Artikkel 3 Mõisted

„kasvuhoonegaaside heide“ – süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heide atmosfääri;

„biokütused“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 33 määratletud biokütused;

„biogaas“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 28 määratletud biogaas;

„ringlussevõetud süsinikupõhised kütused“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 35 määratletud ringlussevõetud süsinikupõhised kütused;

„muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 36 määratletud muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused;

„toidu- ja söödakultuurid“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 40 määratletud toidu- ja söödakultuurid;

„heitevaba tehnoloogia“ – tehnoloogia, mille kasutamisel energia andmiseks ei paiska laevad atmosfääri järgmisi kasvuhoonegaase ega õhusaasteaineid: süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), vääveloksiidid (SOx), lämmastikoksiidid (NOx) ja tahked osakesed (PM);

„asendusenergiaallikad“ – pardal toodetav taastuvenergia või kaldaelektri toitest saadav elekter;

„tuuleenergial põhinev veojõud“ – laeva osaliselt või täielikult tuuleenergial põhinev veojõud, mille saamiseks kasutatakse tuuleenergial põhinevaid jõuseadmeid, näiteks rootorpurjed, kerged ülapurjed, kõvad või jäigad purjed, pehmed purjed, imitiivad või turbiinid;

„külastatav sadam“ – sadam, kus laev peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks, välja arvatud üksnes tankimise, varude täiendamise, meeskonna vahetamise, kuivdokki minemise või laeva või selle seadmete parandamise eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool sadamaid, üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavad peatused sadamas ning konteinerilaevade peatused konteinerite ümberlaadimisega tegelevas naabersadamas, mis on loetletud artikli 2 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktis;

„reis“ – määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis c määratletud reis;

„äärepoolseim piirkond“ – ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud territoorium;

„ettevõtja“ – laevaomanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult üle vastutuse laeva käitamise eest ning on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja kogu vastutuse, mis on sätestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelises koodeksis;

„kogumahutavus“ – määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis e määratletud kogumahutavus;

„kai ääres seisev laev“ – määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis n määratletud kai ääres seisev laev;

„ankrualal viibiv laev“ – kai ääres seisev laev, mis ei ole kai äärde sildunud;

„pardal kasutatav energia“ – megadžaulides (MJ) väljendatud energiahulk, mida laev kasutab käitursüsteemi jaoks ja pardal olevate seadmete käitamiseks merel või kai ääres;

„allikast pardani“ – heite arvutamise meetod, milles võetakse arvesse energia tootmise, transpordi, jaotamise ja pardal kasutamise mõju kasvuhoonegaaside heitele, sealhulgas põlemise ajal;

„pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukus“ – kasvuhoonegaaside heite kogus väljendatuna CO2 ekvivalendi grammides, mis on kindlaks määratud allikast pardani meetodi alusel pardal kasutatava energia MJ kohta;

„heitekoefitsient“ – kasvuhoonegaasi keskmine heitemäär võrreldes lähtevoo tegevusandmetega, eeldades täielikku oksüdeerumist põlemisel ja täielikku muundumist kõigi teiste keemiliste reaktsioonide puhul;

„jääklass“ – laevale lipuriigi pädeva asutuse või selle riigi tunnustatud organisatsiooni antud tähis, mis näitab, et laev on projekteeritud navigeerimiseks merejää oludes;

„jääserv“ – lahtise mere ja igasuguse merejää (kinnis- või ajujää) vaheline piiriala teataval ajahetkel, nagu see on kindlaks määratud Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni 2014. aasta märtsis avaldatud merejää nomenklatuuri punktis 4.4.8;

„jääoludes navigeerimine“ – jääklassiga laeva navigeerimine jääserva jääval merealal;

„kaldaelektri toide“ – süsteem, mille abil varustatakse elektriga kai ääres seisvaid laevu madal- või kõrgepingelise vahelduv- või alalisvooluga, sealhulgas laeval ja sadamas olevad seadmed, kui nad toidavad vahetult laeva peajaotuskilpi, varustades energiaga laeval olevaid eluruume, teeninduspunkte või laadides akusid;

„elektrienergia nõudlus kai ääres“ – kai ääres seisva laeva nõudlus elektrienergia järele, et rahuldada laeva pardal kõik elektripõhised energiavajadused;

„kai ääres seisva laeva kindlakstehtud elektrienergia kogunõudlus“ – kai ääres seisva laeva elektrienergia kogunõudluse kõrgeim väärtus, mida väljendatakse kilovattides ning mis hõlmab laeval olevate eluruumide ja lastikäitlemise koormust;

„tõendaja“ – kontrollitoiminguid tegev juriidiline isik, kelle riiklik akrediteerimisasutus on akrediteerinud vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 ja käesolevale määrusele;

„FuelEU vastavustunnistus“ – tõendaja poolt ettevõtjale konkreetse laeva kohta antud dokument, mis kinnitab, et kõnealune laev on täitnud teatava aruandeperioodi jooksul käesoleva määruse nõuded;

„reisilaev“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/802 (23) artikli 2 punktis i määratletud reisilaev;

„kruiisilaev“ – lastitekita reisilaev, mis on eranditult projekteeritud reisijate veoks ärieesmärkidel ja pakub merereisi ajal ööbimisega majutust;

„konteinerilaev“ – laev, mis on projekteeritud üksnes konteinerite veoks lastiruumis ja tekil;

„nõuetele mittevastav sadamakülastus“ – sadamakülastus, mille jooksul laev ei vasta artikli 6 lõike 1 nõuetele ning mille suhtes ei kohaldata ühtegi artikli 6 lõikes 5 sätestatud erandit;

„kõige vähem soositud tootmisviis“ – kõige rohkem süsinikuheidet tekitav tootmisviis, mida kasutatakse konkreetse kütuse puhul;

„CO2 ekvivalent“ – mõõtühik, mida kasutatakse CO2, CH4 ja N2O heite arvutamiseks nende globaalse soojendamise potentsiaali põhjal, teisendades CH4 ja N2O kogused samaväärseks CO2 kogusega, millel on samasugune globaalse soojendamise potentsiaal;

„vastavusbilanss“ – laeva pardal kasutatava energia aasta keskmise kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärade ületäitmise või alatäitmise näitaja või muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste alleesmärk, mis arvutatakse vastavalt IV lisa A osale;

„nõuetele vastavuse ülejääk“ – positiivse väärtusega vastavusbilanss;

„nõuetele vastavuse puudujääk“ – negatiivse väärtusega vastavusbilanss;

„laevade kogumi vastavusbilanss“ – kõigi kogumisse kuuluvate laevade nõuetele vastavuse bilansside summa;

„sadama pidaja“ – määruse (EL) 2017/352 artikli 2 punktis 5 määratletud sadama pidaja;

„haldav riik“ – liikmesriik, mis on määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti y kohaldamisel ettevõtjale käesoleva määruse tähenduses, ilma et see piiraks vastutava pädeva asutuse määramist asjaomases liikmesriigis;

„aruandeperiood“ – ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini aastal, mille jooksul jälgitakse ja salvestatakse käesolevas määruses osutatud teavet, kusjuures kahel eri kalendriaastal algava ja lõppeva reisi korral arvestatakse asjakohased andmed asjaomase kalendriaasta alla;

„kontrolliperiood“ – vahetult aruandeperioodile järgnev kalendriaasta.