+II LISA KIRJELDUSED
---+1. OSA
---+2. Mõne instrumendi liigi puhul peab esitama jaotuse tähtaegade kaupa. Siin peetakse silmas: a) …
---+3. Finantsnõudeid saab eristada selle järgi, kas need on vabalt kaubeldavad või mitte. Nõue on …
---+1. Tabelis A on esitatud üksikasjalik standardne instrumentide liikide kirjeldus, mille riikide …
---+2. OSA
|
II LISA KIRJELDUSED
II LISA KIRJELDUSED
1. Ülevaade
| Pealkiri |
Regulatsioon |
|
1. OSA
|
1. OSA
Instrumentide liikide kirjeldused
|
|
2. Mõne instrumendi liigi puhul peab esitama jaotuse tähtaegade kaupa. Siin peetakse silmas: a) …
|
|
2.
|
Mõne instrumendi liigi puhul peab esitama jaotuse tähtaegade kaupa. Siin peetakse silmas:
|
a)
|
algset tähtaega (st tähtaeg emissiooni hetkel) ehk finantsinstrumendi kindlaksmääratud kehtivusaega, enne mille möödumist ei saa seda instrumenti lunastada (nt võlaväärtpaberid), või kui lunastamisega kaasneb teatud sanktsioon (nt mõned hoiuseliigid), või
|
|
b)
|
järelejäänud tähtaega ehk finantsinstrumendi järelejäänud kehtivusaega aruandlusperioodi lõppkuupäeva seisuga, enne mille möödumist ei saa seda instrumenti lunastada (nt võlaväärtpaberid), või kui lunastamisega kaasneb teatud sanktsioon (nt mõned hoiuseliigid).
|
|
|
|
3. Finantsnõudeid saab eristada selle järgi, kas need on vabalt kaubeldavad või mitte. Nõue on …
|
|
3.
|
Finantsnõudeid saab eristada selle järgi, kas need on vabalt kaubeldavad või mitte. Nõue on vabalt kaubeldav, kui selle omandiõigus võib üleandmise või indossamendi või — tuletisinstrumendi puhul — tasaarvestuse teel täielikult ühelt osapoolelt teisele üle minna. Kuigi iga finantsinstrumendiga on võimalik kaubelda, on vabalt kaubeldavad instrumendid ette nähtud kauplemiseks reguleeritud väärtpaberiturul või „börsiväliselt”, kuigi tegelik kauplemine ei ole vabalt kaubeldavuse vajalik tingimus.
|
Tabel A
Kindlustusseltside varade ja kohustuste instrumendiliikide kirjeldused
VARAD
|
Instrumendi liik
|
Peamiste omaduste kirjeldus
|
|
|
Ringluses olevad euro ja välisvaluuta pangatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks ja hoiustamiseks rahaloomeasutustes. Need võivad hõlmata üleööhoiuseid, kokkulepitud tähtajaga hoiuseid ja etteteatamisega lõpetatavaid hoiuseid ning nõudeid pöördrepotehingute alusel või väärtpaberite laenuks andmist sularahatagatise vastu.
|
|
|
Ülekantavad hoiused on hoiused, mida saab nõudmisel vahetult üle kanda maksete tegemiseks muudele majandussubjektidele, kasutades tavalisi maksevahendeid (nt kreedit- ja otsekorraldus, või ka krediit- ja deebetkaart, e-raha tehingud, tšekid vms), ilma olulise viivituse, piirangu või trahvita. Arveldushoiuste alla ei kuulu hoiused, mida saab kasutada ainult sularaha väljavõtmiseks, ja/või hoiused, millel olevaid vahendeid saab välja võtta või üle kanda ainult sama omaniku teise konto kaudu.
|
|
|
Hallatavad võlaväärtpaberid on võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad. Võlaväärtpabereid võib turul tasaarvestada ning nad ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.
See instrumendiliik hõlmab:
|
—
|
väärtpabereid, mille omanikul on tingimusteta õigus saada kindlaksmääratud või lepingus ette nähtud tasu kupongimaksete ja/või kindlate summadena teataval kuupäeval või teatavatel kuupäevadel või alates emiteerimisel kindlaks määratud kuupäevast;
|
|
—
|
laenud, mis on muutunud kaubeldavaks reguleeritud turgudel (st kaubeldavad laenud), tingimusel et on olemas tõendid järelturul kauplemise kohta, sealhulgas turutegijate olemasolu ja finantsvara sagedase hindamise kohta, nagu ostu-müügikursi vahe. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, liigitatakse laenud instrumendi liigi 3 „Laenud” alla (vt ka „kaubeldavad laenud” sama liigi all);
|
|
—
|
allutatud laen võlaväärtpaberite kujul (vt ka „allutatud laen laenu kujul” instrumendi liigi 3 „Laenud” all).
|
Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud väärtpaberid jäävad esialgse omaniku bilanssi (ja neid ei viida üle ajutise omaniku bilanssi), kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte pelgalt võimalus. Kui ajutine omanik müüb saadud väärtpaberid, tuleb see müügitehing kirjendada kui otsene väärtpaberitehing ja kanda ajutise omaniku bilanssi kui negatiivne positsioon väärtpaberiportfellis.
|
|
|
Aruandlusvormi eesmärgil hõlmab see kirje kindlustusseltside poolt laenuvõtjatele laenatavaid vahendeid või kindlustusseltside omandatud laene, mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud.
Siia kuuluvad järgmised kirjed:
|
—
|
mittekaubeldavad väärtpaberid: hallatavad võlaväärtpaberid, mis ei ole vabalt kaubeldavad ja millega ei saa kaubelda järelturul;
|
|
—
|
kaubeldavad laenud: laenud, mis on tegelikult muutunud vabalt kaubeldavaks, liigitatakse „Laenude” alla juhul, kui nendega kauplemine järelturul ei ole tõendatud. Vastasel juhul liigitatakse need võlaväärtpaberite alla (instrumendi liik 2);
|
|
—
|
allutatud laen laenu kujul: allutatud laenuinstrumendid annavad emiteerinud asutuse vastu allutatud nõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud, andes neile „Omandiväärtpaberite” teatud omadused. Statistikas liigitatakse allutatud laen finantsinstrumendi olemuse järgi kas „Laenude” või „Võlaväärtpaberite” alla. Kui kõiki kindlustusseltside hallatavaid allutatud laene esitatakse statistikas jooksvalt ühe arvuna, tuleb see arv esitada kirjes „Võlaväärtpaberid”, kuna allutatud laenud esinevad enamasti võlaväärtpaberite, mitte laenude kujul;
|
|
—
|
nõuded pöördrepotehingute alusel või väärtpaberite laenuks andmine sularahatagatise vastu: andmeesitajate poolt kindlaks määratud hinnaga ostetud (koos kohustusega müüa samad või samalaadsed väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi) väärtpaberite eest makstud raha vastaskirje, või väärtpaberite laenuks andmine sularahatagatise vastu.
|
Siia ei kuulu varad kindlustusseltside hoiuste kujul (need on hõlmatud liigi 1 all).
|
|
3.1
|
Hoiuste tagamine seoses edasikindlustustegevusega
|
|
Edasikindlustusseltside hoiused, mis on seatud tagatiseks edasikindlustustehingutes edasikindlustusvõtjana tegutsevatele kindlustusseltsidele.
|
|
|
Finantsvara, mis esindab omandiõigust ettevõtjas või kvaasikorporatiivses ettevõtjas. Üldjuhul annab see finantsvara selle omanikule õiguse saada osa ettevõtja või kvaasikorporatiivse ettevõtja kasumist, samuti õiguse osale netovarast likvideerimise korral.
Siia kuuluvad nii börsil noteeritud kui ka börsil noteerimata aktsiad ning muud omandiväärtpaberid.
Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingute alusel müüdud omandiväärtpabereid käsitletakse 2. liigi „Võlaväärtpaberid” nõuete kohaselt.
|
|
4.1
|
Börsil noteeritud aktsiad
|
|
Börsinimekirja kantud omandiväärtpaberid. Selline börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg mingis muus vormis. Börsil noteeritud aktsiaid nimetatakse ka noteeritud hindadega aktsiateks.
|
|
4.2
|
Börsil noteerimata aktsiad
|
|
Börsil noteerimata aktsiad on omandiväärtpaberid, mis ei ole kantud börsinimekirja.
|
|
4.3
|
Muud omandiväärtpaberid
|
|
Muud omandiväärtpaberid hõlmavad kõiki muid omandiväärtpaberite liike, v.a börsil noteeritud aktsiad ja börsil noteerimata aktsiad.
|
|
5.
|
Investeerimisfondide aktsiad/osakud
|
|
See liik hõlmab EKP rahaloomeasutuste ja investeerimisfondide statistilisse nimekirja kantud rahaturufondide ja nende investeerimisfondide emiteeritud aktsiaid või osakuid, mis ei ole rahaturufondid.
|
|
5.1
|
Rahaturufondide aktsiad/osakud
|
|
Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 2 määratletud rahaturufondide emiteeritud aktsiad või osakud.
|
|
5.2.
|
Investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufondid, aktsiad/osakud
|
|
Määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artiklis 1 määratletud nende investeerimisfondide emiteeritud aktsiad või osakud, mis ei ole rahaturufondid.
|
|
|
Tuletisinstrumendid on finantsinstrumendid, mis on seotud konkreetse finantsinstrumendi, indikaatori või kaubaga, mille abil saab finantsturgudel konkreetsete finantsriskidega iseseisvalt kaubelda.
Siia kuuluvad:
|
—
|
krediidituletisinstrumendid.
|
Tuletisinstrumendid kirjendatakse bilansis turuväärtuses, brutosummana. Tuletisinstrumentide lepingud, millel on positiivsed turuväärtused, kirjendatakse bilansi varade poolel ja negatiivse turuväärtusega lepingud kohustuste poolel.
Tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid tulevasi kohustusi bilansis brutosummana ei kirjendata.
Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, mida ei kirjendata bilansis vastavalt riigisisestele eeskirjadele.
|
|
7.
|
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised
|
|
Elu- ja kahjukindlustuslepingutest tulenevad kindlustusseltside finantsnõuded edasikindlustusseltsidele.
|
|
|
Materiaalne ja immateriaalne vara, mis ei ole finantsvara.
Siia kuuluvad eluruumid, muud hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, väärisesemed ja intellektuaalomandiõigustega seotud tooted, nt arvutitarkvara ja andmebaasid.
|
|
|
Bilansi varade poolel ülejäänud kirje, mis on määratletud kui „mujal kajastamata varad”. RKPd võivad nõuda andmete esitamist antud varaliigi konkreetsete alaliikide kohta. Muud varad võivad hõlmata järgmist:
|
—
|
saada olevad dividendid,
|
|
—
|
edasikindlustuse nõuded,
|
|
—
|
saada olevad summad, mis ei ole seotud kindlustusseltsi põhitegevusega.
|
|
KOHUSTUSED
|
Instrumendi liik
|
Peamiste omaduste kirjeldus
|
|
10.
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid
|
|
Kindlustusseltsi emiteeritud väärtpaberid (v.a omandiväärtpaberid), mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.
|
|
|
Kindlustusseltside kreeditoridele võlgnetavad summad, välja arvatud kaubeldavate väärtpaberite emissioonist tulenevad summad. Siia kuuluvad:
|
—
|
laenud: kindlustusseltsidele antud laenud, mida tõendavad mittekaubeldavad dokumendid või mida dokumendid ei tõenda;
|
|
—
|
repotehingud ja repo-tüüpi tehingud sularahatagatise vastu: kindlustusseltsi poolt kindlaks määratud hinnaga müüdud (koos kohustusega osta samad või samalaadsed väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi) väärtpaberite eest saadud raha vastaskirje. Summad, mida kindlustusselts on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja”) üle antud väärtpaberite eest, tuleb liigitada siia, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte pelgalt võimalus. See tähendab, et kindlustusseltsile jäävad tehingu kestel kõik vastavatest väärtpaberitest tulenevad riskid ja hüved;
|
|
—
|
väärtpaberilaenu eest saadud sularahatagatis: summad, mis on saadud kolmandale isikutele väärtpaberite laenutehingute alusel (sularahatagatisega) ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest;
|
|
—
|
kulla ajutise üleandmise tehingute eest saadud sularahatagatis.
|
|
|
11.1
|
Hoiuste tagamine seoses edasikindlustustegevusega
|
|
Edasikindlustusvõtjate poolt edasikindlustusseltsidelt tagatiseks saadud hoiused.
|
|
|
Vt 4. liik.
|
|
12.1
|
Börsil noteeritud aktsiad
|
|
Vt liik 4.1.
|
|
12.2
|
Börsil noteerimata aktsiad
|
|
Vt liik 4.2.
|
|
12.3
|
Muud omandiväärtpaberid
|
|
Vt liik 4.3.
|
|
13.
|
Kindlustustehnilised eraldised
|
|
Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital kindlustuspoliisi omanike tulevaste kindlustusnõuete rahuldamiseks.
|
|
13.1
|
Elukindlustuse tehnilised eraldised
|
|
Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital elukindlustuspoliisi omanike tulevaste kindlustusnõuete rahuldamiseks.
|
|
13.1.1
|
sellest: investeerimisriskiga elukindlustuse tehnilised eraldised
|
|
Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital investeerimisriskiga elukindlustuspoliisi omanike tulevaste kindlustusnõuete rahuldamiseks. Poliisiomanike investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest tulenevad kindlustusnõuded sõltuvad selle varade kogumi tootlusest, millesse poliisiomanike rahalised vahendid on investeeritud.
|
|
13.1.2
|
sellest: investeerimisriskita elukindlustuse tehnilised eraldised
|
|
Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital investeerimisriskita elukindlustuspoliisi omanike tulevaste kindlustusnõuete rahuldamiseks. Poliisiomanike investeerimisriskita elukindlustuslepingutest tulenevad kindlustusnõuded ei sõltu mingite konkreetsete varade kogumi tootlusest.
|
|
13.1.3
|
sellest: pensioniõigused
|
|
Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital pensioniskeemidest tulenevate nõuete rahuldamiseks. Siia kuuluvad ainult kutsealased pensioniskeemid. Siia ei kuulu individuaalsed pensioniplaanid, mis ei ole seotud töösuhtega.
|
|
13.1.3.1
|
Pensioniõigused, sellest: määratud sissemaksega skeemid
|
|
Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital määratud sissemaksega poliisi omanike tulevaste kindlustusnõuete rahuldamiseks.
Määratud sissemaksega skeemi puhul sõltuvad hüvitised pensioniskeemis soetatud varade tootlusest. Määratud sissemaksega pensioniskeemi kohustus on võrdne fondi varade jooksva turuväärtusega.
|
|
13.1.3.2
|
Pensioniõigused, sellest: määratud väljamaksega skeemid
|
|
Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital määratud väljamaksega poliisi omanike tulevaste kindlustusnõuete rahuldamiseks.
Määratud väljamaksega pensioniskeemi puhul määratakse skeemis osalevatele töötajatele lubatud pensionihüvitiste suurus kindlaks eelnevalt kokku lepitud valemi alusel. Määratud väljamaksega pensioniskeemide kohustus on võrdne lubatud hüvitiste nüüdisväärtusega.
|
|
13.1.3.3
|
Pensioniõigused, sellest: kombineeritud skeemid
|
|
Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital määratud sissemaksega ja määratud väljamaksega skeemide elementidest kombineeritud skeemidest tulenevate kindlustusnõuete rahuldamiseks.
|
|
13.2
|
Kahjukindlustuse tehnilised eraldised
|
|
Kindlustusseltsi poolt hoitav kapital kahjukindlustuspoliisi omanike tulevaste kindlustusnõuete rahuldamiseks.
|
|
13.2.1
|
Meditsiinikulude kindlustus
|
|
Meditsiinikulude kindlustuskohustused, kus kindlustustegevus erineb tehnilises mõttes elukindlustusest, v.a tegevusvaldkonnaga 13.2.3 hõlmatud kohustused.
|
|
13.2.2
|
Sissetulekukaitse kindlustus
|
|
Sissetulekukaitse kindlustuskohustused, kus kindlustustegevus erineb tehnilises mõttes elukindlustusest, v.a tegevusvaldkonnaga 13.2.3 hõlmatud kohustused.
|
|
13.2.3
|
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus
|
|
Tervisekindlustuskohustused, mis on seotud tööõnnetustega ja kutsehaigustega ning kus kindlustustegevus erineb tehnilises mõttes elukindlustusest.
|
|
13.2.4
|
Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus
|
|
Kindlustuskohustused, mis katavad kogu vastutuse, mis tekib maismaamootorsõidukite kasutamisel (sealhulgas vedaja vastutus).
|
|
13.2.5
|
Muu mootorsõiduki kindlustus
|
|
Kindlustuskohustused, mis katavad maismaamootorsõidukite (sealhulgas raudteeveeremite) kahjustused või kaotuse.
|
|
13.2.6
|
Mere-, lennu- ja transpordikindlustus
|
|
Kindlustuskohustused, mis katavad mere-, järve-, jõe- ja kanalilaevade, õhusõidukite ning kaupade kahjustused või kaotuse veol või pagasis, sõltumata veoviisist. Kindlustuskohustused, mis katavad vastutuse, mis tekib õhusõidukite, laevade, aluste või paatide kasutamisel merel, järvedel, jõgedel või kanalitel (sealhulgas vedaja vastutus).
|
|
13.2.7
|
Tulekindlustus ja muu varalise kahju kindlustus
|
|
Kindlustuskohustused, mis katavad vara kahjustused või kaotuse, v.a ärivaldkonnad 13.2.5 ja 13.2.6, tule, plahvatuse, loodusjõudude (sh torm, rahe või külm), tuumaenergia, pinnase vajumise või muu sündmuse tõttu, nagu vargus.
|
|
13.2.8
|
Üldine vastutuskindlustus
|
|
Kindlustuskohustused, mis katavad igasugused kohustused, v.a ärivaldkonnad 13.2.4 ja 13.2.6.
|
|
13.2.9
|
Krediidi- ja garantiikindlustus
|
|
Kindlustuskohustused, mis katavad maksejõetust, ekspordikrediiti, järelmaksukrediiti, hüpoteeki, põllumajanduskrediiti ning otsest ja kaudset garantiid.
|
|
13.2.10
|
Õigusabikulude kindlustus
|
|
Kindlustuskohustused, mis katavad õigusabikulud ja kohtukulud.
|
|
|
Kindlustuskohustused, mis katavad abi isikutele, kes satuvad raskustesse reisides, oma kodust või alalisest elukohast eemal olles.
|
|
13.2.12
|
Mitmesugused finantskahjukindlustused
|
|
Kindlustuskohustused, mis katavad järgmist: tööhõiverisk, sissetuleku ebapiisavus, halvad ilmastikuolud, soodustuste kaotus, jätkuvad üldkulud, ettenägematu kaubanduskahju, turuväärtuse kaotus, renditasu või sissetuleku kaotus, muu kaudne kaubanduskahju, mida pole eespool nimetatud, muu finantskahju (kaubandusväline) ja muud kahjukindlustuse riskid, mida ei kata ärivaldkonnad 13.2.1 kuni 13.2.11.
|
|
|
Edasikindlustuskohustused.
|
|
|
Vt liik 6.
|
|
|
Bilansi kohustuste poolel ülejäänud kirje, mis on määratletud kui „mujal kajastamata kohustused”. RKPd võivad nõuda andmete esitamist antud varaliigi konkreetsete alaliikide kohta. Muud kohustused võivad hõlmata järgmist:
|
—
|
kindlustusseltsi põhitegevusega mitteseotud makstavad summad, s.o summad, mis võlgnetakse tarnijatele, maksud, töötasud, sotsiaalmaksud jne;
|
|
—
|
eraldised kolmandate isikute ees olevate kohustuste katteks, st pensionid, dividendid jne;
|
|
—
|
netopositsioonid, mis tulenevad sularahatagatiseta väärtpaberilaenudest;
|
|
—
|
tulevaste väärtpaberitehingute arveldamisega seoses maksmisele kuuluvad netosummad.
|
|
|
|
1. Tabelis A on esitatud üksikasjalik standardne instrumentide liikide kirjeldus, mille riikide …
|
|
1.
|
Tabelis A on esitatud üksikasjalik standardne instrumentide liikide kirjeldus, mille riikide keskpangad (RKPd) peavad üle võtma riigisiseselt kohaldatavate liikide jaoks käesoleva määruse kohaselt. Tabelis toodud üksikute finantsinstrumentide loetelu ja kirjeldus ei ole ammendav. Kirjelduste puhul osutatakse määruses (EL) nr 549/2013 sätestatud Euroopa arvepidamise süsteemile (edaspidi „ESA 2010”).
|
|
|
2. OSA
|
2. OSA
Väärtpaberite kaupa koostatava statistika omaduste kirjeldus
Tabel B
Väärtpaberite kaupa koostatava statistika omaduste kirjeldus
|
Väli
|
Kirjeldus
|
|
Väärtpaberi tunnuskood
|
Väärtpaberi kordumatu tunnuskood vastavalt RKP juhistele (nt RKP identifitseerimisnumber, CUSIP, SEDOL).
|
|
Kogus või agregeeritud nominaalväärtus
|
Väärtpaberi osade kogus või agregeeritud nominaalväärtus, kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, v.a kogunenud intress.
|
|
Hind
|
Väärtpaberi osade turuhind või agregeeritud nominaalväärtuse protsent, kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, mitte osades. RKPd võivad nõuda ka andmete esitamist kogunenud intressi kohta.
|
|
Hinna esitamise viis
|
Näitab, kas väärtpaber on noteeritud protsentides või osades.
|
|
Kogusumma
|
Kogusumma väärtpaberi kohta. Juhul kui väärtpaberiga kaubeldakse osades, võrdub kogusumma väärtpaberite arv korrutatud hinnaga osa kohta. Juhul kui väärtpaberitega kaubeldakse summades, mitte osades, võrdub kogusumma agregeeritud nominaalväärtus korrutatud nominaalväärtuse protsendina väljendatud hinnaga.
RKPd peavad üldreeglina nõudma kogunenud intressi kajastamist selle positsiooni all või eraldi. Samas on RKPdel õigus jätta andmetest kogunenud intress välja.
|
|
Finantsvood
|
Tehinguväärtuses eurodes kajastatud väärtpaberite ostud miinus müügid (väärtpaberid varade poolel) või emissioonid miinus lunastamised (väärtpaberid kohustuste poolel).
|
|
Ostetud väärtpaberid
|
Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite ostud kokku või emissioonid kokku.
|
|
Müüdud väärtpaberid
|
Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite müügid kokku.
|
|
Väärtpaberi kirjendamise vääring
|
Väärtpaberi ISO kood või muu samalaadne kood, mida kasutatakse hinna ja/või jäägi väljendamiseks.
|
|
Muud mahumuutused nominaalväärtuses
|
Muud mahumuutused väärtpaberiosaluse nominaalväärtuses nominaalvaluutas või eurodes.
|
|
Muud mahumuutused turuväärtuses
|
Muud mahumuutused väärtpaberiosaluse turuväärtuses eurodes.
|
|
Portfelliinvesteering või otseinvesteering
|
Investeeringu otstarve maksebilansi statistika liigituse põhjal (1).
|
|
Emitendi riik
|
Emitendi residentsus. Investeerimisfondide aktsiate/osakute puhul osutab emitendi riik investeerimisfondi residentsusele ja mitte fondijuhi residentsusele.
|
|
,
1.1 Viited
1.2 Tuvastatud nõuded
1.3 Seotud standardid
2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
- Builddate: 20.12.2014 00:00:00 -Doknr: CELEX:32014R1374
- EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.
DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.
|