EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/23, 16. detsember 2020, kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (EMPs kohaldatav tekst)

(1)

Finantsturud on kaasaegse majanduse toimimiseks otsustava tähtsusega. Mida integreeritumad nad on, seda tõenäolisem on majandusressursside tõhus jaotumine, mis võib parandada majanduslikku suutlikkust. Finantsteenuste ühtse turu paremaks toimimiseks on oluline kehtestada menetlused, mille abil tegeleda turu ebastabiilsuse mõjudega ning tagada, et kui finantseerimisasutusel või finantsturutaristul, mis asjaomasel turul tegutseb, on finantsraskusi või kui ta on muutumas maksejõuetuks, ei destabiliseeri see olukord kogu finantsturgu ega mõju negatiivselt üldisele majanduskasvule.

(2)

Kesksed vastaspooled on üleilmsete finantsturgude määrava tähtsusega osa, tegutsedes turuosaliste vahendajana ja täites iga müüja jaoks ostja ja iga ostja jaoks müüja rolli, ning neil on keskne roll finantstehingute töötlemises ja nende tehingutega kaasnevate eri riskipositsioonide juhtimises. Kesksed vastaspooled tsentraliseerivad vastaspoolte tehingute ja positsioonide haldamise, täidavad tehingutest tulenevaid kohustusi ning nõuavad oma liikmetelt asjakohaseid tagatisi võimendustagatise kujul ja tagatisfondide osamaksetena.

(3)

Liidu finantsturgude integratsioon on toonud kaasa selle, et kesksetest vastaspooltest, kes algselt tegelesid riigisiseste vajaduste ja turgudega, on saanud laiemalt liidu finantsturgude olulise tähtsusega sõlmpunktid. Kesksed vastaspooled kliirivad mitmeid tooteklasse noteeritud ja börsivälistest finants- ja kaubatuletisinstrumentidest hetketurul kaubeldavate omakapitaliinstrumentide, võlakirjade ja muude toodeteni, nagu repolepingud. Nad osutavad teenuseid piiriüleselt mitmesugustele finantseerimis- ja muudele asutustele kogu liidus. Kuigi mõned kesksed vastaspooled keskenduvad endiselt riigisisesele turule, on kõik kesksed vastaspooled vähemalt oma päritoluriigi turul süsteemselt olulised.

(4)

Kuna kesksed vastaspooled haldavad ja koondavad kliirivate liikmete ja nende klientide nimel märkimisväärset osa liidu finantssüsteemi finantsriskist, on kesksete vastaspoolte tõhus reguleerimine ja range järelevalve väga tähtis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (4) kohaselt peavad liidus tegevusluba omavad kesksed vastaspooled järgima rangeid usaldatavus-, organisatsioonilisi ja äritegevuse standardeid. Pädevatele asutustele on tehtud ülesandeks kesksete vastaspoolte tegevust täies ulatuses jälgida, tehes koostööd järelevalvekolleegiumide raames, mis koondavad asjaomaseid asutusi, kes täidavad neile antud konkreetseid ülesandeid. Kooskõlas G20 juhtide poolt alates 2008. aasta finantskriisist võetud kohustustega on määruses (EL) nr 648/2012 samuti nõutud, et kesksed vastaspooled kliiriksid keskselt ka standarditud börsiväliseid tuletisinstrumente. Börsiväliste tuletisinstrumentide keskselt kliirimise kohustuse jõustudes suureneb tõenäoliselt kesksete vastaspoolte tegevuse maht ja ulatus, mis omakorda võib panna täiendavalt proovile kesksete vastaspoolte riskijuhtimisstrateegiad.

(5)

Määrus (EL) nr 648/2012 on aidanud suurendada kesksete vastaspoolte ja üldisemalt finantsturgude vastupidavust mitmesugustele kesksete vastaspoolte hallatavatele ja koondatavatele riskidele. Ent mitte ükski reeglite ja tavade süsteem ei suuda ära hoida olukordi, kus olemasolevad vahendid on keskse vastaspoole riskide juhtimiseks ebapiisavad, näiteks ühe või enama kliiriva liikme kohustuste mittetäitmise korral. Tõsistesse finantsraskustesse sattunud või maksejõuetuse äärel olevate finantseerimisasutuste suhtes tuleks põhimõtteliselt endiselt kohaldada tavalist maksejõuetusmenetlust. Kuid nagu 2008. aasta finantskriis on näidanud, võib ennekõike pikaajalise majandusliku ebastabiilsuse ja ebakindluse perioodil sedalaadi menetlus katkestada majanduse jaoks kriitiliste funktsioonide täitmise, seades ohtu finantsstabiilsuse. Tavaline äriühingute maksejõuetusmenetlus ei pruugi alati tagada piisavalt kiiret sekkumist või finantseerimisasutuste kriitiliste funktsioonide jätkumise adekvaatset prioriseerimist finantsstabiilsuse säilitamise nimel. Selliste tavalise maksejõuetusmenetluse negatiivsete tagajärgede vältimiseks on vaja luua kesksete vastaspoolte jaoks eraldi kriisilahendusraamistik.

(6)

2008. aasta finantskriis tõi esile selle, et puuduvad sobivad vahendid makseraskustesse sattunud finantseerimisasutuste kriitiliste funktsioonide säilitamiseks. Kriis näitas ühtlasi, et puudub raamistik, mis võimaldaks koostööd ja koordineerimist eri asutuste vahel, et tagada kiire ja otsustav meetmete võtmine, eriti kui need asutused asuvad eri liikmesriikides või jurisdiktsioonides. Nende vahendite ning koostöö- ja koordineerimisraamistiku puudumise tõttu olid liikmesriigid sunnitud päästma finantseerimisasutusi maksumaksja raha eest, et vältida negatiivse mõju ülekandumist ja vaigistada paanikat. Ehkki 2008. aasta finantskriisi kestel ei antud kesksetele vastaspooltele otse erakorralist avaliku sektori finantstoetust, kaitsti neid tagajärgede eest, mis pankade kohustuste täitmata jätmine oleks nende jaoks tekitanud. Kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (5) alusel vastu võetud pankade kriisilahenduse raamistikku ning on seega vajalik, et mitte jääda kesksete vastaspoolte kontrollimatu maksejõuetuse korral lootma maksumaksja rahale. Kõnealuse raamistiku puhul tuleks arvestada ka sellega, et keskse vastaspoole suhtes võidakse algatada kriisilahendusmenetlus muul põhjusel kui tema ühe või mitme kliiriva liikme kohustuste mittetäitmine.

(7)

Usaldusväärse finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku eesmärk on tagada võimalikult suurel määral, et kesksed vastaspooled kehtestavad meetmed finantsraskustest ülesaamiseks, säilitada maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääva keskse vastaspoole kriitilised funktsioonid, likvideerides ülejäänud tegevuse tavalises maksejõuetusmenetluses, ning säilitada finantsstabiilsus ja vältida märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile ja selle võimele teenida reaalmajandust, minimeerides samal ajal keskse vastaspoole maksejõuetuse kulusid maksumaksjate jaoks. Finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik aitab kesksetel vastaspooltel ja ametiasutustel olla paremini valmis finantsprobleemide leevendamiseks ja annab ametiasutustele parema ülevaate sellest, kui hästi kesksed vastaspooled on valmis erinevateks stressistsenaariumideks. Samuti annab see ametiasutustele õigused teha ettevalmistusi keskse vastaspoole võimalikuks kriisilahenduseks ja tegeleda tema halveneva seisundiga koordineeritult, mis omakorda aitab kaasa finantsturgude sujuvale toimimisele.

(8)

Praegu puuduvad liidus ühtsed sätted kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kohta. Mõned liikmesriigid on juba jõustanud õigusaktide muudatused, millega kohustatakse keskseid vastaspooli koostama finantsseisundi taastamise kavad ja kehtestatakse mehhanismid maksejõuetute kesksete vastaspoolte kriisilahenduseks. Lisaks on kesksete vastaspoolte maksejõuetust reguleerivate õigus- ja haldusnormide vahel liikmesriigiti olulised sisulised ja menetluslikud erinevused. Kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse ühesuguste tingimuste, õiguste ja menetluste puudumine tõkestab tõenäoliselt siseturu sujuvat toimimist ning takistab liikmesriikide ametiasutuste vahelist koostööd keskse vastaspoole maksejõuetusega tegelemisel ja sobilike kahjumi jaotamise mehhanismide kohaldamisel tema kliirivatele liikmetele nii liidu kui ka ülemaailmsel tasandil. See kehtib eriti juhul, kui liikmesriikide ametiasutustel ei ole eri lähenemisviiside tõttu ühesugust kontrolli või ühesugust suutlikkust kesksete vastaspoolte kriisilahenduseks. Sellised erinevused finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse korras võivad keskseid vastaspooli, kliirivaid liikmeid ja kliirivate liikmete kliente liikmesriigiti erinevalt mõjutada, mis võib moonutada konkurentsi siseturul. Kesksete vastaspoolte finantsraskuste või maksejõuetuse käsitlemise ühiste normide ja vahendite puudumine võib mõjutada kliirivate liikmete ja nende klientide kliirimisotsuseid ja kesksete vastaspoolte asukohavalikut, mis ei võimalda kesksetel vastaspooltel kasutada siseturul täies ulatuses oma põhivabadusi. See omakorda võib siseturul heidutada kliirivaid liikmeid ja nende kliente kasutamast keskseid vastaspooli piiriüleselt ja takistada liidu kapitaliturgude integratsiooni jätkumist. Seega on vaja kõigis liikmesriikides ühiseid finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse norme, tagamaks, et kesksed vastaspooled ei oleks oma siseturu vabaduste kasutamisel piiratud liikmesriikide ja nende ametiasutuste finantssuutlikkusega hallata nende maksejõuetust.

(9)

Pankadele ja muudele finantseerimisasutustele kohaldatava õigusraamistiku läbivaatamine, mis 2008. aasta finantskriisi järel toimus, ja eelkõige pankade kapitali- ja likviidsuspuhvrite suurendamine, paremad vahendid makrotasandi usaldatavusmeetmeteks ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse terviklikud normid on vähendanud tulevaste kriiside tõenäosust ning suurendanud kõigi finantseerimisasutuste ja turutaristute, sealhulgas kesksete vastaspoolte vastupidavust majanduspingetele, olgu nende põhjuseks siis kas süsteemsed häired või üksikutes finantsinstitutsioonides toimuvad konkreetsed sündmused. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtib liikmesriikides pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kord vastavalt direktiivile 2014/59/EL.

(10)

Tuginedes pankade finantsseisundi taastamisel ja kriisilahenduses kasutatavale lähenemisviisile, peaksid pädevad asutused ja kriisilahendusasutused olema valmis tegelema olukordadega, mis hõlmavad kesksete vastaspoolte maksejõuetust, ja omama selleks kohaseid vahendeid. Kuid pankade ja kesksete vastaspoolte erinevatest funktsioonidest ja ärimudelitest tulenevalt on neile omased riskid erinevad. Seega on vaja spetsiaalseid vahendeid ja õigusi keskse vastaspoole maksejõuetusega tegelemiseks juhul, kui selle põhjuseks on keskse vastaspoole kliirivate liikmete maksejõuetus või kui selle tingivad muud kui kohustuste mittetäitmise juhtumid.

(11)

Määrus on sobiv õigusakt, et täiendada lähenemisviisi, mis kehtestati määrusega (EL) nr 648/2012, millega nähakse ette kesksetele vastaspooltele kohaldatavad ühtsed usaldatavusnõuded, ning sellele lähenemisviisile tugineda. Finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse nõuete kehtestamine direktiiviga võib tekitada ebaühtlust, kuna võidakse vastu võtta erinevad riigisisesed õigusnormid valdkonnas, mida reguleerib muus osas vahetult kohaldatav liidu õigus ja millele on järjest iseloomulikum kesksete vastaspoolte osutatavate teenuste piiriülesus. Seega tuleks samuti võtta vastu ühtsed ja vahetult kohaldatavad normid kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kohta.

(12)

Selleks et tagada kooskõla kehtivate liidu finantsteenuste valdkonna õigusaktidega ning võimalikult suur finantsstabiilsus kogu liidus, tuleks käesolevas määruses sätestatud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse korda kohaldada kesksete vastaspoolte suhtes, mille suhtes kehtivad määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud usaldatavusnõuded, sõltumata sellest, kas neil on panganduslitsents. Kuigi eri äriühingute struktuuriga seonduv riskiprofiil võib olla erinev, on kesksed vastaspooled eraldiseisvad ettevõtjad, kes peavad täitma kõiki käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 648/2012 kohaseid nõudeid sõltumatult oma emaettevõtjast või teistest konsolideerimisgrupi ettevõtjatest. Seetõttu ei ole konsolideerimisgrupi suhtes, mille osa keskne vastaspool on, vaja käesolevat määrust kohaldada. Keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamisel tuleks siiski võtta arvesse konsolideerimisgrupi tasandit, sealhulgas keskse vastaspoole tegevus-, isiklikke ja finantssuhteid teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjatega, niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada keskse vastaspoole finantsseisundi taastamist või kriisilahendust või kuivõrd finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse meetmed võivad mõjutada teisi konsolideerimisgrupi ettevõtjaid.

(13)

Selleks et tagada kriisilahenduse meetmete tõhusus ja tulemuslikkus ning kooskõla kriisilahenduse eesmärkidega, peaksid liikmesriigid kriisilahendusasutusteks käesoleva määruse tähenduses määrama kriisilahendusega seonduvaid funktsioone ja ülesandeid täitvad riiklikud keskpangad, pädevad ministeeriumid, avalik-õiguslikud haldusasutused või asutused, millele on antud avaliku halduse pädevus, sealhulgas olemasolevad kriisilahendusasutused. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et kõnealustele kriisilahendusasutustele oleksid eraldatud asjakohased vahendid. Liikmesriikides, kus keskne vastaspool on asutatud, tuleks luua asjakohane struktuur, et eraldada huvide konfliktide ja regulatiivse tolerantsuse ohu vältimiseks keskse vastaspoole kriisilahenduse funktsioonid muudest funktsioonidest, eelkõige juhul, kui kriisilahendusasutuseks määratakse keskse vastaspoole või keskse vastaspoole kliirivateks liikmeteks olevate krediidiasutuste või investeerimisühingute usaldatavusnõuete järelevalve eest vastutav asutus. Sellistel juhtudel tuleks tagada kriisilahendusasutuse otsustusprotsessi sõltumatus, takistamata samal ajal otsuste tegemise lähendamist kõrgeimal tasandil.

(14)

Arvestades keskse vastaspoole maksejõuetuse ja sellele järgnevate meetmete võimalikke tagajärgi liikmesriigi finantssüsteemile ja majandusele ning võimalikku vajadust kasutada lõpuks kriisi lahendamiseks avaliku sektori vahendeid, peaks liikmesriikide rahandusministeeriumidel või muudel asjaomastel ministeeriumidel olema kooskõlas riigisiseste demokraatlike menetlustega võimalik otsustada avaliku sektori vahendite viimase võimalusena kasutamise üle ning seega peaksid kõnealused ministeeriumid olema finantsseisundi taastamisse ja kriisilahendusse juba varases staadiumis tihedalt kaasatud. Seetõttu ei tohiks käesolev määrus avaliku sektori vahendite viimase võimalusena kasutamise osas piirata asjaomaste ministeeriumide või valitsuse ja kriisilahendusasutuse vahelist pädevuste jaotust vastavalt liikmesriigi õigussüsteemis ettenähtule.

(15)

Kuna kesksed vastaspooled osutavad sageli teenuseid kogu liidus, peavad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused tegema tulemuslikuks finantsseisundi taastamiseks ja kriisilahenduseks koostööd järelevalve- ja kriisilahenduse kolleegiumides, eelkõige finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse ettevalmistavates etappides. See hõlmab keskse vastaspoole väljatöötatud finantsseisundi taastamise kava hindamist, panustamist keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse koostatud kriisilahenduse kavadesse ja nende kohta ühise otsuse tegemist ning tegelemist keskse vastaspoole kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaoludega.

(16)

Kesksete vastaspoolte kriisilahenduse käigus tuleks jälgida seda, et tasakaalus oleksid ühelt poolt vajadus menetluse järele, mis võtab arvesse olukorra kiireloomulisust ning võimaldab tõhusaid, õiglasi ja õigeaegseid lahendusi, ning teiselt poolt vajadus kaitsta finantsstabiilsust kõigis liikmesriikides, kus keskne vastaspool teenuseid osutab. Ametiasutused, kelle pädevusse kuuluvaid valdkondi keskse vastaspoole maksejõuetus mõjutaks, peaksid kõnealuste eesmärkide saavutamiseks esitama oma seisukohad kriisilahenduse kolleegiumis. See peaks hõlmama eelkõige teabe vahetamist kliirivate liikmete ja vajaduse korral klientide ettevalmistuse kohta võimalikuks rikkumismenetluseks, finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse meetmeteks ning keskse vastaspoole suhtes võetud seotud riskipositsioonide järelevalveks. Nende liikmesriikide ametiasutused, mille finantsstabiilsust keskse vastaspoole maksejõuetus võib mõjutada, peaksid saama osaleda kriisilahenduse kolleegiumis, tuginedes oma hinnangule mõju kohta, mis keskse vastaspoole kriisilahendusel võib olla nende liikmesriigi finantsstabiilsusele. Liikmesriikidel peaks olema võimalik olla kriisilahenduse kolleegiumis esindatud kliirivate liikmete pädevate asutuste ja kriisilahendusasutuste poolt. Liikmesriigid, keda ei esinda kliirivate liikmete ametiasutused, peaksid saama osaleda, valides kliirivate liikmete klientide pädeva asutuse või kliirivate liikmete klientide kriisilahendusasutuse kolleegiumis osalemise vahel. Ametiasutused peaksid esitama keskse vastaspoole kriisilahendusasutusele oma osalemise kohta asjakohase põhjenduse, tuginedes oma analüüsile negatiivse mõju kohta, mis keskse vastaspoole kriisilahendusel võib nende liikmesriigis olla. Samamoodi tuleks kolmandate riikide asjaomaste asutustega korrapärase arvamuste vahetamise ja koordineerimise tagamiseks kutsuda need asutused vajaduse korral osalema kriisilahenduse kolleegiumides vaatlejana.

(17)

Keskse vastaspoole võimaliku maksejõuetusega tõhusalt ja proportsionaalselt tegelemiseks peaksid ametiasutused oma finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusi kasutades võtma arvesse mitmesuguseid tegureid, nagu keskse vastaspoole äritegevuse laad, omandistruktuur, õiguslik ja organisatsiooniline struktuur, riskiprofiil, suurus, õiguslik staatus, asendatavus ja seotus finantssüsteemiga. Samuti peaksid ametiasutused arvesse võtma seda, kas keskse vastaspoole maksejõuetusel ja sellele järgneval likvideerimisel tavalises maksejõuetusmenetluses oleks tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju finantsturgudele, muudele finantseerimisasutustele või majandusele laiemalt.

(18)

Selleks et maksejõuetute kesksete vastaspooltega tõhusalt tegeleda, peaks pädevatel asutustel olema õigus nõuda kesksetelt vastaspooltelt ettevalmistavate meetmete võtmist. Tuleks kehtestada miinimumstandard finantsseisundi taastamise kava sisu ja teabe kohta, tagamaks, et kõigil kesksetel vastaspooltel liidus oleksid olemas piisavalt üksikasjalikud finantsseisundi taastamise kavad juhuks, kui neil peaksid tekkima finantsraskused. Sellises finantsseisundi taastamise kavas tuleks käsitleda piisaval hulgal stsenaariume, milles on arvestatud nii süsteemse kui ka konkreetse stressiga, millega keskne vastaspool võib silmitsi seista ning mis seaks ohtu selle elujõulisuse, võttes samuti arvesse kriisi võimalikku ülekanduvat mõju nii riigi kui ka piiriülesel tasandil. Need stsenaariumid peaksid olema rangemad kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 49 kohaste regulaarsete stressitestide puhul kasutatavad stsenaariumid, jäädes samas usutavaks. Finantsseisundi taastamise kava peaks hõlmama laia valikut stsenaariume, sealhulgas stsenaariume, mis on tingitud kohustuste mittetäitmise juhtumitest, muudest kui kohustuste mittetäitmise juhtumitest ja mõlema kombinatsioonist; ning need peaksid sisaldama kõikehõlmavat korda sobitatud portfelli taastamiseks, kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisest tuleneva kahjumi täielikuks jaotamiseks ning igasuguse muu kahjumi piisavaks katmiseks. Finantsseisundi taastamise kavas tuleks eristada eri liiki muid kui kohustuste mittetäitmise juhtumeid. Finantsseisundi taastamise kava peaks olema osa keskse vastaspoole tegevuseeskirjadest, milles on kliirivate liikmetega lepinguliselt kokku lepitud. Lisaks peaksid need tegevuseeskirjad sisaldama sätteid finantsseisundi taastamise kavas visandatud finantsseisundi taastamise meetmete täitmise tagamiseks mis tahes stsenaariumi korral. Finantsseisundi taastamise kavas ei tohiks eeldada, et kättesaadav on erakorraline avaliku sektori finantstoetus, ega tekitada maksumaksjatele kahjuriski.

(19)

Kesksetelt vastaspooltelt tuleks nõuda finantsseisundi taastamise kavade koostamist ning nende korrapärast läbivaatamist ja ajakohastamist. Selles kontekstis peaks finantsseisundi taastamise etapp algama siis, kui keskse vastaspoole finantsseisund märkimisväärselt halveneb või on oht, et rikutakse temale määrusest (EL) nr 648/2012 tulenevaid kapitali- ja usaldatavusnõudeid, mis võib tuua kaasa tegevusloa nõuete rikkumise, mis õigustaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist määruse (EL) nr 648/2012 alusel. Sellele tuleks osutada viitega finantsseisundi taastamise kavas sisalduvate kvalitatiivsete või kvantitatiivsete näitajate raamistikule.

(20)

Selleks et luua mõjusad ennetavad stiimulid ja tagada kahjumi õiglane jaotamine, peaks finantsseisundi taastamise kava tagama, et finantsseisundi taastamise vahendite rakendamine tasakaalustab asjakohaselt kahjumi jaotamise kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete ja kohaldatavuse korral nende klientide vahel. Üldpõhimõte peaks olema jaotada finantsseisundi taastamisel kahjum kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete ja kohaldatavuse korral nende klientide vahel vastavalt sellele, mil määral nad vastutavad kesksele vastaspoolele üle kantud riski eest ning milline on nende suutlikkus selliseid riske kontrollida ja juhtida. Finantsseisundi taastamise kava peaks tagama, et nii kohustuste mittetäitmise juhtumitest kui ka muudest kui kohustuste mittetäitmise juhtumitest tingitud kahju katmiseks kasutatakse keskse vastaspoole kapitali, enne kui kahjum jaotatakse kliirivate liikmete vahel. Nõuetekohase riskijuhtimise stiimulina ning et veelgi vähendada maksumaksjatele avalduvat kahjuriski, peaks keskne vastaspool kasutama finantsseisundi taastamise meetmena osa oma määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 43 osutatud eelrahastatud sihtotstarbelistest omavahenditest – mis võivad hõlmata mis tahes kapitali, mida keskne vastaspool hoiab lisaks oma miinimumkapitalinõuetele, et täita määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktis osutatud teatamiskünnis –, enne kui ta kasutab muid finantsseisundi taastamise meetmeid, mis nõuavad rahalist panust kliirivatelt liikmetelt.

Need täiendavad eelrahastatud sihtotstarbelised omavahendid, mis on eraldiseisvad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 45 lõikes 4 osutatud eelrahastatud omavahenditest, ei tohiks moodustada vähem kui 10 % ega rohkem kui 25 % määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõike 2 kohaselt arvutatud riskipõhistest kapitalinõuetest, olenemata sellest, kas need nõuded on väiksemad või suuremad kui nimetatud määruse artikli 16 lõikes 1 osutatud algkapital.

(21)

Keskne vastaspool peaks esitama oma finantsseisundi taastamise kava pädevale asutusele, kes peaks edastama kava põhjendamatu viivituseta määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt loodud järelevalvekolleegiumile täieliku hinnangu saamiseks, mis tehakse kolleegiumi ühisotsusega. Hinnata tuleks seda, kas kava on kõikehõlmav ning kas selle abil on võimalik keskse vastaspoole elujõulisuse õigeaegne taastamine, sealhulgas tõsistes finantsprobleemides.

(22)

Finantsseisundi taastamise kavas tuleks kõikehõlmavalt esitada meetmed, mille keskne vastaspool võtaks seoses kõigi sobitamata täitmata kohustustega, katmata kahjumiga, likviidsuse puudujäägiga või kapitali ebapiisavusega, samuti meetmed kõigi ammendatud eelrahastatud rahaliste vahendite taastamiseks ning likviidsusealased kokkulepped, et taastada keskse vastaspoole elujõulisus ja jätkuv suutlikkus täita oma tegevusloa nõudeid. Ei kriisilahendusasutuse õigus kohaldada kriisilahendusel sissenõutavaid rahalisi makseid ega minimaalse lepingulise kohustuse nõue seoses finantsseisundi taastamisel sissenõutavate rahaliste maksetega tohiks mõjutada keskse vastaspoole õigust näha oma eeskirjades ette finantsseisundi taastamisel sissenõutavad rahalised maksed, mis on suuremad käesolevas määruses täpsustatud kohustuslikust minimaalsest lepingulisest kohustusest, ega mõjutada keskse vastaspoole riskijuhtimist.

(23)

Finantsseisundi taastamise kavas tuleks arvesse võtta ka küberrünnakuid, mis võivad tuua kaasa keskse vastaspoole finantsseisundi olulise halvenemise või määruse (EL) nr 648/2012 kohaste usaldatavusnõuete rikkumise riski.

(24)

Kesksed vastaspooled peaksid tagama, et nende finantsseisundi taastamise kava ei ole diskrimineeriv ning et selle mõju ja sellega loodud stiimulid on tasakaalus. Finantsseisundi taastamise meetmete mõju kliirivatele liikmetele ja, kui asjakohane teave on kättesaadav, nende klientidele ning liidu või selle ühe või mitme liikmesriigi finantssüsteemile laiemalt peaks olema proportsionaalne. Eelkõige on vaja kesksetel vastaspooltel kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012 tagada, et nende kliirivate liikmete riskipositsioonid keskse vastaspoole suhtes oleksid piiratud. Kesksed vastaspooled peaksid tagama, et finantsseisundi taastamise kava koostamisse on kaasatud kõik asjakohased sidusrühmad, tagades olenevalt olukorrast nende kaasamise keskse vastaspoole riskikomiteesse ning nendega asjakohaselt konsulteerides. Kuna sidusrühmade arvamused võivad olla erinevad, peaksid kesksed vastaspooled kehtestama selge korra, kuidas sidusrühmade eriarvamuste korral tegutseda ning kuidas lahendada sidusrühmade ja keskse vastaspoole vahelisi huvide konflikte.

(25)

Võttes arvesse kesksete vastaspoolte teenindatavate turgude ülemaailmset iseloomu, peaksid keskse vastaspoole tegevuseeskirjad sisaldama asjakohaseid lepingusätteid, et tagada keskse vastaspoole suutlikkus kohaldada vajaduse korral finantsseisundi taastamise võimalusi kolmanda riigi õigusega reguleeritavatele lepingutele või varale või kolmandates riikides asuvatele ettevõtjatele.

(26)

Kui keskne vastaspool ei esita nõuetekohast finantsseisundi taastamise kava, peaks pädevatel asutustel olema võimalik nõuda keskselt vastaspoolelt vajalike meetmete võtmist kava oluliste puuduste kõrvaldamiseks, et tugevdada keskse vastaspoole äritegevust ning tagada, et keskne vastaspool suudab maksejõuetuse korral kahjumi jaotada, oma kapitali taastada ja vajaduse korral taastada oma sobitatud portfelli. See õigus peaks võimaldama pädevatel asutustel võtta ennetusmeetmeid ulatuses, mis on vajalik puuduste kõrvaldamiseks ja seega finantsstabiilsuse eesmärkide saavutamiseks.

(27)

Erandjuhtudel, kui vähendatakse muutuvtagatise tulu väärtust pärast muud kui kohustuste mittetäitmise juhtumit ning kui finantsseisundi taastamine on edukas, peaks pädeval asutusel olema võimalik nõuda, et keskne vastaspool hüvitaks oma kliirivatele liikmetele rahamaksete teel proportsionaalselt kahju, mida nad on kandnud lisaks oma lepingulistele kohustustele, või kohasel juhul nõuda, et keskne vastaspool emiteeriks keskse vastaspoole tulevasest kasumist osasaamist võimaldavaid omandiõiguse instrumente.

(28)

Kriisilahenduse kavandamine on tulemusliku kriisilahenduse oluline osa. Kava peaks koostama keskse vastaspoole kriisilahendusasutus ja selles tuleks ühiselt kokku leppida kriisilahenduse kolleegiumis. Kava peaks hõlmama laia valikut stsenaariume, eristades stsenaariume, mis on tingitud kohustuste mittetäitmise juhtumitest, muudest kui kohustuste mittetäitmise juhtumitest ja mõlema kombinatsioonist, samuti eri liiki muid kui kohustuste mittetäitmise juhtumeid. Ametiasutustel peaks olema kogu vajalik teave, et teha kindlaks kriitilised funktsioonid ja tagada nende täitmise jätkumine. Kriisilahenduse kava sisu peaks siiski olema vastavuses keskse vastaspoole tegevusega ja tema kliiritavate toodete liikidega ning see peaks põhinema muu hulgas keskse vastaspoole antud teabel. Selleks et hõlbustada kriisilahendusel sissenõutavate rahaliste maksete ning kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole kohustusi täitvale kliirivale liikmele makstava tulu vähendamise täitmisele pööramist, tuleks keskse vastaspoole tegevuseeskirjadesse lisada viide kriisilahendusasutuse õigusele nõuda selliseid kriisilahendusel sissenõutavaid rahalisi makseid ja makstava tulu vähendamist. Vajaduse korral peaksid keskse vastaspoole tegevuseeskirjad, milles on kliirivate liikmetega lepinguliselt kokku lepitud, sisaldama sätteid, millega tagatakse muude kriisilahenduse meetmete täitmisele pööramine kriisilahendusasutuse poolt.

(29)

Kriisilahendusasutustel peaks kriisilahenduskõlblikkuse hindamise alusel olema õigus nõuda kas otse või pädeva asutuse vahendusel keskse vastaspoole õigusliku või tegevusliku struktuuri ja korralduse muutmist, et võtta vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, mille abil vähendada kriisilahenduse vahendite rakendamist oluliselt pärssivaid asjaolusid või need kõrvaldada ning kindlustada ettevõtjate kriisilahenduskõlblikkus. Võttes arvesse nende konsolideerimisgruppide erinevat struktuuri, millesse kesksed vastaspooled kuuluvad, struktuuride erinevusi võrreldes pangandusgruppidega ning erinevaid õigusraamistikke, mida kohaldatakse selliste konsolideerimisgruppide üksikute ettevõtjate suhtes, peaks keskse vastaspoole kriisilahendusasutusel olema keskse vastaspoole pädeva asutusega konsulteerides võimalik hinnata, kas muudatuste nõudmine keskse vastaspoole või tema otsese või kaudse kontrolli all oleva konsolideerimisgrupi mis tahes ettevõtja õiguslikus või tegevuslikus struktuuris toob kaasa selliseid muudatusi selle konsolideerimisgrupi struktuurides, millesse keskne vastaspool kuulub, mis võivad viia õigusliku vaidlustamise või täitmisele pööratavusega seotud probleemideni, olenevalt konkreetsetest õiguslikest asjaoludest. Kriisilahendusasutusel peaks selliste kriisilahendust pärssivate asjaolude kõrvaldamise viiside hindamisel olema võimalik soovitada muid kriisilahenduskõlblikkuse meetmeid kui muudatuste nõudmine konsolideerimisgrupi õiguslikus või tegevuslikus struktuuris, kui selliste alternatiivsete meetmete kasutamine kõrvaldaks kriisilahendust pärssivad asjaolud võrdväärsel viisil.

(30)

Kriisilahenduse kavade ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise osas on igapäevastest järelevalvekaalutlustest olulisem vajadus tagada restruktureerimismeetmete kiire võtmine, et kindlustada keskse vastaspoole kriitiliste funktsioonide jätkumine ja säilitada finantsstabiilsus. Kui kriisilahenduse kolleegiumi liikmete vahel esineb erimeelsusi seoses otsustega keskse vastaspoole kriisilahenduse kava, keskse vastaspoole kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu ja kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude kõrvaldamise kohta, peaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (6) artikliga 19 täitma vahendaja rolli Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA). ESMA siduvat vahendamist peaks ette valmistama ESMA asutusesisene komitee ning ESMA peaks seda kaaluma, võttes arvesse asjaolu, et ESMA liikmetel on pädevus tagada finantsstabiilsus ja teha järelevalvet kliirivate liikmete üle mitmes liikmesriigis. ESMA asutusesisesesse komiteesse tuleks vaatlejatena kutsuda osalema teatavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (7) kohased pädevad asutused, pidades silmas, et sellised asutused täidavad sarnaseid ülesandeid direktiivi 2014/59/EL alusel. Siduv vahendamine ei tohiks takistada mittesiduvat vahendamist muudel juhtudel vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 31. Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 38 ei või selline siduv vahendamine mõjutada liikmesriikide eelarvepoliitilist vastutust.

(31)

Võib osutuda vajalikuks, et keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kavas oleksid sätestatud tingimused, mille olemasolul emaettevõtja või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja sõlmib samasse konsolideerimisgruppi kuuluva keskse vastaspoolega võimaliku lepinguliselt siduva finantstoetuse kokkuleppe või annab talle tagatise või muus vormis tegevustoetust. Selliste kokkulepete läbipaistvus maandaks finantsraskustes kesksele vastaspoolele toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja likviidsust ja maksevõimet ohustavaid riske. Seega tuleks kõiki selliste kokkulepete muudatusi, mis mõjutavad konsolideerimisgrupi toetuse kvaliteeti ja laadi, käsitada finantsseisundi taastamise kava läbivaatamise eesmärgil olulise muudatusena.

(32)

Finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavades sisalduva teabe tundlikkust arvestades tuleks nende kavade suhtes kohaldada kohaseid konfidentsiaalsussätteid.

(33)

Pädevad asutused peaksid edastama finantsseisundi taastamise kavad ja nende muudatused asjaomastele kriisilahendusasutustele ning viimased peaksid edastama kriisilahenduse kavad ja nende muudatused pädevatele asutustele, nii et kõiki asjaomaseid asutusi hoitakse olukorraga pidevalt ja täielikult kursis.

(34)

Finantsstabiilsuse säilitamiseks on vajalik, et pädevad asutused oleksid suutelised peatama keskse vastaspoole finants- ja majandusliku olukorra halvenemise enne, kui keskne vastaspool jõuab punkti, kus ametiasutustel ei ole muud võimalust kui algatada selle suhtes kriisilahendusmenetlus või suunata keskset vastaspoolt muutma oma finantsseisundi taastamise meetmeid, kui neil võiks olla negatiivne mõju üldisele finantsstabiilsusele. Pädevatele asutustele tuleks seega anda varajase sekkumise õigused, et vältida või minimeerida finantsstabiilsusele või klientide huvidele avalduvat negatiivset mõju, mis võiks tuleneda sellest, et keskne vastaspool võtab teatavaid meetmeid. Varajase sekkumise õigused tuleks pädevatele asutustele anda lisaks õigustele, mis on neile ette nähtud liikmesriikide õigusega või määrusega (EL) nr 648/2012 muudel asjaoludel kui need, mida loetakse varajase sekkumise juhtudeks. Varajase sekkumise õiguste hulka peaks kuuluma õigus piirata võimalikult suures ulatuses omakapitali ja omakapitalina käsitatavate instrumentide hüvitamist, sealhulgas keskse vastaspoole dividendimakseid ja tagasioste, või need keelata, käivitamata seejuures kohustuste mittetäitmise juhtumit, ja samuti õigus piirata kõiki määruse (EL) nr 648/2012 artikli 26 lõike 5 kohase keskse vastaspoole tasustamispoliitika kaudu määratletud muutuvtasu makseid ning vabatahtlike pensionihüvitiste või lahkumishüvitiste makseid kõrgemale juhtkonnale või need maksed keelata või külmutada.

(35)

Varajase sekkumise õiguste raames ning kooskõlas liikmesriigi õiguse asjakohaste sätetega peaks pädeval asutusel olema võimalik nimetada ajutine haldur, kes asendab keskse vastaspoole juhtorganit ja kõrgemat juhtkonda või teeb ajutiselt nendega koostööd. Ajutise halduri ülesanne peaks olema kasutada kõiki temale antud õigusi talle nimetamisel seatud mis tahes tingimustel, eesmärgiga edendada lahenduste leidmist keskse vastaspoole finantsseisundi parandamiseks. Ajutise halduri nimetamine ei tohiks põhjendamatult riivata liidu ja liikmesriikide äriühinguõiguse kohaseid aktsionäride või omanike õigusi või menetluslikke kohustusi ning seejuures tuleks seoses investeeringute kaitsega täita liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi.

(36)

Finantsseisundi taastamise ja varajase sekkumise etapis peaksid aktsionärid säilitama kõik oma õigused. Nad peaksid kaotama õigused alles siis, kui keskse vastaspoole suhtes on algatatud kriisilahendusmenetlus. Finantsseisundi taastamise ajal tuleks omakapitali või omakapitalina käsitatavate instrumentide hüvitamist, sealhulgas keskse vastaspoole dividendimakseid ja tagasioste, võimalikult suures ulatuses piirata või need keelata, käivitamata seejuures kohustuste mittetäitmise juhtumit. Kriisilahendusmenetluses peaksid kahjumi katma esimeses järjekorras keskse vastaspoole aktsionärid sellisel viisil, millega minimeeritakse oht, et aktsionärid vaidlustavad kahjumi katmise, kuna neile sel viisil tektitatud kahju on suurem kui kahju, mida nad oleksid kandnud tavalises maksejõuetusmenetluses, mida tuntakse ka „võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttena“. Kriisilahendusasutusel peaks olema võimalik võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest kõrvale kalduda. Sellegipoolest peaks aktsionäril või võlausaldajal, kes kannab suuremat kahju, kui ta oleks kandnud tavalises maksejõuetusmenetluses, olema õigus vahe hüvitamisele.

(37)

Kriisilahenduse raamistikuga tuleks ette näha kriisilahendusmenetluse algatamine õigeaegselt enne keskse vastaspoole maksejõuetust. Keskset vastaspoolt tuleks pidada maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks, kui ta rikub või lähiajal tõenäoliselt rikub tegevusloa kehtivuse jätkumisega seotud nõudeid, kui tema finantsseisundi taastamise menetlus ei ole tema elujõulisust taastanud või tõenäoliselt ei taasta seda, kui keskne vastaspool ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita mõnd kriitilist funktsiooni, kui keskse vastaspoole vara on kohustustest väiksem või jääb lähiajal tõenäoliselt kohustustest väiksemaks, kui keskne vastaspool ei suuda või lähiajal tõenäoliselt ei suuda õigeaegselt oma võlgu või muid kohustusi tasuda või kui keskne vastaspool vajab erakorralist avaliku sektori finantstoetust. Asjaolu, et keskne vastaspool ei vasta kõigile tegevusloa nõuetele, ei tohiks siiski iseenesest õigustada kriisilahendusmenetluse algatamist.

(38)

Keskpanga erakorralise likviidsusabi andmist, kui selline võimalus on olemas, ei peaks käsitlema tingimusena, mis näitab, et keskne vastaspool ei suuda või lähiajal ei suuda oma kohustusi täita nende sissenõutavaks muutumisel. Selleks et säilitada finantsstabiilsus, eelkõige süsteemse likviidsuspuudujäägi korral, ei tohiks riigigarantiid keskpankade pakutavatele likviidsusvahenditele ega riigigarantiid liikmesriigi majanduses tõsiste häirete kõrvaldamiseks hiljuti emiteeritud kohustustele käivitada kriisilahendusmenetluse algatamist, eeldusel et täidetud on teatavad tingimused.

(39)

Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmed, muud sarnaseid ülesandeid täitvad liikmesriikide asutused, muud liidu ametiasutused, kelle ülesanne on valitsemissektori võla haldamine või kes on kaasatud valitsemissektori võla haldamisse, ning Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, samuti määruse (EL) nr 648/2012 artikli 1 lõigetes 4 ja 5 loetletud muud üksused saavad seoses oma tegevusega toimida kliiriva liikmena. Kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise kavas ette nähtud kahjumi jaotamise vahendeid ei tohiks kõnealuste üksuste suhtes kohaldada. Samuti ei peaks kriisilahendusasutused rakendama nende üksuste suhtes kahjumi jaotamise vahendeid, et vältida avaliku sektori raha ohtu seadmist.

(40)

Kui keskne vastaspool täidab kriisilahenduse tingimusi, peaks keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse käsutuses olema ühtlustatud kriisilahenduse vahendid ja õigused. Need peaksid võimaldama kriisilahendusasutusel käsitleda nii kohustuste mittetäitmise juhtumitest kui ka muudest kui kohustuste mittetäitmise juhtumitest või mõlema kombinatsioonist tulenevaid stsenaariume. Nende kasutamine peaks toimuma ühesugustel tingimustel ja eesmärkidel ning ühesuguste üldpõhimõtete kohaselt. Eelkõige ei peaks selliste vahendite või õiguste rakendamine mõjutama piiriüleste konsolideerimisgruppide tulemuslikku kriisilahendust.

(41)

Kriisilahenduse peamine eesmärk peaks olema tagada kriitiliste funktsioonide katkematu täitmine, vältida negatiivset mõju finantsstabiilsusele ning kaitsta avaliku sektori vahendeid.

(42)

Maksejõuetu keskse vastaspoole kriitiliste funktsioonide täitmist tuleks jätkata kriisilahenduse vahendite rakendamise teel, kuid korraldada see asjakohasel juhul ümber juhtimises tehtavate muudatuste abil, kasutades nii palju kui võimalik erasektori vahendeid ja toetumata erakorralisele avaliku sektori finantstoetusele. Selle eesmärgi võiks saavutada katmata kahjumi jaotamise ning keskse vastaspoole sobitatud portfelli taastamise teel, rakendades kohustuste mittetäitmisest tuleneva kahjumi puhul positsioonide ja kahjumi jaotamise vahendeid või muust kui kohustuste mittetäitmisest tuleneva kahjumi puhul kapitaliinstrumentide allahindamist või tagamata kohustuste allahindamist ja konverteerimist omakapitaliks, et katta kahjum ja rekapitaliseerida keskne vastaspool. Selleks et vältida valitsuse stabiliseerimisvahendite rakendamise vajadust, peaks kriisilahendusasutus saama samuti kasutada kriisilahendusel sissenõutavaid rahalisi makseid pärast muud kui kohustuste mittetäitmise juhtumit. Keskse vastaspoole või konkreetse kliirimisteenuse peaks saama müüa ka sellisele maksevõimelisele kolmandast isikust kesksele vastaspoolele või ühendada sellise maksevõimelise kolmandast isikust keskse vastaspoolega, kes on suuteline tegelema üle antud kliirimistegevusega ja seda haldama. Kooskõlas eesmärgiga säilitada keskse vastaspoole kriitilised funktsioonid peaks kriisilahendusasutus enne eespool kirjeldatud meetmete võtmist üldjuhul pöörama täitmisele kõik keskse vastaspoole suhtes võetud, kuid täitmata lepingulised kohustused vastavalt sellele, kuidas need nõutaks sisse keskse vastaspoole tegevuseeskirjade alusel, sealhulgas eelkõige kliirivate liikmete lepingulised kohustused teha finantsseisundi taastamisel sissenõutavaid rahalisi makseid või võtta üle kohustusi mittetäitvate kliirivate liikmete positsioonid, tehes seda enampakkumisel või kasutades muid keskse vastaspoole tegevuseeskirjades kindlaksmääratud võimalusi, ning võetud, kuid täitmata lepingulised kohustused, millega kohustatakse muid pooli kui kliirivad liikmed andma mis tahes liiki finantstoetust.

(43)

Turu usalduse hoidmiseks ja negatiivse mõju ülekandumise minimeerimiseks on vaja tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Kui kriisilahenduse tingimused on täidetud, ei tohiks keskse vastaspoole kriisilahendusasutus avalikes huvides asjakohaste ja koordineeritud kriisilahenduse meetmete võtmisega viivitada. Keskne vastaspool võib maksejõuetuks muutuda asjaoludel, mis nõuavad asjaomase kriisilahendusasutuse viivitamatut tegutsemist. Seega peaks sellisel asutusel olema lubatud võtta kriisilahenduse meetmeid olenemata sellest, kas keskne vastaspool on võtnud meetmeid oma finantsseisundi taastamiseks, ning kehtestamata kohustust kasutada kõigepealt varajase sekkumise õigusi.

(44)

Kriisilahenduse meetmete võtmisel peaks keskse vastaspoole kriisilahendusasutus võtma arvesse ja järgima meetmeid, mis on ette nähtud kriisilahenduse kolleegiumis koostatud kriisilahenduse kavades, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutus leiab juhtumi asjaolusid arvestades, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik saavutada tulemuslikumalt meetmetega, mida ei ole kriisilahenduse kavas ette nähtud. Kriisilahendusasutus peaks võtma arvesse otsuste tegemise üldpõhimõtteid, sealhulgas vajadust tasakaalustada keskse vastaspoole eri sidusrühmade huvid ning tagada läbipaistvus seoses liikmesriikide ametiasutustega ja nende kaasamine, kui kavandatud otsus või meede võib mõjutada finantsstabiilsust või eelarvevahendeid. Eelkõige peaks kriisilahendusasutus teavitama kriisilahenduse kolleegiumi kavandatavatest kriisilahenduse meetmetest, sealhulgas juhul, kui sellised meetmed kalduvad kriisilahenduse kavast kõrvale.

(45)

Omandiõiguse riive peaks olema proportsionaalne finantsstabiilsuse riskiga. Seepärast tuleks kriisilahenduse vahendeid rakendada ainult nende kesksete vastaspoolte suhtes, kes täidavad kriisilahenduse tingimusi, eriti juhul, kui see on vajalik finantsstabiilsuse eesmärgi saavutamiseks avalikes huvides. Kriisilahenduse vahendid ja kriisilahendusõigused võivad takistada aktsionäridel, võlausaldajatel, kliirivatel liikmetel ning asjakohasel juhul kliirivate liikmete klientidel oma õiguste kasutamist. Seepärast tuleks kriisilahenduse meetmeid võtta üksnes siis, kui see on vajalik avalikes huvides, ning nende õiguste mis tahes riive peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga („põhiõiguste harta“).

(46)

Keskse vastaspoole mõjutatud aktsionärid, kliirivad liikmed ja muud võlausaldajad ei peaks kandma suuremat kahju kui nad oleksid kandnud siis, kui kriisilahendusasutus ei oleks võtnud keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduse meetmeid ja selle asemel oleks talt nõutud kõigi täitmata kohustuste täitmist vastavalt kohustuste mittetäitmist käsitlevatele keskse vastaspoole eeskirjadele või muudele tema tegevuseeskirjades sätestatud lepingupõhistele kokkulepetele ning kui keskne vastaspool oleks likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses („võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte“). Kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole vara osalise üleandmise korral erasektorist pärit omandajale või sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele tuleks järelejäänud osa kriisilahendusmenetluses olevast kesksest vastaspoolest likvideerida tavalises maksejõuetusmenetluses.

(47)

Selleks et kaitsta aktsionäride, kliirivate liikmete ja muude võlausaldajate õigusi, tuleks kehtestada selged reeglid seoses keskse vastaspoole vara ja kohustuste hindamisega ning sellise kohtlemise hindamisega, mille osaliseks aktsionärid, kliirivad liikmed ja muud võlausaldajad oleksid saanud juhul, kui kriisilahendusasutus ei oleks kriisilahenduse meetmeid võtnud. Sellega seoses tuleks võrrelda kohtlemist, mille osaliseks aktsionärid, kliirivad liikmed ja muud võlausaldajad tegelikult kriisilahendusmenetluses said, ning kohtlemist, mille osaliseks nad oleksid saanud juhul, kui kriisilahendusasutus ei oleks keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduse meetmeid võtnud ning nad oleksid selle asemel pidanud täitma võimalikud kohustused vastavalt keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kavale või muudele tema tegevuseeskirjades sätestatud kokkulepetele ning kui keskne vastaspool oleks likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses. Kriisilahenduse käigus on rahaliste maksete sissenõudmine, mis peaks olema ette nähtud kesksete vastaspoolte tegevuseeskirjades, kriisilahendusasutuse õigus. Seda ei saa kasutada keskne vastaspool või haldur või likvideerija maksejõuetusmenetluses ning seetõttu ei tohiks see olla osa kohtlemisest, mille osaliseks aktsionärid, kliirivad liikmed ja muud võlausaldajad oleksid saanud siis, kui kriisilahendusasutus ei oleks kriisilahenduse meetmeid võtnud. Kohustusi täitvale kliirivale liikmele makstava mis tahes tulu summa vähendamise õiguse kasutamine kriisilahendusasutuse poolt, kui see ületab sellise vähendamise jaoks lepinguliselt kokku lepitud piirmäärasid, ei tohiks samuti olla osa kohtlemisest, mille osaliseks aktsionärid, kliirivad liikmed või muud võlausaldajad oleksid saanud siis, kui kriisilahendusasutus ei oleks võtnud kriisilahenduse meetmeid.

Kui aktsionärid, kliirivad liikmed ja muud võlausaldajad on saanud oma nõuete eest makseid või hüvitist väiksemas ulatuses kui siis, kui kriisilahendusasutus ei oleks võtnud keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduse meetmeid ja nad oleksid selle asemel pidanud täitma võimalikud täitmata kohustused vastavalt kohustuste mittetäitmist käsitlevatele keskse vastaspoole eeskirjadele või muudele tema tegevuseeskirjades sätestatud lepingupõhistele kokkulepetele ning kui keskne vastaspool oleks likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses, peaks neil olema õigus vahe hüvitamisele. Kliendid tuleks hõlmata sellesse võrdlusse ning neil peaks olema õigus erisugusest kohtlemisest tingitud vahe hüvitamisele üksnes siis, kui on olemas lepinguline alus klientide otsesteks nõueteks keskse vastaspoole vastu, mis teeb neist keskse vastaspoole võlausaldajad. Üksnes sellistel juhtudel saab kriisilahendusasutus kontrollida oma meetmete otsest mõju. Kõnealust võrdlust peaks olema võimalik vaidlustada eraldi kriisilahendusotsusest. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada menetluse üle, mida kasutatakse aktsionäridele, kliirivatele liikmetele ja muudele võlausaldajatele erisugusest kohtlemisest tingitud kindlakstehtud vahe hüvitamiseks.

(48)

Finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse meetmed võivad kaudselt mõjutada kliente ja kaudseid kliente, kes ei ole keskse vastaspoole võlausaldajad, sellisel määral, mil finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kulud on kõnealustele klientidele ja kaudsetele klientidele kohaldatavate lepingupõhiste kokkulepete alusel üle kantud. Seepärast tuleks keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse stsenaariumi mõju klientidele ja kaudsetele klientidele samuti käsitleda neile kliirimisteenuseid osutavate kliirivate liikmete ja klientidega sõlmitud samade lepingupõhiste kokkulepete kaudu. Seda on võimalik saavutada, tagades, et kui lepingupõhised kokkulepped võimaldavad kliirivatel liikmetel kanda oma klientidele edasi kriisilahenduse vahendite negatiivsed tagajärjed, sisaldavad need lepingupõhised kokkulepped ka samaväärsel ja proportsionaalsel alusel klientide õigust hüvitisele, mida kliirivad liikmed keskselt vastaspoolelt saavad, või sellise hüvitise raha ekvivalendile või tulule, mida nad saavad pärast võlausaldajate võrdse kohtlemise nõude kohaldamist, sellisel määral, mil need on seotud klientide positsioonidega. Selliseid sätteid tuleks kohaldada ka sellistele lepingupõhistele kokkulepetele, mille on sõlminud kliendid ja kaudsed kliendid, kes osutavad kaudseid kliirimisteenuseid oma klientidele.

(49)

Keskse vastaspoole tõhusa kriisilahenduse tagamiseks tuleks hindamisprotsessi käigus võimalikult täpselt kindlaks määrata kogu kahjum, mis tuleb jaotada, et keskne vastaspool saaks taastada avatud positsioonide sobitatud portfelli ja täita maksekohustused. Maksejõuetu keskse vastaspoole vara ja kohustuste hindamine peaks põhinema õiglastel, konservatiivsetel ja realistlikel eeldustel kriisilahenduse vahendite rakendamise hetkel. Keskse vastaspoole finantsseisund ei tohiks hindamise käigus siiski kuidagi mõjutada kohustuste väärtust. Küsimuse pakilisust arvestades peaks kriisilahendusasutustel olema võimalik teha maksejõuetu keskse vastaspoole vara või kohustuste kiirhindamine. See hindamine peaks olema esialgne ning kehtima seni, kuni on toimunud sõltumatu väärtuse hindamine.

(50)

Keskse vastaspoole kriisilahendusmenetluse algatamisel peaks kriisilahendusasutus pöörama täitmisele kõik keskse vastaspoole tegevuseeskirjades sätestatud täitmata lepingulised kohustused, sealhulgas rakendamata finantsseisundi taastamise meetmed, välja arvatud juhul, kui muu kriisilahenduse õiguse või vahendi kasutamine on asjakohasem, et leevendada negatiivset mõju finantsstabiilsusele või tagada õigeaegselt keskse vastaspoole kriitiliste funktsioonide täitmine. Kriisilahendusasutusel peaks olema õigus, kuid mitte kohustus pöörata kõnealused lepingulised kohustused täitmisele ka pärast kriisilahendust, kui nende täitmisele pööramisest hoidumise põhjused enam ei kehti. Selleks et lubada kliirivatel liikmetel ja teistel asjaomastel isikutel allesjäänud kohustuste täitmisele pööramiseks ette valmistuda, peaks kriisilahendusasutus asjaomastele kliirivatele liikmetele ja muudele isikutele allesjäänud kohustuste täitmisele pööramise otsusest ette teatama. Etteteatamise periood peaks olema kolm kuni kuus kuud.

Kriisilahendusasutus peaks mõjutatud kliirivate liikmete ja kõigi teiste olemasolevaid ja täitmata kohustusi omavate isikute pädevate asutuste ja kriisilahendusasutustega konsulteerides kindlaks määrama, kas lepinguliste kohustuste täitmisele pööramisest hoidumise põhjused on lakanud kehtimast ning kas allesjäänud kohustused tuleks täitmisele pöörata. Kui need põhjused endiselt kehtivad, peaks kriisilahendusasutus hoiduma kõnealuste kohustuste täitmisele pööramisest. Täitmata lepinguliste kohustuste edasilükatud täitmisele pööramisest saadud tulu tuleks kasutada selleks, et katta avaliku sektori vahendid, mida on kasutatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevate selliste nõuete tasumiseks, mis on tingitud kriisilahendusasutuse otsusest hoiduda kõnealuste kohustuste täitmisele pööramisest või valitsuse stabiliseerimisvahendi kohaldamisest. Kriisilahendusasutus peaks kasutama täitmisele pööramise edasilükkamise õigust üksnes sel määral, mil see ei riku võlausaldajate võrdse kohtlemise kaitsemeedet seoses sidusrühmaga, kelle suhtes edasilükatud täitmisele pööramist kohaldatakse. Kohustuste mittetäitmisest tuleneva kahjumi korral peaks kriisilahendusasutus taastama keskse vastaspoole sobitatud portfelli ning jaotama katmata kahjumi positsioonide ja kahjumi jaotamise vahendite abil. Muust kui kohustuste mittetäitmisest tulenev kahjum tuleks katta regulatiivse kapitali instrumentidest ning jaotada aktsionäride vahel vastavalt nende kahjumikatmisvõimele kas omandiõiguse instrumentide tühistamise või üleandmise või tõsise lahjenduse teel. Kui nendest instrumentidest ei piisa, peaks kriisilahendusasutustel olema õigus tagamata võlg ja kohustused alla hinnata vastavalt nendest tulenevate nõuete rahuldamisjärgule kohaldatava riikliku maksejõuetusõiguse alusel ning rakendada vajalikul määral kahjumi jaotamise vahendeid, seadmata seejuures ohtu finantsstabiilsust laiemalt.

(51)

Kui pärast kahjumi katmist ja, kui see kohaldub, keskse vastaspoole sobitatud portfelli taastamist on keskse vastaspoole eelrahastatud vahendid endiselt ammendunud, peaks kriisilahendusasutus tagama, et kõnealused vahendid taastatakse regulatiivsete nõuete täitmiseks vajalikul tasemel kas keskse vastaspoole tegevuseeskirjades ette nähtud vahendite jätkuva rakendamise teel või muude meetmete abil. Eelkõige peaks kriisilahendusasutusel olema võimalik maksta kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele, kellel oleks olnud õigus saada hüvitist võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte alusel kahjumi jaotamise vahendite rakendamise tõttu, mille tulemusel kannavad kliirivad liikmed suuremat kahju kui see, mida nad oleksid kandnud keskse vastaspoole tegevuseeskirjadest tulenevate kohustuste alusel, hüvitisi omandiõiguse instrumentide, võlainstrumentide või instrumentidega, millega tunnustatakse nõuet keskse vastaspoole tulevase kasumi suhtes. Hüvitise summa ja vormi hindamisel võib kriisilahendusasutus kaaluda näiteks keskse vastaspoole rahanduslikku usaldusväärsust, hüvitisena kasutatavate instrumentide kvaliteeti ning võlausaldajate võrdse kohtlemise kaitsemeedet. Asjakohase stiimulite struktuuri säilitamiseks tuleks sellise hüvitise puhul võtta arvesse seda, millises ulatuses on kliiriv liige toetanud keskse vastaspoole finantsseisundi taastamist, ning seega ka kliirivate liikmete allesjäänud täitmata lepingulisi kohustusi keskse vastaspoole ees. Selline hüvitis tuleks arvata maha õigusest võlausaldajate võrdse kohtlemisega seotud maksele.

(52)

Samuti peaksid kriisilahendusasutused tagama, et keskse vastaspoole kriisilahenduse kulud on minimaalsed ja et samasse klassi kuuluvaid võlausaldajaid koheldakse võrdselt. Kriisilahendusasutusel peaks olema võimalik võtta võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest kõrvale kalduvaid kriisilahenduse meetmeid juhul, kui see on põhjendatud avaliku huviga saavutada kriisilahenduse eesmärgid ning on proportsionaalne käsitletava riskiga. Selliste meetmete kasutamisel ei tohiks kriisilahendusasutus diskrimineerida kedagi kodakondsuse alusel.

(53)

Keskse vastaspoole kriisilahendus ei tohiks tuua kaasa erakorralise avaliku sektori finantstoetuse taotlemist. Kasutada olevaid finantsseisundi taastamise vahendeid ja kriisilahenduse vahendeid, eelkõige allahindamise vahendit, tuleks rakendada nii ulatuslikult kui võimalik enne kesksele vastaspoolele antavat avaliku sektori kapitalisüsti või samaväärset erakorralist avaliku sektori finantstoetust või koos nendega. Erakorralise avaliku sektori finantstoetuse kasutamine maksejõuetute asutuste kriisilahenduse toetuseks peab toimuma viimase võimalusena, olema ajaliselt piiratud ning olema kooskõlas asjakohaste riigiabi sätetega.

(54)

Tõhus kriisilahenduskord peaks minimeerima maksumaksjate kanda jäävad maksejõuetu keskse vastaspoole kriisilahenduse kulud. See peaks tagama, et kesksete vastaspoolte kriisilahendus ei sea ohtu finantsstabiilsust. Allahindamise ning kahjumi ja positsioonide jaotamise vahenditega tuleks see eesmärk saavutada, tagades, et maksejõuetu keskse vastaspoole võlausaldajate hulgas olevad aktsionärid ja vastaspooled kannavad asjakohase kahju ning asjakohase osa keskse vastaspoole maksejõuetusest tulenevatest kuludest. Allahindamise ning kahjumi ja positsioonide jaotamise vahendid annavad seega kesksete vastaspoolte aktsionäridele ja vastaspooltele tugevama stiimuli keskse vastaspoole olukorra jälgimiseks tavaoludes, kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu soovitustega, mis on esitatud nende dokumendis „Key Attributes of Effective Resolution Regimes for Financial Institutions“.

(55)

Selleks et tagada, et kriisilahendusasutustel oleks vajalik paindlikkus kahjumi ja positsioonide vastaspooltele jaotamiseks eri olukordades, on asjakohane, et kõnealustel asutustel oleks võimalus rakendada positsioonide ja kahjumi jaotamise vahendeid nii juhul, kui eesmärk on kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole kriitiliste kliirimisteenuste jätkumine, kui ka juhul, kui kriitilised teenused kantakse üle sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele või kolmandale isikule ning keskse vastaspoole järelejääv osa lõpetab seejärel tegevuse ja likvideeritakse.

(56)

Kui positsioonide ja kahjumi jaotamise vahendeid rakendatakse eesmärgiga taastada maksejõuetu keskse vastaspoole elujõulisus ja võimaldada tal oma tegevust jätkata, peaks kriisilahendusega koos toimuma juhtkonna väljavahetamine, välja arvatud juhul, kui juhtkonna säilitamine on asjakohane ja vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks, ning seejärel keskse vastaspoole ja selle tegevusvaldkondade restruktureerimine nii, et tegeletakse keskse vastaspoole maksejõuetuse põhjustega. Restruktureerimine tuleks saavutada, rakendades ettevõtte reorganiseerimise kava, mis peaks olema kooskõlas restruktureerimiskavaga, mille esitamist võidakse keskselt vastaspoolelt riigiabi raamistiku kohaselt nõuda.

(57)

Positsioonide ja kahjumi jaotamise vahendeid tuleks kasutada keskse vastaspoole sobitatud portfelli taastamiseks, täiendava kahjumi tõkestamiseks ja täiendavate vahendite omandamiseks, et aidata keskset vastaspoolt rekapitaliseerida ja tema eelrahastatud vahendeid taastada. Nende vahendite tõhususe ja eesmärgipärasuse tagamiseks peaks olema võimalik nende kohaldamine võimalikult paljude eri lepingute suhtes, millest tulenevad maksejõuetu keskse vastaspoole tagamata kohustused või sobitamata portfell. Need peaksid ette nägema võimaluse kohustusi mittetäitva liikme positsioonide enampakkumiseks ülejäänud kliirivate liikmete seas või positsioonide sundjaotamiseks niivõrd, kuivõrd finantsseisundi taastamise kavasse kuuluvaid vabatahtlikke kokkuleppeid ei ole enne kriisilahendusmenetluse algatamist täielikult kasutatud, kohustusi mittetäitvate kliirivate liikmete lepingute, mõjutatud kliirimisteenuse või varaklassi lepingute ja keskse vastaspoole muude lepingute osaliseks või täielikuks lõpetamiseks, sellistele liikmetele ja asjakohasel juhul nende klientidele väljaminevate muutuvtagatise maksete väärtuse täiendavaks vähendamiseks, finantsseisundi taastamise kavas sätestatud finantsseisundi taastamisel sissenõutavate kasutamata rahaliste maksete sissenõudmiseks, täiendavate kriisilahendusel sissenõutavate rahaliste maksete sissenõudmiseks, keskse vastaspoole emiteeritud kapitali- ja võlainstrumentide või muude tagamata kohustuste allahindamiseks ning võlainstrumentide aktsiateks konverteerimiseks. See sisaldab võimalust rakendada kahjumi jaotamise vahendeid, et anda panus sobitatud portfelli taastamisse, tagades kesksele vastaspoolele vahendid enampakkumise vastuvõtmiseks, mis võimaldab kesksel vastaspoolel kohustusi mittetäitva liikme positsioonid jaotada või teha makseid seoses lõpetatud lepingutega.

(58)

Kui kriisilahendusasutus rakendab kahjumi jaotamise vahendit, mis võimaldab vähendada keskse vastaspoole poolt kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele makstava tulu väärtust, peaks kriisilahendusasutus tuginema muutuvtagatise käsitlemisele kooskõlas keskse vastaspoole kontostruktuuriga, keskse vastaspoole poolt finantsseisundi taastamise korral kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele makstava tulu väärtuse vähendamise rakendamisele, kui see on kohaldatav, ning võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttele.

(59)

Kriisilahendusasutustel peaks finantsstabiilsusele avalduvat mõju nõuetekohaselt arvesse võttes ja viimase võimalusena olema teatavatel tingimustel võimalik mõned lepingud täielikult või osaliselt positsioonide ja kahjumi jaotamisest välja jätta. Kõnealuste väljajätmiste kohaldamisel peaks nende arvessevõtmiseks olema võimalik suurendada muudele lepingutele määratud riskipositsioonide või kahjumi taset, tingimusel et järgitakse võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet.

(60)

Kui kriisilahenduse vahendeid on rakendatud keskse vastaspoole kriitiliste funktsioonide või elujõulise äritegevuse üleandmiseks usaldusväärsele ettevõtjale, näiteks eraõiguslikule omandajale või sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele, tuleks keskse vastaspoole järelejäänud osa likvideerida kohase aja jooksul, pidades silmas maksejõuetu keskse vastaspoole võimalikku vajadust osutada teenuseid või anda toetust, et võimaldada omandajal või sildasutusena toimival kesksel vastaspoolel kõnealuse üleandmise tulemusel omandatud tegevusega tegelemist või teenuste osutamist.

(61)

Ettevõtte võõrandamise vahend peaks võimaldama ametiasutustel keskse vastaspoole või tema äritegevuse osade müüki ühele või mitmele omandajale ilma aktsionäride nõusolekuta. Ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamisel peaksid ametiasutused korraldama asjaomase keskse vastaspoole või selle äritegevuse osa turundamise avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, püüdes samas saavutada võimalikult kõrge müügihinna.

(62)

Kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole vara või kohustuste üleandmisest ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamisel tekkiva puhastulu peaks saama likvideerimismenetlusse jäetud ettevõtja. Kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole emiteeritud omandiõiguse instrumentide üleandmisest ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamisel tekkiva puhastulu peaksid saama aktsionärid. Omandaja makstud vastusooritusest peaksid kasu saama ka kohustusi täitvad kliirivad liikmed, kes on kandnud kahju. Sellise netotulu või kasu suhtes tuleks kohaldada kriisilahenduse raames antud avaliku sektori vahendite täielikku taastamist. Tulu arvutamisel tuleks sellest maha arvata keskse vastaspoole maksejõuetuse tõttu ja kriisilahenduse käigus tekkinud kulud.

(63)

Selleks et ettevõtte võõrandamine toimuks õigel ajal ning et kaitsta finantsstabiilsust, tuleks olulise osaluse omandajat hinnata õigeaegselt, et ei tekiks viivitust ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamisel. Keskne vastaspool, omandaja või mõlemad, olenevalt ettevõtte võõrandamise vahendi mõjust ja omandamise vormist, peaksid saama kasutada kehtivaid makse- ja arveldussüsteemide ning muude seotud finantsturutaristute ja kauplemiskohtade liikmesuse ja nendele juurdepääsu õigusi või need säilitada. Sellistest õigustest ei tohiks ilma jätta ei asjaomaste liikmesuse või osaluskriteeriumide mittetäitmise ega ebapiisava krediidireitingu alusel. Omandaja, kes kõnealuseid kriteeriume ei täida, saab selliseid õigusi kasutada üksnes kriisilahendusasutuse poolt kindlaksmääratud ajavahemiku vältel.

(64)

Enne ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamist maksejõuetu keskse vastaspoole turundamise ning võimalike omandajatega peetavate läbirääkimiste kohta käiv teave on tõenäoliselt süsteemse tähtsusega. Finantsstabiilsuse tagamiseks on oluline, et selle teabe avalikustamist (mis on nõutav vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 596/2014) (8) saaks edasi lükata nii kaua, kui on vajalik keskse vastaspoole kriisilahenduse kavandamiseks ja struktureerimiseks kooskõlas turukuritarvitusi käsitlevates normides lubatud viivitusega.

(65)

Sildasutusena toimiva keskse vastaspoole kui täielikult või osaliselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse omanduses või kriisilahendusasutuse kontrolli all oleva keskse vastaspoole peamine eesmärk peaks olema tagada, et oluliste finantsteenuste osutamine kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole kliirivatele liikmetele ja klientidele jätkuks ning et olulised finantstegevused ei katkeks. Sildasutusena toimivat keskset vastaspoolt tuleks juhtida kui elujõulist tegevust jätkavat ettevõtjat ning see tuleks lasta uuesti turule niipea, kui tingimused selleks on sobilikud, või likvideerida, kui see ei ole enam elujõuline.

(66)

Kui ühtegi muud valikut ei saa kasutada või kui tõendatavalt ei ole need piisavad finantsstabiilsuse säilitamiseks, peaks olema võimalik valitsuse osalus omakapitalitoetuse või ajutiselt riigi omandisse võtmise kujul kooskõlas kohaldatavate riigiabi reeglitega, sealhulgas keskse vastaspoole tegevuse restruktureerimine. Moraaliriski vältimiseks tuleks sellist erakorralist avaliku sektori finantstoetust anda üksnes viimase võimalusena, see peaks olema ajutine ning see tuleks alati taastada kohase ajavahemiku jooksul. Seega peaksid liikmesriigid kehtestama tervikliku ja usaldusväärse vahendite taastamise korra, takistamata seejuures valitsuse stabiliseerimisvahendite rakendamist. Valitsuse stabiliseerimisvahendite rakendamine ei mõjuta keskpankade rolli finantssüsteemile võimaliku likviidsuse pakkumise korral keskpankade ainukaalutlusõiguse alusel, isegi stressiolukordades.

(67)

Selleks et tagada kriisilahendusasutusele võimalus rakendada kahjumi ja positsioonide jaotamise vahendeid kolmandates riikides asuvate ettevõtjatega sõlmitud lepingute suhtes, peaks see võimalus olema ette nähtud keskse vastaspoole tegevuseeskirjades.

(68)

Kriisilahendusasutustel peaksid olema kõik vajalikud õiguspärased volitused, mida saaks kriisilahenduse vahendite rakendamisel erinevates kombinatsioonides kasutada. See peaks hõlmama õigust anda maksejõuetu keskse vastaspoole omandiõiguse instrumente, vara, õigusi ja kohustusi üle muule ettevõtjale, näiteks teisele kesksele vastaspoolele või sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele, õigust hinnata alla või tühistada maksejõuetu keskse vastaspoole omandiõiguse instrumente või hinnata alla või konverteerida tema kohustusi, õigust hinnata alla muutuvtagatist, õigust pöörata täitmisele kõik kolmandate isikute poolt keskse vastaspoole ees täitmata kohustused (sealhulgas finantsseisundi taastamisel sissenõutavad rahalised maksed, nagu on sätestatud keskse vastaspoole tegevuseeskirjades, ja positsioonide jaotamine), õigust nõuda sisse kriisilahendusel sissenõutavad rahalised maksed, õigust lõpetada keskse vastaspoole lepingud osaliselt või täielikult, õigust vahetada välja juhtkond ning õigust seada nõuete tasumisele ajutine moratoorium. Keskne vastaspool ning tema juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmed peaksid olema vastutavad keskse vastaspoole maksejõuetuse eest vastavalt liikmesriigi tsiviil- või kriminaalõigusele.

(69)

Kriisilahendusraamistik peaks hõlmama menetluslikke nõudeid, millega tagatakse, et kriisilahenduse meetmetest teavitatakse korrektselt ning et need avalikustatakse. Arvestades aga, et teave, mis kriisilahenduse käigus kriisilahendusasutuste ja nende kutseliste nõustajate kätte satub, on tõenäoliselt tundlik, peaksid enne kriisilahendusotsuse avalikustamist kehtima selle teabe suhtes mõjusad konfidentsiaalsusnõuded. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade sisu ning üksikasju puudutav teave ja nende kavade hindamise tulemused võivad avaldada kaugeleulatuvat mõju, eriti asjaomastele ettevõtjatele. Tuleb eeldada, et mis tahes teave otsuse kohta enne selle tegemist, olenemata sellest, kas see puudutab kriisilahenduse tingimuste täitmist, konkreetse vahendi kasutamist või menetluse ajal võetavat meedet, mõjutab asjaomase meetmega seotud avalikke ja erahuve. Juba teave selle kohta, et kriisilahendusasutus konkreetset keskset vastaspoolt uurib, võib avaldada sellele kesksele vastaspoolele kahjulikku mõju. Seetõttu tuleb sellise teabe puhul nagu finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade sisu ja üksikasjad ning sellega seoses tehtava hindamise tulemused tagada asjakohased konfidentsiaalsuse säilitamise mehhanismid.

(70)

Kriisilahendusasutustel peaksid olema lisaõigused, millega tagatakse omandiõiguse instrumentide või võlainstrumentide ning vara, õiguste ja kohustuste, sealhulgas positsioonide ja seotud tagatiste üleandmise tulemuslikkus. Kooskõlas käesolevas määruses täpsustatud kaitsemeetmetega peaksid sellised õigused sisaldama õigust kõrvaldada ülekantud instrumentidelt või varalt kolmandate isikute õigused ning õigust lepinguid täitmisele pöörata ning näha ette ülekantud vara ja omandiõiguse instrumentide saajaga vastastikuste kokkulepete jätkuv kehtivus. Samas ei peaks see mõjutama töötajate õigust lõpetada tööleping. Samuti ei peaks see mõjutama poole õigust lõpetada leping kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoolega või selle konsolideerimisgrupi ettevõtjaga muul põhjusel kui maksejõuetu keskse vastaspoole kriisilahendus. Kriisilahendusasutustel peaks olema ka lisaõigus nõuda, et allesjäänud keskne vastaspool, mis likvideeritakse tavalises maksejõuetusmenetluses, osutaks teenuseid, mis on vajalikud, et võimaldada kesksel vastaspoolel, kellele vara, lepingud või omandiõiguse instrumendid ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamisel või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole vahendi rakendamisel üle anti, tegeleda oma äritegevusega.

(71)

Arvestades, et tulenevalt liikmesriigis ja liidus avalduvatest tõsistest riskidest finantsstabiilsusele võib olla vaja võtta kriisiohjemeetmeid viivitamata, peaksid liikmesriigi õiguse kohased menetlused, mis on seotud kriisiohjemeetme jaoks eelneva kohtuliku heakskiidu taotlemise ja sellise taotluse kohtuliku arutamisega, toimuma kiiresti. Võttes arvesse nõuet võtta kriisiohjemeede viivitamata, peaks kohus tegema oma otsuse teatavaks 24 tunni jooksul ja liikmesriigid peaksid tagama selle, et asjaomane ametiasutus saaks teha otsuse kohe pärast seda, kui kohus on oma otsuse teinud. See ei tohiks piirata huvitatud isikute õigust taotleda kohtult otsuse tühistamist piiratud aja jooksul pärast seda, kui kriisilahendusasutus on kriisiohjemeedet rakendanud.

(72)

Kooskõlas põhiõiguste harta artikliga 47 on asjaomastel isikutel õigus nõuetekohasele menetlusele ning tõhusale õiguskaitsevahendile neid mõjutavate meetmete vastu. Kriisilahendusasutuste tehtud otsuseid peaks olema võimalik seetõttu edasi kaevata.

(73)

Riiklike kriisilahendusasutuste võetavad kriisilahenduse meetmed võivad nõuda majanduslikke hinnanguid ja ulatuslikku kaalutlusruumi. Riiklikel kriisilahendusasutustel on olemas asjatundlikkus, mida on vaja kõnealuste hinnangute andmiseks ja kaalutlusruumi asjakohase kasutamise kindlaksmääramiseks. Seetõttu on oluline tagada, et liikmesriikide kohtud tugineksid asjaomaseid kriisiohjemeetmeid läbi vaadates riiklike kriisilahendusasutuste tehtud majanduslikele hinnangutele. Kõnealuste hinnangute keerulisus ei tohiks siiski takistada liikmesriikide kohtuid uurimast seda, kas tõendid, millele kriisilahendusasutus tugines, on faktiliselt täpsed, usaldusväärsed ja sidusad, kas need tõendid sisaldavad kogu asjakohast teavet, mida tuleks keerulise olukorra hindamisel arvesse võtta, ja kas ta on suuteline tõendite pinnalt tehtud järeldusi põhjendama.

(74)

Et hõlmata äärmiselt kiireloomulisi olukordi ning kuna kriisilahendusasutuse otsuse peatamine võib takistada kriitiliste funktsioonide täitmise jätkumist, on vaja ette näha, et kaebuse esitamine ei tohiks automaatselt peatada vaidlustatud otsuse mõju ning kriisilahendusasutuse otsus peaks kuuluma viivitamata täitmisele.

(75)

Lisaks, kui see on vajalik selleks, et kaitsta kolmandaid isikuid, kes on heas usus omandanud kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole vara, lepinguid, õigusi ja kohustusi kriisilahendusasutuste poolt kriisilahendusõiguste kasutamise raames, ning selleks, et tagada finantsturgude stabiilsus, ei tohiks kaebeõigus mõjutada haldustoiminguid või tehinguid, mille aluseks on tühistatud otsus. Niisugustel juhtudel peaksid ebaõige otsuse puhul kohaldatavad õiguskaitsevahendid seepärast piirduma mõjutatud isikute kantud kahju hüvitamisega.

(76)

Tõhusa kriisilahenduse ja kohtualluvuse konfliktide vältimise huvides on, et maksejõuetu keskse vastaspoole suhtes ei algatataks ega jätkataks tavalist maksejõuetusmenetlust, kui kriisilahendusasutus on rakendamas oma kriisilahendusõigusi või kriisilahenduse vahendeid, välja arvatud kriisilahendusasutuse algatusel või nõusolekul. On kasulik ja vajalik teatavad lepingulised kohustused piiratud ajaks peatada, et kriisilahendusasutusel oleks aega kriisilahenduse vahendeid rakendada. Seda ei tohiks siiski kohaldada maksejõuetu keskse vastaspoole kohustustele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ (9) alusel määratud süsteemide, sealhulgas muude kesksete vastaspoolte ja keskpankade ees. Direktiiviga 98/26/EÜ vähendatakse makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides osalemisega seonduvat riski, eelkõige vähendades häireid sellise süsteemi osalise maksejõuetuse korral. Selleks et tagada kõnealuse kaitse asjakohane kohaldamine kriisiolukorras ja ühtlasi säilitada makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajate ja muude turuosaliste piisav kindlustunne, ei tohiks kriisiennetusmeetmeid ega kriisilahendusmeetmeid iseenesest käsitada maksejõuetusmenetlusena direktiivi 98/26/EÜ tähenduses, kui lepingukohaseid sisulisi kohustusi jätkuvalt täidetakse. Ent see ei tohiks kahjustada direktiivi 98/26/EÜ alusel määratud süsteemi toimimist ega õigust nimetatud direktiiviga tagatud tagatisele.

(77)

Selleks et tagada, et kriisilahendusasutustel oleks, kui nad annavad vara ja kohustused üle eraõiguslikule omandajale või sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele, piisavalt aega üleantavate lepingute kindlakstegemiseks, võiks olla asjakohane kehtestada proportsionaalsed kitsendused vastaspoolte õigustele finantslepingud lõpule viia, kiirendada nende täitmist või lõpetada need muul viisil enne, kui üleandmine on sooritatud. Selline kitsendus oleks vajalik, et võimaldada ametiasutustel saada tõene ülevaade maksejõuetu keskse vastaspoole bilansist, ilma et selles kajastuksid väärtuste ja mahtude muutused, mis kaasneksid lepingu lõpetamise õiguste ulatusliku kasutamisega. Selleks et riivata vastaspoolte lepingulisi õigusi minimaalselt vajalikul määral, peaks lepingu lõpetamise õiguste kitsendamine piirduma võimalikult lühikese ajaga ja kehtima ainult seoses kriisiennetusmeetme või kriisilahenduse meetmega, sealhulgas niisuguse meetme kohaldamisega vahetult seotud mis tahes sündmuse esinemisel, ning õigus lõpetada leping mõne muu rikkumise tõttu, sealhulgas võimendustagatiste maksmata või andmata jätmise tõttu, peaks alles jääma.

(78)

Selleks et säilitada õiguspärased kapitaliturukokkulepped, juhul kui mõned, kuid mitte kõik maksejõuetu keskse vastaspoole varad, lepingud, õigused ja kohustused antakse üle, on asjakohane kehtestada kaitsemeetmed, et takistada asjakohasel juhul seotud kohustuste, õiguste ja lepingute üksteisest eraldamist. Selline piirang teatud käitumisele omavahel seotud lepingute ja asjaomase tagatise suhtes peaks samuti hõlmama sama vastaspoolega sõlmitud lepinguid, mis on kaetud tagatiskokkulepetega, omandiõiguse üleminekul põhinevate finantstagatiskokkulepetega, tasaarvestuskokkulepetega, lepingu lõpuleviimisel tehtava tasaarvestuse kokkulepetega ning struktureeritud finantskokkulepetega. Kui kohaldatakse kaitsemeedet, peaksid kriisilahendusasutused püüdma kanda kõik kaitstud kokkuleppega hõlmatud seotud lepingud üle või jätma need kõik järelejäänud maksejõuetule kesksele vastaspoolele. Need kaitsemeetmed peaksid tagama, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (10) kohaldamisel avaldaks see võimalikult vähe mõju tasaarvestuskokkuleppega kaetud riskipositsioonide käsitamisele regulatiivse kapitalina.

(79)

Liidu kesksed vastaspooled osutavad teenuseid kolmandates riikides asuvatele kliirivatele liikmetele ja nende klientidele ning kolmandate riikide kesksed vastaspooled osutavad teenuseid liidus asuvatele kliirivatele liikmetele ja nende klientidele. Rahvusvaheliselt tegutsevate kesksete vastaspoolte tulemuslikuks kriisilahenduseks on vajalik koostöö liikmesriikide ja kolmandate riikide ametiasutuste vahel. Sel eesmärgil peaks ESMA esitama suunised kolmandate riikide ametiasutustega sõlmitavate koostöökokkulepete asjakohase sisu kohta. Sellised koostöökokkulepped peaksid tagama tõhusa kavandamise, otsuste tegemise ja koordineerimise seoses rahvusvaheliselt tegutsevate kesksete vastaspooltega. Riiklikud kriisilahendusasutused peaksid teatud juhtudel tunnustama kolmandate riikide kriisilahendusmenetlusi ja tagama nende täitmise. Samuti tuleks koostööd teha seoses liidu või kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tütarettevõtjate ning nende kliirivate liikmete ja nende klientidega.

(80)

Et tagada käesoleva määruse rikkumise korral halduskaristuste ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides, tuleks käesolevas määruses sätestada nende peamiste halduskaristuste ja muude haldusmeetmete loetelu, mis peavad kriisilahendusasutustele ja pädevatele asutustele kättesaadavad olema, õigus kehtestada neid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid kõigi rikkumise eest vastutavate juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, samuti põhikriteeriumide loetelu, mille alusel määrata kindlaks kõnealuste halduskaristuste ja muude haldusmeetmete tase ja liik, ning rahaliste halduskaristuste suurus. Halduskaristuste ja muude haldusmeetmete puhul tuleks võtta arvesse selliseid tegureid nagu rikkumisest tulenev kindlakstehtud rahaline kasu, rikkumise raskusaste ja kestus, raskendavad või kergendavad asjaolud, samuti vajadus, et haldustrahvidel oleks hoiatav mõju, ning vajaduse korral peaksid need hõlmama trahvi vähendamist koostöö eest kriisilahendusasutuse või pädeva asutusega. Halduskaristuste kehtestamisel ja avaldamisel tuleks järgida põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi.

(81)

Selleks et tagada järjepidev ühtlustamine ja turuosaliste piisav kaitse kogu liidus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte ja ESMA koostatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, et kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 täpsustada järgmisi elemente: a) kriisilahenduse kolleegiumide toimimise kirjaliku korra ja kirjalike menetluste sisu; b) keskse vastaspoole poolt finantsseisundi taastamisel kasutatavate täiendavate eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite summa arvutamise ja säilitamise metoodika ning menetlused, mille abil keskne vastaspool saab juhul, kui sellised omavahendid ei ole kättesaadavad, võtta finantsseisundi taastamise meetmeid, mis nõuvad kohustusi täitvatelt kliirivatelt liikmetelt osamakseid ja seejärel sellistele kliirivatele liikmetele hüvitist maksta; c) finantsseisundi taastamise kavade hindamise metoodika; d) kriisilahenduse kavade sisu; e) keskse vastaspoole aastakasumi jaotamise kord, maksimaalne ajavahemik ja maksimaalne osakaal hüvitamismehhanismi alusel finantsseisundi taastamise raames; f) väärtuse hindamiste läbiviimisega seotud elemendid; g) metoodika, mille abil arvutada täiendava kahjumi puhver, mis tuleb lisada esialgsele väärtuse hindamisele; h) minimaalsed elemendid, mis tuleks lisada ettevõtte reorganiseerimise kavasse; i) kriteeriumid, millele ettevõtte reorganiseerimise kava peab vastama; j) võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte alusel toimuva lõpliku väärtuse hindamise metoodika; k) tingimused, mis võimaldavad kliirivatel liikmetel kanda hüvitist edasi oma klientidele kooskõlas lepingulise sümmeetria põhimõttega, ning tingimused, mille alusel neid peetakse proportsionaalseks.

(82)

Komisjonil peaks olema võimalus peatada kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse või pädeva asutuse taotlusel, omal algatusel või kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole kliiriva liikme järelevalve eest vastutava pädeva asutuse taotlusel ja pärast ESMA mittesiduva arvamuse saamist määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 kohased kliirimiskohustused konkreetse vastaspoole liigi või börsiväliste tuletisinstrumentide konkreetsete liikide osas, mida kriisilahendusmenetluses olev keskne vastaspool kliirib. Kliirimiskohustuse peatamise otsus tuleks vastu võtta ainult juhul, kui see on vajalik finantsstabiilsuse ja turu usalduse säilitamiseks, ennekõike selleks, et vältida negatiivse mõju ülekandumist ning vastaspoolte ja investorite ulatuslikke ja ebakindlaid riskipositsioone keskse vastaspoole suhtes. Sellise otsuse vastuvõtmiseks peaks komisjon seoses nende börsiväliste tuletisinstrumentidega, mille kliirimise peatamist taotletakse, võtma arvesse kriisilahenduse eesmärke, määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud kriteeriume, millega kehtestatakse kliirimiskohustus börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes ning seda kas kliirimiskohustus on vaja peatada, et säilitada finantsstabiilsus ja finantsturgude nõuetekohane toimimine liidus. ESMA-l peaks olema võimalik nõuda, et komisjon peataks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 (11) sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõude, kui ta leiab, et kliirimiskohustuse peatamine on oluline muudatus kohustusliku kauplemiskoha nõude kriteeriumides. Peatamine peaks olema ajutine ja seda peaks olema võimalik pikendada. Samuti tuleks suurendada määruse (EL) nr 648/2012 artikli 28 kohase keskse vastaspoole riskikomitee rolli, et innustada veelgi keskset vastaspoolt juhtima oma riske ettevaatlikult ja suurendama oma vastupidavust.

Riskikomitee liikmetel peaks olema võimalus teavitada pädevat asutust sellest, kui keskne vastaspool ei järgi riskikomitee nõuandeid, ning kliirivate liikmete ja klientide esindajatel riskikomitees peaks olema võimalus kasutada esitatud teavet, et jälgida oma riskipositsioone keskse vastaspoole suhtes, kooskõlas konfidentsiaalsuse kaitse meetmetega ja ilma, et see piiraks konkurentsiõiguses sellise teabe vahetamise kohta sätestatud piirangute kohaldamist. Lisaks peaks ka kesksete vastaspoolte kriisilahendusasutustel olema juurdepääs kogu vajalikule teabele kauplemisteabehoidlates. Seega tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja määrust (EL) 2015/2365 (12) vastavalt muuta.

(83)

Selleks et tagada finantsstabiilsuse nõukogu intressimäära võrdlusaluste reformi nõuetekohane rakendamine, on vaja tagada turuosalistele selgus, et tehingutele, mis on tehtud või mida on uuendatud enne kliirimise või võimendustagatise nõuete kohaldamist selliste börsiväliste tuletistehingute suhtes, mille puhul järgitakse intressimäära võrdlusalust (varasemad tehingud), ei kohaldata määruses (EL) nr 648/2012 ettenähtud nõudeid, kui nende tehingute uuendamise ainus eesmärk on intressimäära võrdlusaluste reformi rakendamine või selle rakendamise ettevalmistamine. Sel viisil hoitaks samuti ära oht, et kõnealuste varasemate tehingute liidu vastaspooled on ette valmistamata olukorraks, kus konkreetset võrdlusalust oluliselt muudetakse või selle väljaandmine lõpetatakse, vähendades seeläbi seonduvaid finantsstabiilsuse probleeme. Selline lähenemisviis on kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS) ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) rahvusvaheliste suunistega.

(84)

Kesksete vastaspoolte kriisilahenduse tulemuslikuks rakendamiseks ei tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/47/EÜ (13) ette nähtud kaitsemeetmeid kohaldada piirangute suhtes, mis puudutavad finantstagatiskokkuleppe täitmisele pööramist või pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe mõju, ega lõpetamisel toimuvat tasaarvestust või tasaarvestust käsitleva sätte suhtes, mis on ette nähtud käesoleva määrusega.

(85)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid (EL) 2017/1132, (14) 2004/25/EÜ (15) ja 2007/36/EÜ (16) sisaldavad norme nimetatud direktiivide kohaldamisalasse kuuluvate kesksete vastaspoolte aktsionäride ja võlausaldajate kaitseks. Olukorras, kus kriisilahendusasutused peavad käesoleva määruse alusel kiiresti tegutsema, võivad kõnealused normid takistada kriisilahendusasutusi võtmast tulemuslikke kriisilahendusmeetmeid ning rakendamast kriisilahenduse vahendeid ja kriisilahendusõigusi. Seetõttu tuleks direktiivi 2014/59/EL kohaseid erandeid laiendada õigusaktidele, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale määrusele. Selleks et tagada sidusrühmadele maksimaalne õiguskindlus, peaksid erandid olema määratletud selgelt ja kitsalt ning neid tuleks kasutada üksnes avalikes huvides ja juhul, kui kriisilahendusmenetluse käivitavad tingimused on täidetud.

(86)

Selleks et hoida ära nõuete dubleerimist, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ja määrust (EL) nr 806/2014 (17) muuta, et jätta nende kohaldamisalast välja ettevõtjad, kes on saanud tegevusloa ka määruse (EL) nr 648/2012 alusel.

(87)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 54 lõikes 2 on ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul ei kohaldata kõnealuse määruse artikleid 35 või 36 nende kesksete vastaspoolte või kauplemiskohtade suhtes, kes on esitanud oma pädevale asutusele taotluse kasutada börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide osas üleminekukorda. Üleminekuperiood, mille jooksul võis riiklik pädev asutus kauplemiskoha või keskse vastaspoole seoses börsil kaubeldavate tuletisinstrumentidega kõnealuse määruse artiklite 35 ja 36 kohaldamisalast välja jätta, lõppes 3. juulil 2020. Praegune turukeskkond, mida iseloomustab COVID-19 pandeemia põhjustatud suur ebakindlus ja volatiilsus, mõjutab negatiivselt kesksete vastaspoolte ja kauplemiskohtade toiminguid, suurendades nende operatsiooniriske. Suurenenud riskid koos piiratud suutlikkusega hinnata juurdepääsutaotlusi ning hallata tehinguvoogude liikumist võivad mõjutada turgude nõuetekohast toimimist või finantsstabiilsust. Lisaks on kõnealuse määrusega börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide puhul ette nähtud uus kord juurdepääsuks elutähtsatele turutaristutele, mille eesmärk on luua parem tasakaal nende taristute vahelise konkurentsi ja vajaduse vahel säilitada nende tegevuse terviklikkus.

Seega, kuigi kõnealuse määrusega püütakse luua finantstaristute jaoks konkurentsiturg, ei peaks ettevõtted eeldama, et kehtivad normid ja prioriteedid säilitatakse, kui majandusolud muutuvad, eelkõige tõsise majanduskriisi tagajärjel. See kehtib eeskätt valdkonnas, kus seosed elutähtsate turutaristute, nagu kauplemis- ja kliirimistaristu vahel nõuavad erakordset tegevuslikku vastupidavust, kuna igasugused tõrked nendes elutähtsates taristutes oleksid suureks ohuks finantsstabiilsusele. COVID-19 pandeemia tagajärjel lükatakse börsil kaubeldavate tuletisinstrumentidega seotud kauplemis- ja kliirimisteenuseid pakkuvate kauplemiskohtade ja kesksete vastaspoolte jaoks ette nähtud uue avatud juurdepääsu korra kohaldamise kuupäev edasi ühe aasta võrra, kuni 3. juulini 2021.

(88)

Selleks et tagada kesksete vastaspoolte kriisilahendusasutuste esindatus kõigil asjakohastel foorumitel ning et tagada ESMA-le vajalik oskusteave kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahendusega seotud ülesannete täitmiseks, tuleks määrust (EL) nr 1095/2010 muuta, et lisada kesksete vastaspoolte riiklikud kriisilahendusasutused pädevate asutuste määratlusse, mis on kõnealuses määruses sätestatud.

(89)

Selleks et valmistada ette ESMA otsused seoses talle antud ülesannetega, mis hõlmavad eel- ja järelhindamise ning kriisilahenduse kolleegiumide ja kriisilahenduskavadega seotud tehniliste standardite eelnõude ning kriisilahenduse tingimusi ja siduvat vahendamist käsitlevate suuniste väljatöötamist, ning et tagada Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) ja selle liikmete igakülgne kaasamine nende otsuste ettevalmistamisse, peaks ESMA looma asutusesisese kriisilahenduskomitee („ESMA kriisilahenduskomitee“), mille liikmed oleksid kriisilahendusasutused. Vajaduse korral tuleks kutsuda vaatlejana osalema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (18) määratletud pädevad asutused, sealhulgas Euroopa Keskpank, ning direktiivis 2014/59/EL määratletud kriisilahendusasutused, sealhulgas määrusega (EL) nr 806/2014 loodud Ühtne Kriisilahendusnõukogu.

(90)

Kui valmistatakse ette kontseptuaalset raamistikku, mille abil hinnata kesksete vastaspoolte vastupidavust negatiivsetele turusuundumustele, tuleks konsulteerida ESMA kriisilahenduskomiteega, juhul kui kõnealune hindamine hõlmab keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse korra koondmõju liidu finantsstabiilsusele. Sellistel juhtudel tuleks ESMA kriisilahenduskomiteega konsulteerida ka siis, kui hinnatakse selliste stressitestide tulemusi.

(91)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhiõiguste hartas tunnustatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid.

(92)

Tehes otsuseid või võttes meetmeid käesoleva määruse alusel, peaksid pädevad asutused ja kriisilahendusasutused alati võtma nõuetekohaselt arvesse oma otsuste ja meetmete mõju teiste liikmesriikide finantsstabiilsusele ja majanduslikule olukorrale, kus keskse vastaspoole tegevus on kohalike finantsturgude jaoks kriitilise tähtsusega või oluline, sealhulgas liikmesriikides, kus asuvad kliirivad liikmed ja, kui asjakohane teave on kättesaadav, nende kliendid, ning kus on asutatud seotud kauplemiskohad ja finantsturutaristud, sealhulgas koostalitlevad kesksed vastaspooled.

(93)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtlustada kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse norme ja menetlusi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda kesksete vastaspoolte maksejõuetuse mõju tõttu liidus tervikuna paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(94)

Käesoleva määruse kohaldamine tuleks edasi lükata kuni 12. augustini 2022, et kehtestada kõik olulised rakendusmeetmed ning anda kesksetele vastaspooltele ja teistele turuosalistele võimalus võtta vajalikke meetmeid nõuete täitmiseks. Siiski sõltub kesksele vastaspoolele seatud nõue kasutada finantsseisundi taastamisel sihtotstarbelisi omavahendeid ning sõltuvad sätted, mis käsitlevad kliirivatele liikmetele hüvitise maksmist siis, kui finantsseisundi taastamisel kohaldatakse erakorraliselt muutuvtagatise tulu väärtuse vähendamist, asjakohaste regulatiivsete tehniliste standardite olemasolust. Seepärast on asjakohane lükata sellise sätte kohaldamise kuupäev edasi kuni 12. veebruarini 2023. Lisaks tuleks teatavaid sätteid, mida kohaldatakse keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kavade suhtes ning nende kavade vastuvõtmise ja läbivaatamise suhtes, sealhulgas finantsseisundi taastamise kava esitamise kohustust, kohaldada alates varasemast kuupäevast, kuna kõikidel kesksetel vastaspooltel juba on finantsseisundi taastamise kavad, nagu on nõutud maksete ja turutaristu komitee ja IOSCO avaldatud finantsturutaristute põhimõtete kohaselt. Kesksed vastaspooled, kellele on juba antud määruse (EL) nr 648/2012 kohane tegevusluba, peaksid võtma asjakohased meetmed tagamaks, et nad on suutelised esitama oma finantsseisundi taastamise kavad oma pädevatele asutustele hiljemalt 12. veebruariks 2022. Neid finantsseisundi taastamise kavadega seotud sätteid tuleks kohaldada alates 12. veebruarist 2022. Kui käesoleva määruse teiste sätete kohaldatavaks muutumise hetkeks ei ole kriisilahendusasutusega keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kava osas konsulteeritud, peaks keskse vastaspoole pädev asutus keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kava osas kriisilahendusasutusega viivitamata konsulteerima. Vastaspooltele õiguskindluse tagamiseks tuleks määrusesse (EL) nr 648/2012 tehtavaid muudatusi, mille eesmärk on tagada finantsstabiilsuse nõukogu intressimäära võrdlusaluste reformi nõuetekohane rakendamine, kohaldada alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(95)

Tagamaks, et börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide jaoks ette nähtud avatud juurdepääsu korra kohaldamisest tingitud suurenenud operatsiooniriskid ei seaks ohtu turgude nõuetekohast toimimist ega finantsstabiilsust, ning et vältida järjepidevuse katkemist, on vaja selliseid üleminekuperioode tagasiulatuvalt pikendada alates 4. juulist 2020 kuni 3. juulini 2021.

(96)

Käesolev määrus peaks tagama, et kesksetel vastaspooltel on piisav kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime, et tagada sujuv ja kiire kahjumi katmine ja rekapitaliseerimine võimalikult väikese mõjuga finantsstabiilsusele ning püüdes samal ajal vältida mõju maksumaksjatele. Kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu poolt välja töötatud ja rahvusvaheliselt kokkulepitud finantseerimisasutuste tõhusa kriisilahenduse korra põhimõtetega peaks käesolev määrus tagama, et kriisilahenduses katavad kahjumi esimeses järjekorras keskse vastaspoole aktsionärid sellisel viisil, millega minimeeritaks nendepoolse õigusliku vaidlustamise ohtu juhul, kui nende poolt kriisilahenduse käigus kantud kahju on suurem kui kahju, mida nad oleksid kandnud tavalises maksejõuetusmenetluses kooskõlas võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Finantsstabiilsuse nõukogu avaldas 15. novembril 2018 konsultatsioonidokumendi rahaliste vahendite kasutamise kohta keskse vastaspoole kriisilahenduse toetamiseks ning keskse vastaspoole omakapitali käsitlemise kohta kriisilahenduses.

Tuginedes kõnealuse dokumendi kohta saadud tagasisidele ja edasistele hinnangutele, kavatseb finantsstabiilsuse nõukogu esitada 2020. aasta lõpus suunised selle kohta, kuidas tuleks kasutada omakapitali kesksete vastaspoolte kriisilahenduse korral viisil, millega minimeeritaks aktsionäride poolse õigusliku vaidlustamise ohtu, mis tuleneb võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisest. Pärast nende suuniste avaldamist peaks komisjon vaatama läbi käesolevas määruses sätestatud normide kohaldamise seoses omakapitali allahindamisega kriisilahenduses, võttes arvesse kõnealuseid rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid. Lisaks sellele konkreetsele läbivaatamisele peaks komisjon vaatama käesoleva määruse kohaldamise läbi viie aasta möödumisel selle jõustumise kuupäevast, võttes muu hulgas arvesse rahvusvahelisi arenguid. Üldine läbivaatamine peaks hõlmama vähemalt teatavaid kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahendusega seotud põhiküsimusi, nagu kriisilahendusasutuste käsutuses olevad rahalised vahendid muust kui kohustuste mittetäitmisest tuleneva kahjumi katmiseks ning kesksete vastaspoolte omavahendid, mida kasutatakse finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse korral,