+Artikkel 182 1.

Artikkel 182 1.

Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi ümberhindlustegurite sisehinnangute erinõudeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ hindavad ümberhindlustegureid tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite lõikes tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite keskmiste realiseerunud ümberhindlustegurite alusel, kasutades selleks makseviivituste arvuga kaalutud keskmist, mis leitakse andmeallikates täheldatud kõikide makseviivituse juhtude põhjal;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad majanduslanguse puhuks sobivaid ümberhindlustegurite hinnanguid, kui need on konservatiivsemad kui pikaajalised keskmised hinnangud. Kui reitingusüsteemi realiseerunud ümberhindlustegurid on reitinguklasside või kogumite lõikes eeldatavalt aja jooksul konstantsed, peavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ korrigeerima riskiparameetrite hinnanguid reitinguklasside või kogumite kaupa, et vähendada majanduslangusest tulenevat mõju omavahenditele;

▼M17

c) 

finantsinstitutsioonide sisereitingute meetodi kohane tehingute ümberhindlustegur peab kajastama võlgniku täiendavat krediidilimiidi kasutamise võimalikkust enne ja pärast makseviivituse tekkimist;

▼C2

d) 

ümberhindlustegurite hindamisel võtavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ arvesse oma konkreetseid põhimõtteid ja strateegiaid, mis on võetud vastu seoses kontode jälgimise ja maksete töötlemisega. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ peavad samuti võtma arvesse oma suutlikkust ja tahet hoida ära edaspidist krediidilimiidi kasutamist olukordades, mis on lähedased makseviivitusele, näiteks lepingute rikkumised ja muud tehnilise makseviivituse juhud;

e) 

►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ peavad olema kehtestatud piisavad süsteemid ja protseduurid selleks, et jälgida tehingusummasid, krediidiliinide kasutatud osa ja kogu krediidilimiidi suhet ning kasutatud osa muutusi võlgnike ja reitinguklasside lõikes. ►C11  finantsinstitutsioon ◄ peab suutma jälgida igapäevaselt laenujääke;

f) 

kui ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad riskiga kaalutud vara arvutamiseks ja asutusesisestel eesmärkidel erinevaid ümberhindlustegurite hinnanguid, tuleb see dokumenteerida ja see peab olema mõistlik;

▼M17

g) 

finantsinstitutsioonide sisereitingute meetodi kohane tehingute ümberhindlustegur määratakse hinnanguliselt, kasutades 12kuulisel fikseeritud perioodil põhinevat lähenemisviisi;

h) 

finantsinstitutsioonide sisereitingute meetodi kohane tehingute ümberhindlustegur põhineb võrdlusandmetel, mis kajastavad nende riskipositsioonide võlgniku, tehingu ja panga juhtimistava omadusi, mille suhtes hinnanguid kohaldatakse.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel, kui finantsinstitutsioonide täheldatud makseviivituse juhtude puhul on realiseerunud ümberhindlustegur negatiivne, peab nende juhtude puhul nende sisereitingute meetodi kohase tehingute ümberhindlusteguri kvantifitseerimiseks realiseerunud ümberhindlustegur võrduma nulliga. Finantsinstitutsioonid võivad kasutada negatiivset realiseerunud ümberhindlustegurit käsitlevat teavet mudeli väljatöötamise protsessis riski diferentseerimiseks.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel peab sisereitingute meetodi kohane tehingute ümberhindlustegur sisaldama suuremat konservatiivsusmarginaali, kui on põhjust eeldada tugevamat positiivset korrelatsiooni makseviivituste sageduse ja ümberhindlusteguri suuruse vahel.

Esimeses lõigu punkti g kohaldamisel seotakse iga makseviivitus asjaomase võlgniku ja tehingu omadustega kindlaksmääratud võrdluskuupäeval, milleks on 12 kuud enne makseviivituse kuupäeva.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid