106. Krediidiriski olulise suurenemise kindlaksmääramise meetodi väljatöötamisel peaks …

Krediidiriski olulise suurenemise kindlaksmääramise meetodi väljatöötamisel peaks krediidiasutus vaagima kõiki IFRS 9 punkti B5.5.17 alapunktides a–p sätestatud 16 näitajaklassi (kuivõrd need on hinnatava finantsinstrumendi jaoks asjakohased). Lisaks peaks krediidiasutus kaaluma, kas leidub lisateavet, mida tuleks arvesse võtta. Selliseid näitajaid (nii IFRS 9s kui ka käesolevates suunistes) ei tohiks käsitada kontrollnimekirjana. Konkreetset tüüpi laenunõude krediidiriski olulise suurenemise hindamisel võib mõni näitaja paremini sobida kui teised. Samas peaks krediidiasutus eriti hoolikalt vältima ohtu, et krediidiriski olulist suurenemist ei märgata kohe, kuigi see on tegelikult olemas. Eelkõige ei tohiks krediidiasutus piirata krediidiriski olulist suurenemist olukordadega, kus finantsinstrument muutub eelduste kohaselt langenud väärtusega laenuks (vt IFRS 9 käsitletud väärtuse languse nõuete kolmas etapp). Pigem võib võlgnike krediidirisk oluliselt suureneda, ilma et oleks tõendeid, et seotud laenunõuete väärtus tõenäoliselt langeb. Tõsiasi, et krediidirisk on oluliselt suurenenud, ei tähenda tingimata, et makseviivitus on tõenäoline – see on lihtsalt palju tõenäolisem kui esmasel kajastamisel. Seda põhimõtet rõhutab IFRS 9 mudeli sümmeetria: on võimalik, et laenunõuded liiguvad kehtivusaja eeldatava krediidikahju hulka, kuid naasevad hiljem 12 kuu eeldatava krediidikahju hulka, kui krediidiriski olulise suurenemise künnist enam ei täideta.

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/