS kohta, eristades riigisisesed ja rahvusvahelised (näiteks VISA või MasterCard). Iga PCS osas esitatakse jaotused kaardi funktsiooni kohta (st deebet, edasilükatud deebet ja krediit). Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

49. Iga tehing jaotatakse ühte kindlasse alaliiki, st tehinguteks „kaartidega, millele saab vahetult salvestada e-raha” ja tehinguteks „e-raha kontodega”. Kuna alaliigid on ei saa esineda samaaegselt, on e-raha maksetehingute koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka e-raha maksetehingute koguväärtuse suhtes.

50. Tehingute osas, mis määratakse alaliiki „e-raha kontodega”, esitatakse täiendav jaotus, mis on ainult üks järgmistest: „Kaardiga juurdepääs”, „Mobiilimakselahendused” ja „Muud”. Kuna alaliigid on ei saa esineda samaaegselt, on e-raha maksetehingute koguarv e-raha kontode osas võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka e-raha maksetehingute koguväärtuse suhtes.

51. „Mobiilimakselahenduse” alaliik on „P2P mobiilimakselahendus”.

52. „E-raha maksetehingute” osas esitatakse jaotused kaug- ja mittekaugtehingu algatamise kanalite kohta, millest igas omakorda „SCA autentimise” ja „Mitte-SCA autentimise” kohta. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on e-raha maksetehingute koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

53. „Mitte-SCA autentimise” all esitatud tehingud jagunevad seejärel mitte-SCA põhjenduste järgi (s.t „madal väärtus”, „kontaktivaba madal väärtus”, „usaldusväärsed maksesaajad”, „korduvmakse”, „transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid”„ettevõtjate turvatud maksemenetlused ja protokollid”, „endale tehtud maksed”, „tehingu riskianalüüs”, „kaupmehele tehtud makse” ja „muu”). Kui kohaldada võib mitut erandit, tuleb esitada see, mida kohaldati. Kuna mitte-SCA põhjendused ei saa esineda samaaegselt, on mitte-SCA autentimise koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

54. Andmed esitatakse saadetud ja saadud tšekkide kohta. Makse saaja PSP esitab andmed saadetud tšekkide kohta ja maksja PSP esitab andmed saadud tšekkide kohta.

55. Siia kuulub ka sularaha väljavõtmine tšekiga.

56. Siia ei kuulu sularaha väljavõtmine panga vormi kasutades.

57. Väljaantud tšekke, mida pole lõpparvelduseks esitatud, ei võeta arvesse.

58. Maksja PSP esitab andmed saadetud rahasiirete kohta ja makse saaja PSP esitab andmed saadud tšekkide kohta.

59. Rahasiirete andmeid ei esitata tehingute kohta, mis on seotud maksja või makse saaja maksekontodega. Nende tehingute andmed esitatakse vastava kasutatud makseinstrumendi all.

60. Andmed esitatakse saadetud ja saadud tehingute kohta.

61. Siia kuuluvad tehingud, kus kasutatakse makseteenuseid, mis on toodud direktiivi (EL) 2015/2366 I lisas, kuid mida ei saa liigitada makseteenusteks käesoleva määruse alusel. Seetõttu kuuluvad siia „Sularaha väljavõtmine teenindusleti kaudu” ja „Sularaha sissemaksed teenindusleti kaudu”. Sularaha väljavõtmist teenindusleti kaudu käsitletakse kui muid saadetud makseteenuseid ja sularaha sissemakseid teenindusleti kaudu käsitletakse kui muid saadud makseteenuseid.

62. Makse algatamise teenust kasutades algatatud tehingute andmed esitavad PISPid jaotustega kaug- ja mittekaugtehingu algatamise kanalite kohta, millest igas omakorda „SCA autentimise” ja „Mitte-SCA autentimise” kohta. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on makse algatamise teenuste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

63. Iga tehing määratakse ainult ühte alaliiki, s.t „Kreeditkorraldused” ja „Muu”. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on makse algatamise teenuste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute koguväärtuse suhtes.

64. Neid tehinguid ei esitata liigis „Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv”, kuna nad on lisatud tehinguks kasutatava vastava makseinstrumendina.

65. Siia kuukuvad alaliigid „Konto krediteerimine tavalise raamatupidamiskandega”, „Konto debiteerimine tavalise raamatupidamiskandega” ja „Muu”. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on „Muude teenuste (ei ole hõlmatud direktiivis (EL) 2015/2366)” koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

66. Alaliiki „Konto krediteerimine tavalise raamatupidamiskandega” ja „Konto debiteerimine tavalise raamatupidamiskandega” kuuluvad ainult tehingud ilma konkreetse tehingukorralduseta, mida teostatakse lihtsalt kandega kliendi kontole või kontolt ilma traditsioonilist makseteenust kasutamata.

1. Maksetehinguid mis tahes osapoolele algatavad mitterahaloomeasutused või, kui tehingupool on mitterahaloomeasutus, makseteenuste pakkujad. Siia kuuluvad:

2. Residendist makseteenuse pakkuja algatatud maksetehingud, mis on tehtud konkreetse tehingukorraldusega (st makseinstrumenti kasutades), võetakse arvesse liigi „Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused” all.

3. Siia kuuluvad rahaülekanded ühe osapoole erinevate kontode vahel ning ka erinevat tüüpi kontode vahel, vastavalt kasutatud makseteenusele. Erinevat tüüpi kontode vahelised ülekanded hõlmavad näiteks ülekandeid ülekantavalt hoiuselt kontole, millel hoitakse mitteülekantavat hoiust.

4. Maksekogumite puhul võetakse arvesse iga maksetehing eraldi.

5. Siia kuuluvad välisvääringus vääringustatud maksetehingud. Andmed konverteeritakse eurodeks EKP viitekursi või tehingutele kohaldatavate vahetuskursside alusel.

6. Vajadusel esitatakse eraldi andmed kaug- ja mittekaugtehingute kohta.

7. Nende tehingute andmed esitatakse vastava kasutatud makseinstrumendi all.

8. Saadetud tehingute puhul võetakse piiriülesed tehingud arvesse riigis, kus tehing algatatakse.

9. Saadetud tehingute puhul võetakse piiriülesed tehingud arvesse riigis, kus tehing laekub.

10. Piiriüleste kaardipõhiste makseteenuste osas esitatakse vastaspoole residentsus ja müügikoha asukoht koos. Kaugjuhtimise teel algatatud kaardipõhiste maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta vastuvõtva makseteenuse pakkuja riik ja müügikoha riik. Mittekaugjuhtimise teel algatatud kaardipõhiste maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta vastuvõtva maksteenuse pakkuja riik ja füüsilise terminali asukoha riik. Laekunud maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta saatva makseteenuse pakkuja riik ja müügikoha riik. Laekunud maksetehingute osas esitatakse maksetehingute kohta saatva makseteenuse pakkuja riik ja füüsilise müügikoha riik.

11. „Saadetud piiriüleste tehingute” ja „laekunud piiriüleste tehingute” vahe näitab tehingute netosissevoolu aruandluse riiki või netoväljavoolu aruandluse riigist.

12. Finantsvoogude suund sõltub kasutatud makseteenusest ja tehingu algatamise kanalist:

13. Iga tehing kuulub ühte kindlasse alaliiki, s.t kas „paberkandjal algatatud” või „elektrooniliselt algatatud”. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on kreeditkorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kreeditkorralduste koguväärtuse suhtes.

14. Lisaks sellele määratakse makse algatamise teenuse pakkujad (PISP) alaliiki „PISP algatatud”. Samas ei mõjuta see alaliik kreeditkorralduste koguarvu ega koguväärtust.

15. Kreeditkorraldused on ka ühes või mõlemas otsas sularahas arveldatavad maksetehingud ning tehingud, mille puhul kasutatakse kreeditkorralduse makseteenust.

16. Siia kuuluvad ka kreeditkorraldused, mida kasutatakse krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega tehtud tehingute tasaarveldamiseks.

17. Kreeditkorraldused hõlmavad ka ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) kreeditkorraldusi ja SEPA-väliseid tehinguid.

18. Elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste osas esitatakse jaotused kaug- ja mittekaugtehingu algatamise kanalite kohta, millest igas omakorda „SCA autentimise” ja „Mitte-SCA autentimise” kohta. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on kreeditkorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

19. „Mitte-SCA autentimise” all esitatud kreeditkorraldused esitatakse jaotustega mitte-SCA põhjenduste kohta (s.t „madal väärtus”, „kontaktivaba madal väärtus”, „endale tehtud makse”, „usaldusväärsed maksesaajad”, „korduvmakse”, „transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid”, „ettevõtjate turvatud maksemenetlused ja protokollid”, „tehingu riskianalüüs”). Kui kohaldada võib mitut erandit, tuleb esitada see, mida kohaldati. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on „Mitte-SCA autentimise” koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

20. Saadetud riigisisesed tehingud, saadetud piiriülesed tehingud ja laekunud piiriülesed tehingud hõlmavad nii SEPA kui ka SEPA-väliseid tehinguid.

21. Kreeditkorraldused ei hõlma panga vormi kasutades kontole tehtud sularahamakseid.

22. Siia kuuluvad nii ühekordsed kui ka korduvad otsekorraldused. Korduvate otsekorralduste puhul võetakse iga üksik makse tehinguna arvesse.

23. Siia kuuluvad ka krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega tehtud tehingute tasaarveldamiseks kasutatud otsekorraldused, sest tegemist on kaardi valdaja eraldi maksega kaardi väljastajale.

24. Otsekorraldused hõlmavad nii SEPA otsekorraldusi kui ka SEPA-väliseid otsekorraldusi.

25. Otsekorraldused jagunevad järgmiselt: „Elektroonilises vormis nõusolek” ja „Muus vormis nõusolek”. Alaliigid ei saa esineda samaaegselt. Alaliikide summa on otsekorralduste koguarv. Sama põhimõtet kohaldatakse ka otsekorralduste väärtuse suhtes.

26. Otsekorraldused ei hõlma panga vormi kasutades kontole tehtud sularahamakseid.

27. Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on väljastanud residendist makseteenuse pakkujad või mille puhul residendist makseteenuse pakkujad tehinguid vastu võtavad (v.a kaardid ainult e-raha funktsiooniga) esitatakse olenemata makse tootemärgist, mille alusel maksetehing tehti.

28. Saadetud kaardipõhiste maksetehingute andmed esitab väljaandev makseteenuse pakkuja ja saadud kaardipõhiste maksetehingute andmed esitab vastuvõttev makseteenuse pakkuja.

29. „Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused” hõlmab andmeid virtuaalsetes müügikohtades (nt internetis või telefoni teel) tehtud kaardipõhiste maksetehingute kohta.

30. Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega esitatakse jaotustega järgmise kohta: elektrooniliselt algatatud ja mitte-elektrooniliselt algatatud. Kuna algatamise kanalid ei saa esineda samaaegselt, on kaardipõhiste maksetehingute koguarv võrdne algatamise kanalite summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute koguväärtuse suhtes.

31. Kaardipõhised maksetehingud, mis on algatatud elektrooniliselt, esitatakse jaotustega kaug- ja mittekaugtehingu algatamise kanalite kohta, millest igas tuleb esitada kaardipõhiste maksetehingute arv kaardi funktsiooni kohta (s.t deebet, edasilükatud deebet ja krediit) ning „SCA autentimise” ja „Mitte-SCA autentimise” kohta. Kaardipõhiste maksetehingute koguarv, mis on algatatud elektrooniliselt, on erinevate üksteist välistavate kaardifunktsioonide summa, mis võrdub tehingute arvuga SCA ja mitte-SCA autentimises. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

32. Mitte-SCA autentimise tehingute puhul esitatakse põhjendused mitte-SCA kasutamise kohta (s.t „madal väärtus”, „kontaktivaba madal väärtus”, „usaldusväärsed maksesaajad”, „korduvmakse”, „transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid”, „ettevõtjate turvatud maksemenetlused ja protokollid”, „tehingu riskianalüüs”, „kaupmehe algatatud tehing” ja „muu”). Kui kohaldada võib mitut erandit, tuleb esitada see, mida kohaldati. Kuna mitte-SCA põhjendused ei saa esineda samaaegselt, on mitte-SCA autentimise koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

33. Siia ei kuulu kaardipõhised maksetehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaardipõhiste instrumentidega, millel on ainult e-raha funktsioon.

34. Siia kuulub sularaha väljavõtmine residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaardipõhist makseinstrumenti kasutades, mille esitab kaardi väljaandja.

35. Sularaha väljavõtmiste arv tuleb esitada iga kaardi funktsiooni kohta (s.t deebet, edasilükatud deebet ja krediit). Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

36. „E-raha maksetehingute” osas esitatakse jaotused kaug- ja mittekaugtehingu algatamise kanalite kohta, millest igas omakorda „SCA autentimise” ja „Mitte-SCA autentimise” kohta. Kuna alaliigid on ei saa esineda samaaegselt, on e-raha maksetehingute koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

37. „Mitte-SCA autentimise” all esitatud tehingud esitatakse jaotustega mitte-SCA põhjenduste kohta (s.t „madal väärtus”, „kontaktivaba madal väärtus”, „usaldusväärsed maksesaajad”, „korduvmakse”, „transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid”„ettevõtjate turvatud maksemenetlused ja protokollid”, „endale tehtud maksed”, „tehingu riskianalüüs”, „kaupmehele tehtud makse” ja „muu”). Kui kohaldada võib mitut erandit, tuleb esitada see, mida kohaldati. Kuna mitte-SCA põhjendused ei saa esineda samaaegselt, on mitte-SCA autentimise koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

38. Saadetud rahasiirded esitab maksja makseteenuse pakkuja.

39. Rahasiirete andmeid ei esitata tehingute kohta, mis on seotud maksja või makse saaja maksekontodega. Nende tehingute andmed esitatakse vastava kasutatud makseinstrumendi all.

40. Makse algatamise teenust kasutades algatatud tehingute andmed esitatakse jaotustega kaug- ja mittekaugtehingu algatamise kanalite kohta, millest igas omakorda „SCA autentimise” ja „Mitte-SCA autentimise” kohta. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on makse algatamise teenuste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

41. Iga tehing määratakse ainult ühte alaliiki, s.t „Kreeditkorraldused” ja „Muu”. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on makse algatamise teenuste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute koguväärtuse suhtes.

42. Neid tehinguid ei esitata liigis „Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv”, kuna nad on lisatud tehinguks kasutatava vastava makseinstrumendina.

1. Tabelis 5a esitatud petturlike maksetehingute suhtes kohaldatakse 2.3.1 osa punkte 1 kuni 66. Siia ei kuulu saadud petturlikud maksed, v.a vastuvõetud kaardipõhised maksetehingud.

2. Makseteenuse pakkuja esitab andmed kõikide petturlike maksetehingute kohta pärast pettuse avastamist kliendi kaebuse või muu tagajärjel, olenemata sellest, kas petturliku maksetehinguga seotud juhtum on andmete esitamise ajaks lahendatud.

3. Lisaks alajaotustele, mida käsitleb 2.3.1 osa, tuleb esitada „Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta” järgmise osas: petturlikud kreeditkorraldused, petturlikud otsekorraldused, petturlikud kaardimaksed, kui kaardipõhise makseinstrumendi on välja andnud residendist PSP (v.a kaardid, millel on ainult e-raha funktsioon), ja petturlikud e-raha ülekanded, kui e-raha emitendiks on residendist PSP.

4. „Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta” jaguneb järgmiselt: „andmeid esitav PSP”, „andmeid esitava PSP makseteenuse kasutaja (PSU)” ja „Muu”. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on „Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta” võrdne alaliikide summaga.

5. „Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta” esitab PSP, kes andis teada petturlikust maksetehingust, ainult petturlike maksetehingute väärtuse ulatuses. Neid andmeid esitatakse ainult saadetud tehingute kohta.

6. Andmete summa „Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta” osas ei võrdu petturlike tehingute kogusummaga.

7. Elektrooniliselt algatatud petturlikud kreeditkorraldused esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta (s.t petturi poolt maksekäsundi andmine, petturi poolt maksekäsundi muutmine, petturi poolt maksja manipuleerimine maksekäsundi andmiseks, ja maksja petturlik tegevus).

8. Pettuse algpunkti andmed esitatakse jaotustega krediitkorraldusskeemide kohta, mis omakorda esitatakse jaotustega „SCA autentimise” ja „Mitte-SCA autentimise” kohta.

9. Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike kreeditkorralduse skeemideks jagunenud krediidikorralduste koguarv kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

10. Petturlikud otsekorraldused esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta („Autoriseerimata maksetehing” ja „Maksja manipuleerimine”.)

11. Pettuse algpunkt esitatakse iga otsekorralduse skeemi kohta, kus see jaguneb järgmiselt: „elektroonilises vormis nõusolek” ja „muus vormis nõusolek”.

12. Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike otsekorralduste koguarv koos jaotustega otsekorralduse skeemide kohta kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

13. Petturlikud kaardipõhised maksetehingud esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta (s.t „Petturi poolt maksekäsundi muutmine”, „Maksja manipuleerimine kaardimakse tegemiseks” ja „Petturi poolt maksekäsundi andmine”, mille osas esitatakse jaotused järgmise kohta: „Kaotatud või varastatud kaart”, „Saamata kaart”, „Võltsitud kaart”, „Kaardiandmete vargus” ja „Muu”).

14. Pettuse algpunkti andmed esitatakse jaotustega järgmise kohta: „SCA autentimine” ja „Mitte-SCA autentimine”.

15. Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike kaardipõhiste maksetehingute koguarv PCSde kohta kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

16. Petturlikud sularaha väljavõtmised esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta (s.t „Maksja manipuleerimine sularaha väljavõtmiseks” ja „Petturi poolt maksekäsundi andmine”, mille osas esitatakse jaotused järgmise kohta: „Kaotatud või varastatud kaart”, „Saamata kaart”, „Võltsitud kaart” ja „Muu”). Pettuse algpunktid PCS kohta ei saa esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike sularaha väljavõtmiste koguarv PCSde kohta kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

17. Petturlikud e-raha maksetehingud esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta (s.t „Petturi poolt maksekäsundi muutmine”, „Maksja manipuleerimine e-raha makse tegemiseks” ja „Petturi poolt maksekäsundi andmine”, mille osas esitatakse jaotused järgmise kohta: „Kaotatud või varastatud e-raha kaart”, „Saamata e-raha kaart”, „Võltsitud e-raha kaart”, „Kaardiandmete vargus” ja „Autoriseerimata e-raha kontotehing”).

18. Pettuse algpunktid esitatakse jaotustega kaug- ja mittekaugtehinguna algatatud e-raha maksetehingu kohta, mis omakorda jaotustega SCA autentimise“ ja „Mitte-SCA autentimise” kohta.

19. Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike e-raha maksetehingute koguarv kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

1. Tabelis 5b esitatud petturlike tehingute suhtes kohaldatakse 2.3.2 osa punkte 1 kuni 42.

2. Makseteenuse pakkuja esitab andmed kõikide petturlike maksetehingute kohta pärast pettuse avastamist, näiteks kliendi kaebuse või muu tagajärjel, olenemata sellest, kas petturliku maksetehinguga seotud juhtum on andmete esitamise ajaks lahendatud.

3. Lisaks jaotustele, mis on selgitatud 2.3.2 osas, tuleb esitada „Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta” järgmise osas: petturlikud kreeditkorraldused, petturlikud otsekorraldused, petturlikud kaardimaksed, kui kaardipõhise makseinstrumendi on välja andnud residendist PSP (v.a kaardid, millel on ainult e-raha funktsioon), ja petturlikud e-raha ülekanded, kui e-raha emitendiks on residendist PSP.

4. „Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta” jaguneb järgmiselt: „Andmeid esitav PSP”, „Andmeid esitava PSP makseteenuse kasutaja (PSU)” ja „Muu”. Kuna alaliigid ei saa esineda samaaegselt, on „Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta” võrdne alaliikide summaga.

5. „Pettusest tuleneva kahjumi vastutava isiku kohta” esitab PSP, kes andis teada petturlikust maksetehingust, ainult petturlike maksetehingute väärtuse ulatuses. Neid andmeid esitatakse ainult saadetud tehingute kohta.

6. Andmete summa „Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta” osas ei võrdu petturlike tehingute kogusummaga.

7. Petturlikud kreeditkorraldused esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta (s.t „Petturi poolt maksekäsundi andmine”, „Petturi poolt maksekäsundi muutmine” ja „Petturi poolt maksja manipuleerimine maksekäsundi andmiseks”).

8. Pettuse algpunkti andmed jagunevad järgmiselt: „SCA autentimine” ja „Mitte-SCA autentimine”.

9. Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike kreeditkorralduste koguarv kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

10. Petturlikud otsekorraldused esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta („Autoriseerimata maksetehing” ja „Maksja manipuleerimine”.)

11. Pettuse algpunkti aruandlusandmed jagunevad järgmiselt: „Elektroonilises vormis nõusolek” ja „Muus vormis nõusolek”.

12. Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike otsekorralduste koguarv kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

13. Petturlikud kaardipõhised maksetehingud esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta (s.t „Petturi poolt maksekäsundi muutmine”, „Maksja manipuleerimine kaardipõhise maksetehingu tegemiseks” ja „Petturi poolt maksekäsundi andmine”, mille osas esitatakse jaotused järgmise kohta: „Kaotatud või varastatud kaart”, „Saamata kaart”, „Võltsitud kaart”, „Kaardiandmete vargus” ja „Muu”).

14. Pettuse algpunkti andmed jagunevad järgmiselt: „SCA autentimine” ja „Mitte-SCA autentimine”.

15. Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike kaardipõhiste maksetehingute koguarv kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

16. Petturlikud sularaha väljavõtmised esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta (s.t „Maksja manipuleerimine sularaha väljavõtmiseks” ja „Petturi poolt maksekäsundi andmine”, mille osas esitatakse jaotused järgmise kohta: „Kaotatud või varastatud kaart”, „Saamata kaart”, „Võltsitud kaart” ja „Muu”).

17. Pettuse algpunkti andmed jagunevad järgmiselt: „SCA autentimine” ja „Mitte-SCA autentimine”.

18. Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike sularaha väljavõtmiste koguarv kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

19. Petturlikud e-raha maksetehingud esitatakse jaotustega pettuse algpunkti kohta (s.t „Petturi poolt maksekäsundi muutmine”, „Maksja manipuleerimine e-raha makse tegemiseks” ja „Petturi poolt maksekäsundi andmine”, mille osas esitatakse jaotused järgmise kohta: „Kaotatud või varastatud e-raha kaart”, „Saamata e-raha kaart”, „Võltsitud e-raha kaart”, „Kaardiandmete vargus” ja „Autoriseerimata e-raha kontotehing”).

20. Pettuse algpunkti andmed jagunevad järgmiselt: „SCA autentimine” ja „Mitte-SCA autentimine”.

21. Iga jaotuse osas ei saa mitu pettuse algpunkti esineda samaaegselt. Seetõttu võrdub petturlike e-raha maksetehingute koguarv kõikide pettuse algpunktide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka tehingute väärtuse suhtes.

1. Kõik selle tabeli näitajad osutavad füüsilises (mitte virtuaalses) terminalis tehtud sularaha- või sularahata maksetehingutele.

2. Residentidest PSPd esitavad teabe kõikide terminalides vastuvõetud maksetehingute kohta.

3. Residendist makseteenuse pakkujad esitavad andmed kõikide makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt terminalides vastuvõetud maksetehingute kohta.

4. Emaettevõtjast makseteenuse pakkuja ei esita andmeid makseteenuse pakkuja välisfiliaalide või tütarettevõtjate poolt terminalides vastuvõetud maksetehingute kohta.

5. Tehingud terminali liigi kaupa jagunevad makseteenuse pakkuja residentsuse alusel kolmeks. Punktides a ja b nimetatud liigid võetakse arvesse vastuvõtja poolel, punktis c nimetatud liik väljaandja poolel:

6. Punktis 5 nimetatud liikide a, b ja c alaliike ei summeerita.

7. Selles tabelis põhineb geograafiline jaotus terminali asukohal.

8. „E-raha maksetehingud e-raha funktsiooniga kaartidega” hõlmab tehingud kaartidega, millel saab vahetult salvestada e-raha, ja kaartidega, millel on juurdepääs e-raha kontol hoiustatud e-rahale.

9. Sularaha väljamaksete osas müügikoha terminalides, mille osas ei saa andmeid sularaha väljamaksete kohta müügikoha terminalides eristada, esitatakse andmed „müügikoha tehingute” all.

10. Teenindusleti kaudu sularaha väljavõtmiste andmed hõlmavad makseteenuse pakkuja juures päeva- või ööhoiusena hoiustatud sularaha, mis krediteeritakse makseteenuse pakkuja kontole. Need tehingud ei ole otseselt maksed ja hõlmavad ainult muutuse sularahast kontorahaks.

11. Teenindusleti kaudu sularaha väljavõtmise tehingud ei ole otseselt maksed ja hõlmavad ainult muutuse kontorahast sularahaks.

1. See tabel näitab maksesüsteemis osalejate (sõltumata nende asukohast) arvu, liiki ja institutsionaalset sektorit ja selle esitab maksesüsteemi haldaja.

2. „Osalejate arv” on kahe teineteist välistava alaliigi „Otseosalejad” ja „Kaudsed osalejad” summa.

3. „Otseosalejad” on kolme üksteist välistava alaliigi „Krediidiasutused”, „Keskpank” ja „Muud otseosalejad” summa.

4. „Muud otseosalejad” on nelja üksteist välistava alaliigi „Avalik haldus”, „Makse- ja arveldusasutused”, „Muud finantsasutused” ja „Muu” summa.

1. See tabel näitab maksetehinguid, mis töödeldakse maksesüsteemides, mis jagunevad suurmaksete arveldussüsteemideks ja jaemaksete maksesüsteemideks, ja selle esitab maksesüsteemi haldaja.

2. Andmed makseteenuse pakkuja poolt iseenda arvel tehtud maksetehingute kohta esitatakse vastavate näitajate all.

3. Maksesüsteemi puhul, mida muu maksesüsteem (nt kõrvalmaksesüsteem) kasutab oma positsioonide arveldamiseks, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

4. Iga makse võetakse arvesse ainult üks kord saatva osaleja poolel, st maksja konto debiteerimist ja makse saaja konto krediteerimist ei võeta arvesse eraldi. Vt finantsvoogude jaotust 2.3 osas eespool.

5. Multi-kreeditkorralduste (st maksekogumite) puhul võetakse iga makse arvesse eraldi.

6. Tasaarveldussüsteemide puhul esitatakse andmed maksetehingute brutoarvu ja brutoväärtuse kohta, mitte tasaarvelduse tulemuse kohta.

7. Maksesüsteemid eristavad ja esitavad andmed riigisiseste ja piiriüleste tehingute kohta vastavalt saatva ja vastuvõtva osaleja residentsusele. Tehingute liigitamine „riigisisesteks tehinguteks” või „piiriülesteks tehinguteks” osutab osapoolte asukohale.

8. Topeltarvestamise vältimiseks võetakse piiriülesed tehingud arvesse riigis, kus tehing algatatakse.

9. ATMis algatatud tehingud esitatakse jaotustega vastava kasutatud makseteenuse kohta.

10. „Kaardipõhiste makseinstrumentide” andmed hõlmavad kõiki maksesüsteemis töödeldud maksetehinguid, sõltumata kaardipõhise makseinstrumendi väljastamise või kasutamise kohast.

11. Siia ei kuulu tühistatud maksetehingud. Siia kuuluvad hiljem tagasi lükatud tehingud.

1. Tabelis 9 esitatud tehingute suhtes kohaldatakse 2.3.1 osa punkte 1 kuni 66, v.a punkt 11. Tabelis 9 esitatakse kaugtehinguna algatatud piiriüleste kaardipõhiste maksetehingute andmed, osutades müügikoha asukoha riigile; seevastu mittekaugtehinguna algatatud piiriüleste kaardipõhiste maksetehingute andmed esitatakse, osutades füüsilise terminali asukoha riigile.

2. Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega, mille on väljastanud residendist makseteenuse pakkujad (v.a kaardid ainult e-raha funktsiooniga) esitatakse olenemata makse tootemärgist, mille alusel maksetehing tehti.

3. Andmed saadetud kaardipõhiste maksetehingute kohta esitab väljaandev makseteenuse pakkuja.

4. „Kaardipõhised maksetehingud” hõlmab andmeid virtuaalsetes müügikohtades (nt internetis või telefoni teel) tehtud kaardipõhiste maksetehingute kohta.

5. Kaardipõhised maksetehingud kaardipõhiste makseinstrumentidega esitatakse jaotustega järgmise kohta: „Elektrooniliselt algatatud” jaotustega kaugtehinguna algatatud tehingute ja mittekaugtehinguna algatatud tehingute kohta. Kanalite alajaotused ei saa esineda samaaegselt.

6. „Elektrooniliselt algatatud” tehingute andmetele lisatakse kaupmehe kategooria kood (MCC-kood), kui see on andmeesitajale kättesaadav, nii kaug- kui mittekaugtehingute kohta.