Preamble: 1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2022/591 (4) vastu võetud Euroopa Liidu kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt peavad komisjon, liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning sidusrühmad nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil tulemuslikult kohaldama rangeid läbipaistvuse, üldsuse osalemise ja õiguskaitse kättesaadavuse standardeid kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (edaspidi „Århusi konventsioon“).

(2)

Århusi konventsioonis, mille Euroopa Ühendus ratifitseeris nõukogu otsusega 2005/370/EÜ (5)17. veebruaril 2005, tunnistatakse, et laiem avalik juurdepääs keskkonnateabele ning sellise teabe levik aitavad suurendada teadlikkust keskkonnaküsimustest ja soodustavad vaba arvamustevahetust, üldsuse tulemuslikumat osalemist keskkonnaasjade üle otsustamises ning kokkuvõttes ka paremat keskkonda. Lisaks tunnustatakse Århusi konventsioonis õigust niisuguste isikuandmete ja/või failide konfidentsiaalsuse kaitsele, mis on seotud füüsilise isikuga, kes ei ole nõustunud teabe avalikustamisega üldsusele, kui selline konfidentsiaalsus on ette nähtud riigisisese õigusega. Kui liidu õiguses nõutakse, et äri- või tööstusteave peab õigustatud majandusliku huvi kaitsmise eesmärgil jääma konfidentsiaalseks, tuleks niisugune konfidentsiaalsus tagada.

(3)

Käesoleva määruse raames kohaldatakse liikmesriikides või liidu institutsioonides, organites ja asutustes toimuva isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/679 (6) ja (EL) 2018/1725 (7). Sellele vastavalt on andmesubjektidel õigus saada teavet oma andmete töötlemise kohta käesoleva määruse alusel ja nimetatud määrustest tulenevate õiguste kasutamise kohta.

(4)

2. detsembril 2005. aastal ratifitseeris Euroopa Ühendus nõukogu otsusega 2006/61/EÜ (8) UNECE saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli (edaspidi „protokoll“).

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (9) loodi protokolli rakendamiseks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister.

(6)

Komisjoni 13. detsembril 2017. aastal avaldatud aruandes määruse (EÜ) nr 166/2006 rakendamise edenemise kohta jõuti järeldusele, et aruandluskohustusi tuleks ühtlustada, uurides täiendavalt koostoimet muude asjakohaste liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, mis käsitlevad tööstuskäitistest lähtuvat saastust, sealhulgas eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL (10) ja nõukogu direktiiviga 91/271/EMÜ (11). Samuti rõhutati aruandes vajadust uurida võimalusi täiendava taustteabe lisamiseks, et muuta esitatud andmete kasutamine tulemuslikumaks.

(7)

Komisjoni 12. mai 2021. aasta teatises „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ esitati liidu tegevuskava, milles käsitletakse nullsaastet, energeetikat, CO2 heite vähendamist ja ringmajandust ning toetatakse esitatud teabe tõhusat kasutamist nullsaaste laiemas seire- ja väljavaateraamistikus ning kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud seireraamistikus.

(8)

Kooskõlas järeldustega, milleni komisjon jõudis oma 13. detsembril 2017. aastal avaldatud aruandes määruse (EÜ) nr 166/2006 rakendamise edenemise kohta, töötas komisjon 2021. aasta juunis Euroopa Keskkonnaameti (edaspidi „keskkonnaamet“) toetusel välja tööstusheite portaali (edaspidi „portaal“), millega asendatakse Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister, et parandada koostoimet direktiivi 2010/75/EL kohase aruandlusega.

(9)

Portaal peaks andma üldsusele tasuta veebipõhise juurdepääsu lõimitumale ja sidusamale andmekogumile tööstuskäitiste tekitatava keskkonnasurve põhiliikide kohta, sest sellised andmed on kulutõhusad vahendid, mille abil teha keskkonnateemaga seotud võrdluseid ja otsuseid, soodustada paremat keskkonnatoimet, jälgida suundumusi, tõendada saastuse vähendamisel tehtud edusamme, võrrelda käitisi võrdlusalustega, jälgida vastavust asjakohastele rahvusvahelistele kokkulepetele, määrata kindlaks prioriteete ning hinnata liidu ja liikmesriikide keskkonnapoliitika ja -programmide tulemuslikkust.

(10)

Portaalis tuleks kuvada selles sisalduvaid andmeid nii koondatult kui ka koondamata kujul, et võimaldada kasutajatel teha sihtotsinguid ja et teha kättesaadavaks elektrooniline vahend andmete hõlpsaks väljavõtmiseks, sealhulgas päringupõhiste andmekogumite vormis.

(11)

Aruandlusnõudeid tuleks kohaldada käitise tasandil, et rakendada koostoimet portaali ja tööstuskäitiste tekitatavat keskkonnasurvet kajastavate andmebaaside vahel, kaasa arvatud direktiiviga 2010/75/EL hõlmatud andmebaasid, ning tagada sidusus kõnealuse direktiiviga ning toetada selle rakendamist.

(12)

Selleks, et täita protokolli nõudeid, tuleks käesolevas määruses sätestatud aruandlusnõudeid kohaldada kõigi protokolli I lisas loetletud tegevusvaldkondade suhtes ja nende aruandlusnõuete täitmisel tuleks esitada ka rajatis, mille juurde käitis või selle osa kuulub. Lisaks peaks selleks, et saavutada koostoime liidu asjakohase keskkonnaalase õigusega, mis mõjutab tööstuskäitisi, olema käesoleva määruse kohaldamisala kooskõlas ka direktiivi 2010/75/EL I ja Ia lisas osutatud tööstustegevuse valdkondadega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2193 (12) hõlmatud teatavate tegevusvaldkondadega.

(13)

Selleks, et jälgida tööstuskäitiste keskkonnatoimet, peaks portaali sisestatavad andmed hõlmama teatavate saasteainete heidet keskkonda, neid saasteaineid sisaldava reovee ülekandeid väljapoole tegevuskohta ja jäätmete ülekandeid väljapoole tegevuskohta, kui nende saasteainete ja jäätmete kogus ületab II lisas loetletud kohaldatavaid künniseid.

(14)

Samuti peaks portaal sisaldama andmeid asjaomaste käitiste vee, energia ja asjakohaste toormete kasutuse kohta, et oleks võimalik jälgida liikumist väga ressursitõhusa ringmajanduse suunas. Portaali sisestatavad andmed peaksid hõlmama asjakohaseid toormeid, mida kasutatakse tootmisprotsessis ning millel on keskkonna jaoks olulised tagajärjed või oluline mõju. Selle kindlaksmääramisel, mida tuleb pidada asjakohasteks toormeteks, tuleks lähtuda tööst, mis on tehtud parima võimaliku tehnika (PVT) viitedokumentide koostamiseni viinud protsessis vastavalt direktiivile 2010/75/EL.

(15)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused käitajate poolt pädevatele asutustele aruannete esitamisel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et koostada loetelu asjakohastest toormetest, mille kohta peavad käitajad pärast liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ning inimeste tervise ja keskkonna kaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonidega konsulteerimist aru andma. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (13).

(16)

Käitiste käitajad peaksid esitama teabe asjaomase käitise tootmismahu ja töötundide kohta, et võimaldada üldises kontekstis vaadelda esitatud andmeid, mis käsitlevad saasteainete heidet, neid saasteaineid sisaldava reovee ülekandeid väljapoole tegevuskohta ning jäätmete ülekandeid väljapoole tegevuskohta. Seda teavet tuleks kohaldataval juhul käsitleda kooskõlas käesoleva määruse konfidentsiaalsussätetega.

(17)

Tööstuskäitisi käsitlevale keskkonnateabele juurdepääsu portaali üldist kasu tuleks suurendada, lisades sellesse liikmesriikide poolt kooskõlas direktiiviga 2010/75/EL komisjonile esitatava teabe ning muud teabevood, mis tulenevad kliimamuutusi ning õhu, vee ja pinnase kaitset käsitlevast liidu keskkonnaõigusest ning jäätmekäitlust käsitlevast liidu õigusest, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL, (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (15) ja direktiivi 2010/75/EL kohasest aruandlusest. Selleks, et suurendada portaali väärtust kasutajate jaoks, tuleks see ühtlasi üles ehitada nii, et edaspidi oleks lihtsam lõimida sellesse teisi asjakohaseid keskkonnaandmete vooge.

(18)

Õiguskindluse huvides peaksid käitiste käitajad või liikmesriigid märkima, kas andmed, mis käsitlevad saasteainete heidet, neid saasteaineid sisaldava reovee ülekandeid väljapoole tegevuskohta ja jäätmete ülekandeid väljapoole tegevuskohta, jäävad allapoole aruandluskünnist.

(19)

Selleks, et parandada esitatud andmete kvaliteeti ja tagada nende võrreldavus, on asjakohane ühtlustada koguste kindlakstegemise meetodeid, mida käitajad saasteainete heitest, neid saasteaineid sisaldava reovee ülekannetest väljapoole tegevuskohta, jäätmete ülekannetest väljapoole tegevuskohta ning ressursikasutusest teatamisel peavad kasutama. Kuna mõõtmine on kõige täpsem koguste kindlakstegemise meetod, peaksid käitajad kasutama koguste kindlakstegemiseks mõõtmist. Kui mõõtmine ei ole võimalik, peaksid käitajad kasutama arvutusi. Hinnanguid tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna.

(20)

Kuna loomakasvatus- ja vesiviljeluskäitiste käitajatel ei pruugi olla vajalikke vahendeid saasteainete tahtliku heite koguse täpseks kindlakstegemiseks, peaks liikmesriikidel olema õigus sellised heited käitajate nimel kindlaks teha.

(21)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses liikmesriikide aruandlusega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada esitatava teabe liik ja vorm ning aruannete esitamise tähtajad. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(22)

Võttes arvesse, et kiire juurdepääs keskkonnateabele on liidu kodanike jaoks oluline, on äärmiselt tähtis, et liikmesriigid ja komisjon teeksid andmed avalikult kättesaadavaks nii kiiresti kui tehniliselt võimalik. Selleks ei tohiks aruannete esitamise tähtpäev olla hiljem kui 11 kuud alates asjaomase aruandeaasta lõpust, kuigi täpne tähtaeg tuleb kehtestada rakendusaktiga.

(23)

Kui see on asjakohane, peaks portaal hõlbustama ka juurdepääsu hajureostusallikatest pärit saasteainete heidet käsitlevale teabele, et võimaldada otsustajatel saasteainete heidet paremini konteksti asetada ja valida kõige tõhusam lahendus saaste vähendamiseks.

(24)

Liikmesriikide ja käitajate esitatud andmed peaksid olema kõrge kvaliteediga, eelkõige mis puudutab nende täpsust, terviklikkust, järjepidevust ja usaldusväärsust. Seepärast peaksid pädevad asutused hindama käitajate esitatud andmete kvaliteeti.

(25)

Avalik juurdepääs liikmesriikide esitatud keskkonnateabele peaks olema piiramatu ja erandid sellest reeglist peaksid asjakohasel juhul olema võimalikud üksnes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/4/EÜ (16) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (17).

(26)

Tuleks tagada üldsuse osalemine portaali igasuguses edasiarendamises, luues varased ja tõhusad võimalused esitada sellega seotud otsustamisprotsessi tarbeks kommentaare, teavet, analüüse ja arvamusi.

(27)

Selleks, et suurendada portaali kasulikkust ja mõju, peaks komisjon keskkonnaameti toetusel töötama välja suunised, millega toetatakse käesoleva määruse rakendamist, pöörates erilist tähelepanu niisuguste sätete rakendamisele, mida määrus (EÜ) nr 166/2006 ei sisaldanud, ning sellele, kuidas see võib mõjutada kõnealuse määrusega hõlmamata sektoreid.

(28)

Selleks, et komisjonil oleks võimalik ajakohastada tööstuse või põllumajanduse tegevusvaldkondi, mille suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et viia I lisa vastavusse protokolli muudatustega.

(29)

Peale selle peaks komisjonil kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse II lisa muutmiseks, et määrata kindlaks aruandluskünnised, lisada saasteaineid, mille suhtes kohaldatakse vee ja õhu kvaliteeti ning kemikaale käsitlevates liidu õigusaktides (sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006 (18) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2000/60/EÜ, (19) 2004/107/EÜ, (20) 2006/118/EÜ, (21) 2008/50/EÜ, (22) 2008/105/EÜ (23) ja (EL) 2020/2184) (24) sätestatud konkreetseid reguleerivaid meetmeid, ja kajastada protokollis tehtud muudatusi seoses saasteainetega, mille kohta tuleb aruanne esitada, või nende aruandluskünnistega. Selleks, et hõlbustada käesoleva määruse täielikku kohaldamist, peaks komisjon 31. detsembriks 2025 võtma vastu delegeeritud õigusakti, millega vaadatakse läbi käesoleva määruse II lisas esitatud ainete loetelu ja künnised, hinnates muu hulgas vajadust alandada per- ja polüfluoritud alküülühendite (PFAS) ja muude asjakohaste ainete aruandluskünniseid.

(30)

Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (25) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(31)

Selleks, et tagada käesoleva määruse tõhus rakendamine, peaksid liikmesriigid kehtestama käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja tagama nende rakendamise.

(32)

Kuna määrust (EÜ) nr 166/2006 tuleb oluliselt muuta, tuleks see õiguskindluse, selguse ja läbipaistvuse huvides kehtetuks tunnistada ning asendada käesoleva määrusega.

(33)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt parandada avalikku juurdepääsu keskkonnateabele tervikliku ja ühtse liiduülese elektroonilise andmebaasi loomise kaudu ning võimaldada tööstussaaste jälgimist, et aidata seda vältida ja vähendada, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest liikmesriikide andmete võrreldavuse vajalikkus eeldab kõrget ühtlustatuse astet, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)

Käesoleva määrusega kehtestatud aruandlusnõudeid tuleks kohaldada alates aruandeaastast 2027, et anda liikmesriikidele ja käitajatele piisavalt aega võtta vajalikke meetmeid.

(35)

Selleks, et tagada andmete järjepidevus ja õiguskindlus, tuleks jätkata määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaldamist ka aruandeaastal 2026,