Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2137/85, 25. juuli 1985, Euroopa majandushuvigrupi kohta

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2137/85,

25. juuli 1985,

Euroopa majandushuvigrupi kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

majandustegevuse harmooniline areng ning jätkuv ja tasakaalustatud laienemine ühenduse piires oleneb riigi siseturuga analoogilisi tingimusi pakkuva ühisturu rajamisest ja tõrgeteta funktsioneerimisest; selle ühtse turu loomiseks ja ühtsuse suurendamiseks tuleks luua eelkõige füüsiliste isikute ning äriühingute ja muude juriidiliste isikute jaoks õiguslik raamistik, mis hõlbustaks neil kohandada oma tegevust ühenduse majandustingimustele; selleks on vaja, et need füüsilised isikud ning äriühingud ja muud juriidilised isikud suudaksid teha tõhusat piiriülest koostööd;

seda laadi koostöö võib põrkuda juriidilistele, fiskaalsetele või psühholoogilistele probleemidele; eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele aitaks kaasa ühenduse sobiva õigusliku vahendi loomine Euroopa majandushuvigrupi näol ning on seega vajalik;

EMÜ asutamisleping ei näe ette sellise õigusliku vahendi loomiseks vajalikke volitusi;

huvigrupi suutlikkus majandustingimustega kohaneda peab olema tagatud tema liikmete märkimisväärse vabadusega lepingusuhetes ja huvigrupi sisekorraldusega;

huvigrupp erineb äriühingust põhiliselt oma eesmärgi poolest, milleks on üksnes tema liikmete majandustegevuse toetamine või arendamine võimaldamaks neil parandada oma tulemusi; sellise abistava loomu tõttu peab huvigrupi tegevus olema seotud tema liikmete majandustegevusega selle mõiste kõige laiemas tähenduses, kuid mitte seda asendama, nii et selle piires ei või huvigrupp näiteks kolmandate isikute suhtes ise mingil kutsealal tegutseda;

huvigrupp tuleb teha füüsilistele isikutele ning äriühingutele ja muudele juriidilistele isikutele võimalikult laialdaselt kättesaadavaks, järgides käesoleva määruse eesmärke; siiski ei piira käesolev määrus riigisiseste õigus- ja/või käitumisnormide kohaldamist, mis puudutavad äri- ja kutsetegevuse tingimusi;

käesolev määrus üksi ei taga ühelegi isikule õigust osaleda huvigrupis, isegi kui määruses sätestatud tingimused on täidetud;

käesolevas määruses sätestatud volitus keelata huvigrupis osalemine lähtuvalt avalikest huvidest või piirata seda ei piira liikmesriikide seaduste kohaldamist, mis reguleerivad majandustegevust ning mis võivad sätestada täiendavaid keelde või piiranguid või muul viisil kontrolli või järelevalvet füüsiliste isikute, äriühingute või muude juriidiliste isikute või mõne nende kategooria huvigrupis osalemise üle;

võimaldamaks saavutada huvigrupil oma eesmärk tuleks talle omistada õigus- ja teovõime ning sätestada, et kolmandate isikute ees esindaks teda juriidiliselt tema liikmetest eraldi seisev organ;

kolmandate isikute kaitseks on vaja laialdast avalikustatust; huvigrupi liikmetel lasub piiramatu solidaarvastutus huvigrupi võlgade ja muude kohustuste eest, ka maksude ja sotsiaalkindlustusega seotud võlgade ja kohustuste eest, see põhimõte ei piira siiski vabadust huvigrupi ja kolmanda isiku vahelise erilepinguga välistada ühe või mitme liikme vastutus või piirata seda konkreetse võla või muu kohustuse eest;

füüsilise isiku staatuse ja teovõime ning juriidilise isiku õigus- ja teovõimega seotud küsimusi reguleeritakse siseriikliku õigusega;

huvigrupi lõpetamise eriomased alused peaksid olema konkreetselt sätestatud ning viitama likvideerimist ja likvideerimismenetluse lõppemist reguleerivale siseriiklikule õigusele;

huvigrupi suhtes kehtivad siseriiklikud maksejõuetust ja maksete lakkamist käsitlevad seadused; sellised seadused võivad ette näha täiendavaid huvigrupi lõpetamise aluseid;

käesolev määrus näeb ette, et huvigrupi tegevusest tulenev kasum või kahjum on maksustatav üksnes liikmete tasandil; muidu kohaldatakse siseriiklikke maksuseadusi, eelkõige kasumi jaotamise, maksustamisprotseduuride ja kõigi siseriiklikest maksuseadustest tulenevate kohustuste suhtes;

käesolevas määruses käsitlemata küsimuste suhtes kohaldatakse liikmesriikide ja ühenduse õigust, näiteks

- sotsiaal- ja tööõiguse,

- konkurentsiõiguse,

- intellektuaalomandiõiguse vallas;

huvigrupi tegevust reguleeritakse liikmesriikide õigusnormidega majandustegevuse ja selle järelevalve suhtes; liikmesriigi seaduste rikkumise puhul huvigrupi või selle liikmete poolt võib asjassepuutuv liikmesriik rakendada kohaseid sanktsioone;

liikmesriikidel on õigus kohaldada või võtta vastu mis tahes õigus- või haldusmeetmeid, mis ei ole vastuolus käesoleva määruse reguleerimisala või eesmärkidega;

käesolev määrus peab viivitamata tervikuna jõustuma; mõne sätte kohaldamine tuleb siiski edasi lükata võimaldamaks liikmesriikidel kõigepealt luua vajalik mehhanism oma territooriumil paiknevate huvigruppide registrisse kandmiseks ning huvigruppidega seotud teatavate dokumentide avalikustamiseks; alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast võivad loodud huvigrupid tegutseda ilma territoriaalsete piiranguteta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 5

Huvigrupi asutamislepingus peab sisalduma vähemalt:

a) huvigrupi nimi, mille ees või järel peavad olema sõnad "Euroopa majandushuvigrupp" või lühend "EMHG", välja arvatud juhul, kui nimetatud sõnad või lühend on juba nime koostisosa;

b) huvigrupi asukoht ja aadress;

c) huvigrupi asutamise eesmärk;

d) huvigrupi iga liikme nimi, ärinimi, õiguslik vorm, alaline või registrisse kantud asukoht ning registrinumber ja registreerimiskoht, kui need on olemas;

e) huvigrupi tegevuse tähtaeg, kui see on määratud.

Artikkel 6

Huvigrupp kantakse artikli 39 lõike 1 kohaselt määratud registrisse selles riigis, kus on huvigrupi asukoht.

Artikkel 7

Huvigrupi asutamisleping esitatakse artiklis 6 tähendatud registripidajale.

Lisaks tuleb registripidajale esitada järgmised dokumendid ja andmed:

a) kõik asutamislepingu muudatused, kaasa arvatud muudatused huvigrupi koosseisus;

b) teade huvigrupi iga asutise loomise või sulgemise kohta;

c) iga kohtuotsus, millega on tuvastatud huvigrupi tühisus või kuulutatud huvigrupp tühiseks kooskõlas artikliga 15;

d) teade huvigrupi tegevjuhi või tegevjuhtide määramise kohta, tegevjuhtide nimed ja kõik muud identifitseerivad andmed, mida nõuab selle liikmesriigi seadus, kus registrit peetakse, teade selle kohta, kas tegevjuht võib tegutseda üksi või peavad tegevjuhid tegutsema ühiselt, ning iga tegevjuhi volituste lõppemise kohta;

e) teade huvigrupi liikme osaluse või selle osa loovutamise kohta kooskõlas artikli 22 lõikega 1;

f) iga liikmete otsus, millega huvigrupp lõpetatakse kooskõlas artikliga 31, või iga kohtuotsus, millega huvigrupp lõpetatakse kooskõlas artikliga 31 või 32;

g) teade artiklis 35 viidatud huvigrupi likvideerija või likvideerijate määramise kohta, likvideerijate nimed ja kõik muud isikuandmed, mida nõuab selle liikmesriigi seadus, kus registrit peetakse, samuti teade iga likvideerija volituste lõppemise kohta;

h) teade artikli 35 lõikes 2 viidatud huvigrupi likvideerimismenetluse lõppemise kohta;

i) teade iga artikli 14 lõikes 1 viidatud asukohamuutmise ettepaneku kohta;

j) iga klausel, millega uus liige vabastatakse enne tema ühinemist tekkinud võlgade tasumisest ja muudest kohustustest kooskõlas artikli 26 lõikega 2.

Artikkel 8

Vastavalt artiklis 39 sätestatule tuleb selle artikli lõikes 1 tähendatud väljaandes avaldada järgmised andmed:

a) andmed, mis peavad artikli 5 kohaselt sisalduma asutamislepingus ning kõik nende muudatused;

b) registrinumber, registreerimiskuupäev ja -koht, samuti teade registrist kustutamise kohta;

c) artikli 7 punktides b–j loetletud dokumendid ja andmed.

Punktides a ja b loetletud andmed tuleb avaldada tervikuna. Punktis c viidatud dokumendid ja andmed võib avaldada tervikuna või väljavõttena või viitena nende registris paiknemise kohta kooskõlas kohaldatavate siseriiklike seadustega.

Artikkel 10

Huvigrupi asutis, mis paikneb liikmesriigis, kus ei ole huvigrupi asukoht, tuleb sellises riigis registrisse kanda. Selleks esitab huvigrupp asjaomasele registripidajale nende dokumentide koopiad, mis tuleb esitada selle liikmesriigi registrisse, kus on huvigrupi asukoht, vajadusel koos tõlkega vastavalt selle registri praktikale, kus asutis registrisse kantakse.

Artikkel 11

Pärast avaldamist artikli 39 lõikes 1 tähendatud väljaandes avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas teade selle kohta, et huvigrupp on asutatud või et huvigrupi likvideerimismenetlus on lõppenud, märkides registrinumbri, registreerimiskuupäeva ja -koha ning avaldamiskuupäeva, -koha ja väljaande nimetuse.

Artikkel 12

Huvigrupi asutamislepingus märgitud asukoht peab olema ühenduse piires.

Asukoht peab olema kas:

a) huvigrupi juhatuse asukoht või

b) huvigrupi ühe või mitme liikme juhatuse asukoht või füüsilise isiku puhul tema põhitegevuse koht, tingimusel et huvigrupp seal tegutseb.

Artikkel 13

Ühenduse piires võib huvigrupi ametlikku adressi muuta.

Kui selline muutus ei too kaasa artikli 2 järgi kohaldatava õiguse muutust, võib asukoha muutmise otsustada huvigrupi asutamislepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 18

Igal liikmel on õigus saada tegevjuhilt või tegevjuhtidelt informatsiooni huvigrupi tegevuse kohta ning kontrollida huvigrupi raamatupidamis- ja äridokumente.

Artikkel 23

Huvigrupp ei või esineda avalikkuse ees üleskutsega investeerida huvigruppi.

Artikkel 25

Kirjad, tellimiskviitungid ja samalaadsed dokumendid peavad sisaldama loetaval kujul järgmisi andmeid:

a) huvigrupi nimi, mille ees või järel on sõnad "Euroopa majandushuvigrupp" või lühend "EMHG", välja arvatud juhul, kui nimetatud sõnad või lühend nimes juba esinevad;

b) artiklis 6 märgitud registri asukoht, millesse huvigrupp on kantud koos huvigrupi registrinumbriga;

c) huvigrupi asukoht;

d) kui see on asjakohane, siis märge selle kohta, et tegevjuhid peavad tegutsema ühiselt;

e) kui see on asjakohane, siis märge selle kohta, et huvigrupp on likvideerimisel vastavalt artiklitele 15, 31, 32 või 36.

Iga artikli 10 kohaselt registrisse kantud huvigrupi asutise poolt välja antud käesoleva artikli esimeses lõigus märgitud dokumentides peavad olema eespool loetletud ning tema enda registrisse kandmisega seotud andmed.

Artikkel 29

Kui huvigrupi liikme liikmelisus lõpeb, peab tegevjuht või peavad tegevjuhid informeerima sellest teisi liikmeid; tegevjuhid peavad samuti täitma artiklites 7 ja 8 loetletud kohustusi. Neid kohustusi võib täita ka iga asjaomane isik.

Artikkel 30

Kui huvigrupi asutamislepingus pole sätestatud teisiti ning piiramata isiku artikli 22 lõike 1 või artikli 28 lõike 2 alusel saadud õigusi, jätkab huvigrupp pärast ühe liikme liikmelisuse lõppemist ülejäänud liikmete suhtes eksisteerimist vastavalt tingimustele, mis on sätestatud huvigrupi asutamislepingus või määratud kindlaks kõnealuste liikmete ühehäälse otsusega.

Artikkel 33

Kui huvigrupi liikme liikmelisus lõpeb muul põhjusel kui oma õiguste loovutamine kooskõlas artikli 22 lõikes 1 sätestatud tingimustega, määratakse tema õiguste ja kohustuste väärtus kindlaks, võttes arvesse huvigrupi vara ja kohustusi liikmelisuse lõppemise hetkel.

Lahkuva liikme õiguste ja kohustuste väärtust ei või eelnevalt kindlaks määrata.

Artikkel 34

Piiramata artikli 37 lõike 1 kohaldamist vastutab iga huvigrupi liige, kelle liikmelisus lõpeb, edasi kooskõlas artiklis 24 sätestatud tingimustega võlgade ja muude kohustuste eest, mis tulenevad huvigrupi tegevusest enne tema liikmelisuse lõppemist.

Artikkel 36

Huvigruppide suhtes kohaldatakse siseriiklikke maksejõuetust ja maksete lakkamist käsitlevaid seadusi. Menetluse algatamine huvigrupi vastu tema maksejõuetuse või maksete lakkamise tõttu ei too iseenesest kaasa sellise menetluse algatamist tema liikmete suhtes.

Artikkel 38

Kui huvigrupi tegevus liikmesriigis on vastuolus selle riigi avalike huvidega, võib selle riigi pädev ametiasutus keelata sellise tegevuse. Pädeva ametiasutuse otsuse läbivaatamine kohtu poolt peab olema võimalik.

Artikkel 40

Huvigrupi tegevusest tulenev kasum või kahjum on maksustatav üksnes liikmete tasandil.

Artikkel 43

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 1989, välja arvatud artiklid 39, 41 ja 42, mida kohaldatakse alates määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.