+X LISA KÜTTE JA JAHUTUSE TÕHUSUSE VÕIMALUSED

X LISA KÜTTE JA JAHUTUSE TÕHUSUSE VÕIMALUSED



X LISA

KÜTTE JA JAHUTUSE TÕHUSUSE VÕIMALUSED

Artikli 25 lõikes 1 osutatud riikliku kütte- ja jahutuspotentsiaali põhjalik hindamine hõlmab järgmisi punkte ja põhineb neil.

I osa

KÜTTE JA JAHUTUSE ÜLEVAADE

1. Kütte- ja jahutusnõudlus hinnatud kasuliku energia järgi ( 20 ) ning kvantifitseeritud lõppenergia tarbimine GWh aastas ( 21 ) sektorite kaupa:

a) 

kodutarbijad;

b) 

teenuste sektor;

c) 

tööstus;

d) 

muu sektor, mis üksi tarbib üle 5 % kogu riigi kasulikust kütte- ja jahutusnõudlusest.

2. Kütte ja jahutuse jooksva tarnimise näit või punkti a alapunkti i korral selle näit või hinnang:

a) 

tehnoloogiate kaupa, GWh aastas, ( 22 ) punktis 1 osutatud sektorites, kui see on võimalik, eristades fossiilsetest ja taastuvatest energiaallikatest saadud energiat:

i) 

toodetakse koha peal leibkondades ja teenustesektoris järgmiste seadmetega:

— 
üksnes kuumaveekatlad;
— 
tõhus soojus- ja elektrienergia koostootmine;
— 
soojuspumbad;
— 
muud kohapealsed tehnoloogiad ja allikad;
ii) 

toodetakse koha peal mujal kui teenustesektoris ja leibkondades järgmiste seadmetega:

— 
üksnes kuumaveekatlad;
— 
tõhus soojus- ja elektrienergia koostootmine;
— 
soojuspumbad;
— 
muud kohapealsed tehnoloogiad ja allikad;
iii) 

toodetakse mujal järgmiste seadmetega:

— 
tõhus soojus- ja elektrienergia koostootmine;
— 
heitsoojus;
— 
muud kui kohapealsed tehnoloogiad ja allikad;
b) 

jaamad, mis toodavad heitsoojus- või heitjahutusenergiat ning nende potentsiaalne kütte- või jahutustarne GWh aastas:

i) 

soojuselektrijaamad summaarse nimisisendsoojusvõimsusega üle 50 MW, mis suudavad tarnida heitsoojust või mida saab teisendada heitsoojuse tarnimiseks;

ii) 

soojus- ja elektrienergiat koos tootvad käitised summaarse nimisisendsoojusvõimsusega üle 20 MW, mis kasutavad II lisa II osas osutatud tehnoloogiat;

iii) 

jäätmepõletusjaamad;

iv) 

taastuvenergia jaamad summaarse soojusvõimsusega üle 20MW, mis on muud kui alapunktides i ja ii määratletud jaamad, mis toodavad soojust või jahutust, kasutades taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat;

v) 

tööstuslikud seadmed summaarse soojusvõimsusega üle 20MW, mis suudavad anda heitsoojust;

c) 

taastuvatest energiaallikatest ning heitsoojusest või heitjahutusest toodetud energia väidetav osakaal kaugkütte ja -jahutussektori ( 23 ) lõplikus energiatarbimises viimase viie aasta jooksul kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001.

3. Koondandmed koostootmisseadmete kohta olemasolevates kaugkütte ja -jahutuse võrkudes viie võimsusvahemiku kaupa, mis hõlmavad järgmist:

a) 

primaarenergia tarbimine;

b) 

üldine tõhusus;

c) 

primaarenergia sääst;

d) 

süsinikuheite koefitsiendid;

4. Koondandmed, mis käsitlevad olemasolevaid kaugkütte- ja kaugküte ja -jahutuse võrke, millesse tarnitav energia on toodetud koostootmise kaudu, viie võimsusvahemiku kaupa, mis hõlmavad järgmist:

a) 

üldine primaarenergia tarbimine;

b) 

koostootmisseadmete primaarenergia tarbimine;

c) 

koostootmise osakaal kaugkütte ja -jahutuse tarnes;

d) 

kaugkütte süsteemi kaod;

e) 

kaugjahutuse süsteemi kaod;

f) 

ühendustihedus;

g) 

süsteemide osakaalud erinevate töötemperatuuride rühmade kaupa.

5. Kogu riigi territooriumi kaart, millel on tundliku äriteabe puutumatust hoides märgitud:

a) 

analüüsi punkti 1 abil leitud kütte- ja jahutusvajadusega piirkonnad, kasutades ühtseid kriteeriume, et keskenduda energiatihedatele aladele omavalitsustes ja linnastutes;

b) 

punkti 2 alapunktis b kindlaks tehtud kütte ja jahutuse tarnepunktid ning kaugküttejaamad;

c) 

punkti 2 alapunktis b kirjeldatud kavandatud kütte ja jahutuse tarnepunktid ning kaugkütte ja -jahutuse jaoks kindlaks määratud uued alad;

6. Kütte ja jahutuse nõudluse suundumuste prognoos, mille abil säilitada järgmise 30 aasta perspektiivi gigavatt-tundides, võttes arvesse eelkõige järgmise 10 aasta prognoosi, hoonete ja eri tööstussektorite osas toimuda võivaid muutusi ning nõudluse juhtimisega seotud meetmete ja strateegiate mõju, nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/844 ( 24 ) kohaste pikaaegsete hoonete renoveerimise strateegiate mõju.

II osa

EESMÄRGID, STRATEEGIAD JA POLIITKAMEETMED

7. Liikmesriikide kavandatud panused oma riiklike eesmärkide, sihtide jaoks ning panused energialiidu viie mõõtme jaoks, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 2 punktis b ning mida saavutatakse tõhusa kütte ja jahutuse kaudu, mis on eelkõige seotud kõnealuse määruse artikli 4 punkti b alapunktidega 1–4 ning artikli 15 lõike 4 punktiga b, täpsustades milline neist elementidest on lisaelement võrreldes lõimitud riikliku energia- ja kliimakavaga, mis on esitatud kõnealuse määruse artikli 3 ja artiklite 7–12 kohaselt.

8. Üldine ülevaade kehtivatest poliitikasuundadest ja meetmetest, mida on kirjeldatud kõige viimases aruandes, mis esitati vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 3, 20 ja 21 ning artikli 27 punktile a.

III osa

KÜTTE JA JAHUTUSE TÕHUSUSE MAJANDUSLIKU POTENTSIAALI ANALÜÜS

9. Kogu riigi territooriumil tuleb teha mitmesuguste kütte ja jahutuse tehnoloogiate majandusliku potentsiaali analüüs, ( 25 ) kasutades artikli 25 lõikes 3 osutatud kulude-tulude analüüsi, ning tuleb teha kindlaks tõhusamad ja taastuvenergial põhinevad alternatiivsed tehnoloogiad ning võimaluse korral eristada sealjuures fossiilsetest ja taastuvatest allikatest saadud energiat.

Käsitleda tuleks järgmisi tehnoloogiaid:

a) 

tööstusheitsoojus ja -jahutus;

b) 

jäätmepõletus;

c) 

tõhus koostootmine;

d) 

taastuvad energiaallikad, nt geotermiline, päikese- ja biomassist saadav energia, mis on muud kui need, mida kasutatakse tõhusas koostootmises;

e) 

soojuspumbad;

f) 

olemasolevate kaugvõrkude soojus- ja jahutuskadude vähendamine;

g) 

kaugküte ja -jahutus.

10. Majandusliku potentsiaali analüüs peab hõlmama järgmisi etappe ja kaalutlusi:

a) 

kaalutlused:

i) 

artikli 25 lõike 3 eesmärgil tehtud analüüs peab sisaldama majandusanalüüsi, milles võetakse arvesse sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnategureid, ( 26 ) ning finantsanalüüsi, mis on tehtud projektide hindamiseks investori seisukohast, kusjuures nii majandus- kui finantsanalüüsis kasutakse hindamise kriteeriumina nüüdispuhasväärtust;

ii) 

lähtestsenaarium peaks toimima võrdluspunktina ja selles võetakse arvesse käesoleva põhjaliku hindamise ( 27 ) koostamise ajal kehtivaid poliitikasuundi ning see seotakse käesoleva lisa I osa ja II osa punkti 6 kohaselt kogutud andmetega;

iii) 

lähtestsenaariumi alternatiivsete stsenaariumide puhul võetakse arvesse määruses (EL) 2018/1999 esitatud energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärke ning iga stsenaariumi puhul esitatakse lähtestsenaariumiga võrreldes järgmised andmed:

— 
vaadeldud tehnoloogiate majanduslik potentsiaal, kasutades kriteeriumina nüüdispuhasväärtust;
— 
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;
— 
primaarenergia sääst GWh aastas;
— 
taastuvenergiaallikatele avalduv mõju riigi energiaallikate jaotuses.

Stsenaariumid, mis ei ole teostatavad tehnilistel või majanduslikel põhjustel või riiklike õigusaktide tõttu, võib välja jätta kulude-tulude analüüsi varases etapis, kui see on hoolikate, otseste ja hästi dokumenteeritud kaalutluste alusel põhjendatud.

Hindamiste ja otsuste tegemisel tuleks võtta arvesse analüüsitud stsenaariumide kohaseid energiatarnimise suuremast paindlikkusest ning elektrivõrgu optimaalsemast toimimisest tulenevaid kulusid ja energiasäästu, sealhulgas vähendatud infrastruktuuri investeeringutest tulenevat kulude kokkuhoidu ja säästu;

b) 

kulud ja tulud:

alapunktis a osutatud kulud ja tulud sisaldavad vähemalt järgmisi kulusid ja tulusid:

i) 

kulud:

— 
ehaste ja seadmete kapitalikulud;
— 
seotud energiavõrkude kapitalikulud;
— 
muutuvad ja püsivad tegevuskulud;
— 
energiakulud;
— 
võimaluse korral keskkonna, tervise ja ohutusega seotud kulud;
— 
võimaluse korral tööturu kulud, energiajulgeolek, konkurentsivõime;
ii) 

tulud:

— 
toodangu tarbijaväärtus (küte, jahutus ja elekter);
— 
võimaluse korral välistulu, näiteks keskkonna, kasvuhoonegaaside heite, tervise ja ohutusega seotud tulud;
— 
võimaluse korral mõju tööturule, energiajulgeolekule ja konkurentsivõimele;
c) 

lähtestsenaariumi suhtes asjakohased stsenaariumid:

kaalutakse kõiki lähtestsenaariumi suhtes asjakohaseid stsenaariume, sealhulgas tõhusa kütte ja jahutuse osa. Kulude-tulude analüüs võib hõlmata kas ühe projekti hinnangut või projektide rühma hinnangut laiema kohaliku, piirkondliku või riikliku hindamise puhul, et määrata planeerimise eesmärgil kindlaks kõige kulutõhusam ja kasulikum kütte- või jahutuslahendus antud geograafilise piirkonna lähtestsenaariumi puhul;

d) 

piirid ja integreeritud lähenemisviis:

i) 

geograafiline piir peab hõlmama sobivat täpselt määratletud geograafilist piirkonda;

ii) 

kulude-tulude analüüsis tuleb arvesse võtta kõiki asjaomaseid süsteemi ja geograafilise piirkonna piires olemas olevaid tsentraliseeritud või detsentraliseeritud tarneallikaid, sealhulgas käesoleva lisa III osa punktis 9 käsitletud tehnoloogiaid ning kütte ja jahutuse nõudluse suundi ja omadusi;

e) 

eeldused:

i) 

liikmesriigid esitavad kulude-tulude analüüside tegemiseks peamiste sisend- ja väljundtegurite hinna ja diskontomäära prognoosid;

ii) 

majandusanalüüsis kasutatav diskontomäär nüüdispuhasväärtuse arvutamiseks valitakse Euroopa või riiklike suuniste kohaselt;

iii) 

liikmesriigid kasutavad riiklikke, Euroopa tasandi või rahvusvahelisi energiahinna muutumise prognoose, kui need on riigi, piirkonna ja kohaliku konteksti puhul asjakohased;

iv) 

majandusanalüüsis kasutatavad hinnad peaksid kajastama sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid. Väliseid kulusid, nagu mõju keskkonnale ja tervisele, tuleks hõlmata võimalikul määral, see tähendab kui turuhind on olemas või kui see on juba arvesse võetud Euroopa tasandi või riigi õigusaktides;

f) 

tundlikkusanalüüs: projekti või projektide rühma kulude ja tulude hindamine peab hõlmama tundlikkusanalüüsi ning see peab põhinema muutuvteguritel, mis arvutuste tulemust olulisel määral mõjutavad, nt nagu erinevatel energiahinnad, nõudluse tasemed, diskontomäärad jm.

IV osa

VÕIMALIKUD UUED STRATEEGIAD JA POLIITIKAMEETMED

11. Ülevaade uutest seadusandlikest ja muudest kui seadusandlikest meetmetest ( 28 ) punktides 9 ja 10 kindlaks tehtud majanduspotentsiaali realiseerimiseks, millega seoses on kavandatud järgmine:

a) 

kasvuhoonegaaside heite vähendamine;

b) 

primaarenergia sääst GWh aastas;

c) 

mõju tõhusa koostootmise osakaalule;

d) 

mõju taastuvate energiaallikate osakaalule riigi energiaallikate jaotuses;

e) 

seosed riikliku finantskavaga ning avaliku sektori eelarve ja turuosaliste kulude säästuga;

f) 

kui neid on, siis riiklike toetusmeetmete hinnang, millele on lisatud aastaeelarve ja antav võimalik abi.

1. Ülevaade

,

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • Builddate: 05.08.2026 00:00:00 -Doknr: CELEX:32023L1791
  • EULAW -

    EN: Legal acts of the European Union from EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © European Union. Re-use is authorised by Decision 2011/833/EU, provided the source is acknowledged; the consolidated texts are licensed under CC BY 4.0 (EUR-Lex legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the legislation published in the Official Journal of the European Union is deemed authentic.

    DE: Rechtsakte der Europäischen Union aus EUR-Lex, https://eur-lex.europa.eu/. © Europäische Union. Weiterverwendung nach Beschluss 2011/833/EU mit Quellenangabe gestattet; die konsolidierten Fassungen stehen unter CC BY 4.0 (Rechtlicher Hinweis von EUR-Lex). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Verbindlich sind allein die im Amtsblatt der Europäischen Union veröffentlichten Rechtsakte.