+IX LISA ÖKOSÜSTEEMIDE ARVEPIDAMISE MOODUL

IX LISA ÖKOSÜSTEEMIDE ARVEPIDAMISE MOODUL

IX LISA

ÖKOSÜSTEEMIDE ARVEPIDAMISE MOODUL

1. jagu

EESMÄRGID

Ökosüsteemide arvepidamine sisaldab andmeid ökosüsteemide varade ulatuse ja seisundi ning teenuste kohta, mida need ühiskonnale ja majandusele pakuvad. Andmed on kooskõlas SEEA ökosüsteemide arvepidamisega (SEEA EA) ja ühilduvad ESA 2010 kohaselt esitatavate andmetega.

Ökosüsteemide arvepidamises kasutatakse võimaluse korral olemasolevat teavet, sealhulgas Maa seirest, keskkonnaaruandlusest ja muudest andmeallikatest saadud teavet.

2. jagu

KATVUS

Ökosüsteemide arvepidamine kajastab ökosüsteemide ulatust ja seisundit ning ökosüsteemiteenuste voogusid.

Ökosüsteemide ulatuse all peetakse silmas piirkonna ökosüsteemide pindala. Ökosüsteemide ulatuse arvepidamine hõlmab maismaa- (sealhulgas magevee-) ja mere-ökosüsteeme riigi territooriumil.

Ökosüsteemi seisund on ökosüsteemi kvaliteet, mida mõõdetakse abiootiliste, biootiliste ja maastikunäitajate alusel ökosüsteemitüüpide kaupa.

Ökosüsteemiteenused on hüved, mida ökosüsteemid pakuvad majandustegevusele ja muule inimtegevusele. Nende hulka kuuluvad i) varustavad teenused, ii) reguleerivad ja säilitavad teenused ning iii) kultuurilised teenused. Ökosüsteemiteenuste arvepidamine kajastab ökosüsteemiteenuste tegelikku pakkumist ja kasutamist riigi territooriumil.

Temaatiline arvepidamine on arvepidamine, milles rühmitatakse andmed vastavalt konkreetsetele poliitikavaldkondadele, nagu elurikkus, kliimamuutused, ookeanid ja linnapiirkonnad.

3. jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid koostavad ökosüsteemide arvepidamise, lähtudes järgmistest näitajatest.

Ökosüsteemide ulatuse arvepidamine, mis kajastab pindala ja pindala muutust iga ökosüsteemitüübi puhul riigi territooriumil. Liikmesriigid esitavad andmed ökosüsteemide ulatuse kohta tuhandetes hektarites.

Ökosüsteemide ulatuse arvepidamise komponendiks on üleminekumaatriks, mis kajastab ökosüsteemitüüpide vahelisi üleminekuid kahe ajapunkti vahel (hektarites).

Ökosüsteemide seisundi arvepidamine, mis kajastab ökosüsteemide näitajaid järgmiselt:

asula ja muu tehisala puhul:

—

rohealad linnades ning nendega piirnevates väike- ja eeslinnades esitatakse protsendina linnade ning nendega piirnevate väike- ja eeslinnade kogupindalast, sealhulgas arvestades kõiki selle piirkonna ökosüsteemitüüpe;

—

kuni 2,5 μm läbimõõduga osakeste kontsentratsioon linnades esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena (μg/m3);

põllumajandusmaa puhul:

—

künnikihi orgaanilise süsiniku varu esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena tonnides hektari kohta;

rohumaa puhul:

—

mulla ülemise kihi orgaanilise süsiniku varu esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena tonnides hektari kohta;

põllumajandusmaa ja rohumaa puhul koos:

—

levinud põllumajandusmaastike linnustiku indeks esitatakse aruandeperioodi riigi koondindeksina;

metsa ja muu puittaimestikuga koosluse puhul:

—

surnud puit esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena kuupmeetrites hektari kohta;

—

võrastiku katvus esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena protsentides;

—

levinud metsalinnustiku indeks; see metsalinnustiku indeks kirjeldab levinud metsalindude arvukuse suundumusi ajas kogu nende Euroopa levilas; see on liitindeks, mille aluseks on Euroopa metsaelupaikadele iseloomulike linnuliikide vaatluse andmed; indeks põhineb iga liikmesriigi konkreetsel liikide loetelul;

mereranna, rannikuluite ja rannikumärgala puhul:

—

tehisliku läbilaskmatu ala osakaal rannikualal, mis hõlmab ökosüsteemitüüpi mererannad, rannikuäärsed luited ja märgalad, esitatakse aruandeperioodi riigi keskmisena protsentides.

Linnad, väikelinnad ja eeslinnad on kohalikud haldusüksused, mis on liigitatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2391 ( 7 ) sätestatud linnastumise määra tüpoloogiale.

Ökosüsteemiteenuste arvepidamine, mis kajastab ökosüsteemiteenuste pakkumist ja kasutamist pakkumise ja kasutamise tabelites. Pakkumise tabelis kirjendatakse ökosüsteemide poolt ökosüsteemiteenuste osutamine sotsiaal-majanduslikele süsteemidele. Kasutamise tabelis kirjendatakse ökosüsteemiteenuste kasutamine kasutusliikide kaupa, nagu on määratletud 5. jaos.

Pakkumise ja kasutamise tabelid esitatakse järgmistes füüsilistes ühikutes.

Varustavad teenused:

—

põllukultuuride saagi pakkumine on määratletud kui ökosüsteemi panus taimekasvu, mis arvutatakse eri kasutusotstarbeks koristatud põllukultuuride saagi koguse põhjal. See hõlmab toidu ja kiu tootmist, sööta ja energiat ning karjatamise käigus söödud biomassi vastavalt III lisa tabeli A punktidele 1.1 ja 1.2;

—

tolmeldamine on määratletud kui ökosüsteemi panus looduslike tolmeldajate näol esimeses taandes osutatud põllukultuuride saagi kasvatamisse. Panused esitatakse selliste tolmeldajatest sõltuvate põllukultuuride saagi tonnides, mida saab seostada looduslike tolmeldajatega, ning seda tehakse põllukultuuride liikide kaupa peamiste tolmeldajatest sõltuvate põllukultuuride puhul, mis hõlmavad viljapuid, marju, tomateid, õliseemneid ja „muud“;

—

puidu varumine on määratletud kui ökosüsteemi panus puude ja muu puitbiomassi kasvu ja see esitatakse koorega puidu mahu netojuurdekasvuna, nagu on määratletud VII lisas, tuhandetes kuupmeetrites.

Reguleerivad ja säilitavad teenused:

—

õhu filtreerimine on määratletud kui ökosüsteemi panus õhus levivate saasteainete filtreerimisse saasteainete sadestamise, omastamise, sidumise ja säilitamise kaudu ökosüsteemi komponentide (eelkõige puude) poolt. See leevendab saasteainete kahjulikku mõju. Kogused esitatakse adsorbeeritud osakeste tonnides;

—

globaalse kliima regulatsioon on määratletud kui ökosüsteemi panus atmosfääris leiduvate kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni vähendamisse süsiniku atmosfäärist eemaldamise (netosidumise) ja süsinikuvaru säilitamise (varumise) kaudu ökosüsteemides. Panused esitatakse tonnides süsiniku netosidumise kohta ja tonnides maismaaökosüsteemide maapealse ja maa-aluse orgaanilise süsiniku varu kohta;

—

kohaliku kliima regulatsiooni all mõeldakse ökosüsteemi panust välisõhu tingimuste reguleerimisse linnapiirkondades taimestiku kaudu, mis parandab inimeste elutingimusi ja toetab majanduslikku tootmist. Seda väljendatakse ja see esitatakse linna taimestiku mõjust tingitud temperatuuri alanemisena linnades (Celsiuse kraadides) päevadel, mil õhutemperatuur ületab 25 oC.

Kultuurilised teenused:

—

looduspõhised turismiga seotud teenused on määratletud kui ökosüsteemi panus, eelkõige ökosüsteemide biofüüsikaliste omaduste kaudu, mis võimaldab inimestel keskkonda kasutada ja nautida otsese kohapealse füüsilise ja kogemusliku kokkupuute kaudu keskkonnaga. Need panused esitatakse hotellides, hostelites, kämpingutes jne ööbimiste arvuna, mida võib seostada ökosüsteemide külastamisega.

Ökosüsteemide arvepidamises kasutatakse järgmist ökosüsteemitüüpide tabelit:

Kategooria	Ökosüsteemitüüp
1	Asula ja muu tehisala
2	Põllumajandusmaa
3	Rohumaa (karjamaa, poollooduslik ja looduslik rohumaa)
4	Mets ja muu puittaimestikuga kooslus
5	Nõmm ja põõsastik
6	Hõreda taimkattega ökosüsteem
7	Sisemaa märgala
8	Jõgi ja kanal
9	Järv ja veehoidla
10	Mereabajas ja siirdevesi
11	Mererand, rannikuluide ja rannikumärgala
12	Mereökosüsteem (rannikuvesi, mandrilava ja avameri)

4. jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

1. Statistikat koostatakse ja edastatakse järgmiselt:

—

ökosüsteemide ulatuse ja ökosüsteemide seisundi arvepidamise kohta iga kolme aasta järel; andmed viitavad arvestusaasta representatiivsele keskmisele ja üleminekumaatriksile muutuste kohta kahe arvestusaasta vahele jääva kolme aasta jooksul;

—

igal aastal, tingimusel et komisjon (Eurostat) teeb kättesaadavaks modelleerimisvahendid ökosüsteemiteenuste arvepidamise jaoks vajalike ökosüsteemiteenuste arvutamiseks; selliste vahendite puudumisel ökosüsteemiteenuste arvepidamise jaoks iga kolme aasta järel.

2. Statistika edastatakse 24 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.

3. Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist koondhinnangud ELi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

4. Esimene arvestusaasta on 2024. Üleminekumaatriksi esimene arvestusaasta on 2027.

5. Esimest korda andmeid esitades lisavad liikmesriigid 2024. aasta andmed ökosüsteemide ulatuse ja seisundi arvepidamise ning ökosüsteemiteenuste pakkumise ja kasutamise tabelite kohta füüsilistes ühikutes. Üleminekumaatriksi puhul peavad andmed näitama muutusi ajavahemikul 2024–2027.

6. Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid ökosüsteemiteenuste ning ökosüsteemide ulatuse ja seisundi arvepidamise andmed aastate n-3 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Iga kord, kui andmeid muudetakse, esitavad liikmesriigid uuesti andmed alates 2024. aastast. Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2024. aastale eelnevate aastate kohta.

5. jagu

ARUANDETABELID

1. Ökosüsteemide ulatuse arvepidamine: kõigi 3. jaos osutatud ökosüsteemitüüpide puhul esitatakse esmakordsel andmeedastusel andmed esimese arvestusaasta kohta. Kõigi järgmiste andmeedastuste puhul esitatakse andmed järgmiselt:

—

ulatus eelmisel arvestusaastal;

—

lisandumised;

—

vähenemised;

—

ulatus jooksval arvestusaastal.

Üleminekumaatriksis esitatakse andmed kõikide 3. jaos osutatud ökosüsteemitüüpide vaheliste üleminekute kohta eelmise ja jooksva arvestusaasta vahel.

2. Ökosüsteemiteenuste arvepidamine: 3. jaos osutatud ökosüsteemiteenuste puhul esitatakse andmed pakkumise ja kasutamise tabelites järgmiselt:

pakkumise tabel, milles esitatakse 3. jaos osutatud teenuste aastane pakkumine kõikide 3. jaos osutatud ökosüsteemitüüpide kaupa, välja arvatud kategooriad 10 ja 12;

kasutamise tabel, milles esitatakse ökosüsteemiteenuste kasutamine vastavalt järgmisele jaotusele:

—

tegevusalade vahetarbimine;

—

valitsussektori lõpptarbimine;

—

kodumajapidamiste lõpptarbimine;

—

kapitali kogumahutus;

—

eksport.

3. Liikmesriik ei ole kohustatud andmeid esitama, kui tema maismaa kogupindala ei ületa 0,3 % liidu maismaa kogupindalast.

6. jagu

ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumkestus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega.

1. Ülevaade

Pealkiri	Regulatsioon

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas	Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas	Nõue

Builddate: 01.01.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32011R0691
EULAW -
EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.