3. Standardiseeritud intressimäära šokistsenaariumide parameetrid

Arvestades iga valuuta c jaoks määratud „riskivaba“ intressimäära äkiliste paralleelsete, lühiajaliste ja pikaajaliste šokkide suurust, tuleks rakendada järgmisi kuue intressimäära šokistsenaariumi parameetreid:

• (i) valuuta c paralleelne šokk: ühesugune kõigi ajavahemike lõikes esinev paralleelne üles- või allasuunaline šokk:
• (ii) valuuta c lühiajaliste intressimäärade ∆𝑅𝑅 𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝 , 𝑐𝑐 šokk: ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= üles- ± 𝑅𝑅 � või 𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝 allasuunaline , 𝑐𝑐 šokk, mis on suurim lühima lõpptähtaja keskpunktis. See šokk väheneb tähtajalise struktuuri pikaajalisima

punkti lõpptähtaja¹³ juures oma põhilise skalaari −𝑡𝑡 k kohaselt (kus ) nulli suunas, kusjuures t k on k nda ajavahemiku (ajaline) keskpunkt 𝑥𝑥 ja t K on viimase ajavahemiku (ajaline) keskpunkt ): 𝑆𝑆 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑜𝑜𝑡𝑡 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) = 𝑒𝑒 𝑥𝑥 = 4

𝐾𝐾 k

• (iii) Valuuta c ∆𝑅𝑅 pikaajaliste 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= intressimäärade ± 𝑅𝑅� 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 , 𝑐𝑐 ∙ 𝑆𝑆 šokk: 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 ( seda 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= šokki ± 𝑅𝑅� 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 kohaldatakse , 𝑐𝑐 ∙𝑒𝑒 𝑥𝑥 ainult pööretega šokkidele. Šokk on suurim pikaajalisima lõpptähtaja keskpunktis ja on seotud lühikese skaleerimisteguriga :

𝑆𝑆 𝑙𝑙𝑜𝑜𝑙𝑙𝑙𝑙 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) = 1 − 𝑆𝑆 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑜𝑜𝑡𝑡 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) k

∆𝑅𝑅 𝑠𝑠𝑜𝑜𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑙𝑙𝑝𝑝𝑝𝑝 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= − 0,65 ∙ ∣ ∆𝑅𝑅 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) ∣ +0,9 ∙ ∣ ∆𝑅𝑅 𝑝𝑝𝑜𝑜𝑙𝑙𝑙𝑙 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) ∣

Näited: ∆𝑅𝑅 𝑓𝑓𝑝𝑝𝑝𝑝𝑜𝑜𝑜𝑜𝑝𝑝𝑙𝑙𝑝𝑝𝑝𝑝 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= +0,8 ∙ ∣ ∆𝑅𝑅 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) ∣ − 0,6 ∙ ∣ ∆𝑅𝑅 𝑝𝑝𝑜𝑜𝑙𝑙𝑙𝑙 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) ∣ .

lühiajaliste intressimäärade šokk : eeldatakse, et pank kasutab ajavahemikke ning t K = 25 aastat (kõige pikaajalisema lõpptähtajaga ajavahemiku (ajaline) keskpunkt), kusjuures on ajavahemiku k (ajaline) keskpunkt. ja t k = 3,5 aasta kasutamisel 𝐾𝐾 = 19 oleks lühiajalise šoki puhul 𝐾𝐾 𝑡𝑡 𝑘𝑘 skalaarne kohandamine: 𝑘𝑘 = 10 −3 ,⁵ = 0,417. Pangad korrutaksid seda lühiajalise intressimäära šoki väärtusega, et saada⁴ summa, mis tuleb selles lõpptähtaja keskpunktis tulukõverale liita või sellest lahutada. 𝑆𝑆 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= Kui lühiajalise 𝑒𝑒 intressimäära šokk oleks +250 baaspunkti, oleks

tulukõvera tõus punktis t k = 3,5 aastat 104,2 baaspunkti.

Järsenemine: eeldatakse, et kasutatakse tulukõvera sama punkti mis eespool ehk t k = 3,5 aastat. Kui lühiajalise intressimäära šoki absoluutväärtus oleks 250 baaspunkti ning pikaajalise intressimäära šoki absoluutväärtus 100 baaspunkti (nagu euro puhul), oleks tulukõvera muutus punktis t k = 3,5 aastat lühiajalise intressimäära šoki mõju ja pikaajalise intressimäära šoki mõju summa baaspunktides: .

− 0,65 ∙ 250 bps ∙ 0,417+0,9 ∙ 100 bps ∙ (1 − 0,417)= − 15,3 bps Lamenemine: Eespool näites šokkidele vastav tulukõvera muutus punktis t k = 3,5 aastat oleks järgmine: .

+ 0,8 ∙ 250 bps ∙ 0,417 − 0,6 ∙ 100 bps ∙ (1 − 0,417)= 48,4 bps

¹³ Väärtus funktsiooni −𝑡𝑡 k nimetajas määrab šoki vähenemise määra. 𝑥𝑥 𝑥𝑥 𝑒𝑒 46

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA -

  EN: Guidelines and other publications of the European Banking Authority (EBA), https://www.eba.europa.eu/. © European Banking Authority. Reproduction is authorised provided the source is acknowledged (EBA legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the versions published by the EBA are authoritative.

  DE: Leitlinien und weitere Veröffentlichungen der Europäischen Bankenaufsichtsbehörde (EBA), https://www.eba.europa.eu/. © European Banking Authority. Wiedergabe mit Quellenangabe gestattet (Rechtlicher Hinweis der EBA). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Maßgeblich sind allein die von der EBA veröffentlichten Fassungen.