|
+III LISA |
III LISA
III LISA KOGUMAJANDUSLIKE MATERJALIVOOGUDE ARVEPIDAMISE MOODUL 1. jagu EESMÄRGID Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine hõlmab kõiki tahkeid, gaasilisi ja vedelas olekus materjale, välja arvatud õhk ja vesi, mõõdetuna massiühikutes aasta kohta. Sarnaselt rahvamajanduse arvepidamisega on kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamisel kaks eesmärki. Üksikasjalikest materjalivoogudest saadakse põhjalik empiiriline andmebaas arvukate analüütiliste uuringute tegemiseks. Materjalivoogusid kasutatakse ka mitmesuguste kogumajanduslike materjalivoogude näitajate koostamiseks rahvamajanduse jaoks. Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama. 2. jagu KATVUS Materjalivoosüsteemi peamine põhimõte on varude ja voogude eristamine. Üldiselt on voog muutuja, mis mõõdab kogust teataval ajaperioodil, samas kui varu on muutuja, mis mõõdab kogust teataval ajahetkel. Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise aluseks on voopõhimõte. See mõõdab majanduse sisend- ja väljundmaterjali ning varude muutumist naturaalühikutes aasta kohta. Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamine on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise süsteemi põhimõtetega, näiteks residentsuse printsiip. See peab arvet materjalivoogude üle, mis on seotud kõikide rahvamajanduse residendist üksuste tegevusega, olenemata nende geograafilisest asukohast. Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamises on olulised kaks süsteemi piiride ülest materjalivoo liiki.
1)
Materjalivood rahvamajanduse ja selle loodusliku keskkonna vahel. See hõlmab looduskeskkonnast materjalide (s.o toor- või lähteained või loodusvarad) saamist ning materjalide (neid nimetatakse tihti jääkaineteks) väljundit looduskeskkonda.
2)
Materjalivood rahvamajanduse ja muu maailmamajanduse vahel. See hõlmab importi ja eksporti. Kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamises on hõlmatud kõik süsteemi piiride ülesed vood ning inimtekkeliste varude lisandumine. Kõik muud rahvamajanduse sisesed materjalivood ei ole kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise süsteemiga hõlmatud. See tähendab, et rahvamajandust käsitletakse kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise süsteemis tervikuna ja näiteks tootmisharude vahelise toodete liikumise üle arvestust ei peeta. Samuti on välja jäetud looduskeskkonna sisesed looduslikud vood. 3. jagu NÄITAJATE LOETELU Liikmesriigid koostavad kogumajanduslike materjalivoogude arvepidamise jaoks statistika 5. jaos loetletud asjakohaste näitajate kohta. 1. Kodumaise toorme kasutus (domestic extraction) hõlmab looduskeskkonnast saadavate tahkes, vedelas või gaasilises olekus materjalide (välja arvatud õhk ja vesi) aastast kogust, mida kasutatakse majanduses sisendina. 2. Import ja eksport naturaalühikutes hõlmab kõiki imporditavaid või eksporditavaid tooteid mõõdetuna massiühikutes. Kauplemistegevusse kaasatud toodete alla kuuluvad kõikide töötlemisetappide kaubad esialgsest tootest kuni valmiskaubani. 4. jagu ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD 1. Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal. 2. Statistika edastatakse 16 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu. Seda kohaldatakse alates arvestusaastast 2021. 3. Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja ajakohase andmekogumi järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe peale riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud, mis hõlmavad ELi 27 liikmesriiki. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul. 4. Esimene arvestusaasta on 2021. 5. Komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid iga kord andmed aastate n-4, n-3, n-2, n-1 ja n kohta (n tähistab arvestusaastat). Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2017. aastale eelnevate aastate kohta. 5. jagu ARUANDETABELID Järgmistes tabelites loetletud näitajate kohta koostatakse andmed massiühikutes. Tabel A – Kodumaise toorme kasutus
MF.1.
Biomass
MF.1.1.
Põllumajanduskultuurid (välja arvatud söödakultuurid)
MF.1.1.1.
Teravili
MF.1.1.2.
Juur- ja mugulviljad
MF.1.1.3.
Suhkrutaimed
MF.1.1.4.
Kaunviljad
MF.1.1.5.
Pähklid
MF.1.1.6.
Õlitaimed
MF.1.1.7.
Köögiviljad
MF.1.1.8.
Puuviljad
MF.1.1.9.
Kiudtaimed
MF.1.1.A.
Muud mujal liigitamata põllumajanduskultuurid (välja arvatud söödakultuurid)
MF.1.2.
Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud), söödakultuurid, karjamaa biomass
MF.1.2.1.
Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud)
MF.1.2.1.1.
Põhk
MF.1.2.1.2.
Muud põllumajanduskultuuride jäägid (suhkrutaimede ja söödapeedi lehed, muu)
MF.1.2.2.
Söödakultuurid ja karjamaa biomass
MF.1.2.2.1.
Söödakultuurid (sealhulgas rohumaalt kogutud biomass)
MF.1.2.2.2.
Karjamaa biomass
MF.1.3.
Puit
MF.1.3.1.
Tarbepuit (tööstuslik ümarpuit)
MF.1.3.2.
Küttepuit ja muud puidu saadused
MF.1.4.
Looduses elavate kalade püük, veetaimed ja -loomad, jahindus ja kogumine
MF.1.4.1.
Looduses elavate kalade püük
MF.1.4.2.
Kõik muud veeloomad ja -taimed
MF.1.4.3.
Jahindus ja kogumine
MF.2.
Metallimaagid (töötlemata maagid)
MF.2.1.
Rauamaak
MF.2.2.
Mitteraudmetallimaagid
MF.2.2.1.
Vask
MF.2.2.2.
Nikkel
MF.2.2.3.
Plii
MF.2.2.4.
Tsink
MF.2.2.5.
Tina
MF.2.2.6.
Kuld, hõbe, plaatina ja muud väärismetallid
MF.2.2.7.
Boksiit ja muu alumiinium
MF.2.2.8.
Uraan ja toorium
MF.2.2.9.
Muud mitteraudmetallimaagid
MF.3.
Mittemetalsed mineraalid
MF.3.1.
Marmor, graniit, liivakivi, porfüür, basalt, muu dekoratiiv- või ehituskivi (välja arvatud kilt)
MF.3.2.
Kriit ja dolomiit
MF.3.3.
Kilt
MF.3.4.
Mineraalid kemikaalide ja väetiste tootmiseks
MF.3.5.
Sool
MF.3.6.
Lubjakivi ja kips
MF.3.7.
Savi ja kaoliin
MF.3.8.
Liiv ja kruus
MF.3.9.
Muud mittemetalsed mineraalid
MF.3.A.
Kaevandatud maa-aines (sealhulgas pinnas), ainult kasutatud (vabatahtlik aruandlus)
MF.4.
Fossiilse energia kandjad
MF.4.1.
Süsi ja muud tahked energiakandjad
MF.4.1.1.
Ligniit (pruunsüsi)
MF.4.1.2.
Kivisüsi
MF.4.1.3.
Põlevkivi ja tõrvaliivad
MF.4.1.4.
Turvas
MF.4.2.
Vedelad ja gaasilised energiakandjad
MF.4.2.1.
Toornafta, kondensaat ja veeldatud maagaas (NGL)
MF.4.2.2.
Maagaas Tabelid B (Import – kogukaubandus) ja D (Eksport – kogukaubandus)
MF.1.
Biomass
MF.1.1.
Põllumajanduskultuurid (välja arvatud söödakultuurid)
MF.1.1.1.
Teravili
MF.1.1.2.
Juur- ja mugulviljad
MF.1.1.3.
Suhkrutaimed
MF.1.1.4.
Kaunviljad
MF.1.1.5.
Pähklid
MF.1.1.6.
Õlitaimed
MF.1.1.7.
Köögiviljad
MF.1.1.8.
Puuviljad
MF.1.1.9.
Kiudtaimed
MF.1.1.A.
Muud mujal liigitamata põllumajanduskultuurid (välja arvatud söödakultuurid)
MF.1.2.
Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud), söödakultuurid, karjamaa biomass
MF.1.2.1.
Põllumajanduskultuuride jäägid (kasutatud)
MF.1.2.1.1.
Põhk
MF.1.2.1.2.
Muud põllumajanduskultuuride jäägid (suhkrutaimede ja söödapeedi lehed, muu)
MF.1.2.2.
Söödakultuurid ja karjamaa biomass
MF.1.2.2.1.
Söödakultuurid (sealhulgas rohumaalt kogutud biomass)
MF.1.3.
Puit
MF.1.3.1.
Tarbepuit (tööstuslik ümarpuit)
MF.1.3.2.
Küttepuit ja muud puidu saadused
MF.1.4.
Looduses elavate kalade püük, veetaimed ja -loomad, jahindus ja kogumine
MF.1.4.1.
Looduses elavate kalade püük
MF.1.4.2.
Kõik muud veeloomad ja -taimed
MF.1.5.
Elusloomad ja loomsed saadused (välja arvatud looduses elavad kalad, veetaimed ja -loomad, jahitud ja kogutud loomad)
MF.1.5.1.
Elusloomad (välja arvatud looduses elavad kalad, veetaimed ja -loomad, jahitud ja kogutud loomad)
MF.1.5.2.
Liha ja lihavalmistised
MF.1.5.3.
Piimatooted, linnud, munad ja mesi
MF.1.5.4.
Muud loomsed tooted (loomsed kiud, toornahk, karusnahk, nahk jne)
MF.1.6.
Peamiselt biomassist saadavad tooted
MF.2.
Metallimaagid (töötlemata maagid)
MF.2.1.
Rauamaak
MF.2.2.
Mitteraudmetallimaagid
MF.2.2.1.
Vask
MF.2.2.2.
Nikkel
MF.2.2.3.
Plii
MF.2.2.4.
Tsink
MF.2.2.5.
Tina
MF.2.2.6.
Kuld, hõbe, plaatina ja muud väärismetallid
MF.2.2.7.
Boksiit ja muu alumiinium
MF.2.2.8.
Uraan ja toorium
MF.2.2.9.
Muud mitteraudmetallimaagid
MF.2.3.
Peamiselt metallidest toodetud tooted
MF.3.
Mittemetalsed mineraalid
MF.3.1.
Marmor, graniit, liivakivi, porfüür, basalt, muu dekoratiiv- või ehituskivi (välja arvatud kilt)
MF.3.2.
Kriit ja dolomiit
MF.3.3.
Kilt
MF.3.4.
Mineraalid kemikaalide ja väetiste tootmiseks
MF.3.5.
Sool
MF.3.6.
Lubjakivi ja kips
MF.3.7.
Savi ja kaoliin
MF.3.8.
Liiv ja kruus
MF.3.9.
Muud mittemetalsed mineraalid
MF.3.B.
Peamiselt mittemetalsetest mineraalidest toodetud tooted
MF.4.
Fossiilse energia kandjad
MF.4.1.
Süsi ja muud tahked energiakandjad
MF.4.1.1.
Ligniit (pruunsüsi)
MF.4.1.2.
Kivisüsi
MF.4.1.3.
Põlevkivi ja tõrvaliivad
MF.4.1.4.
Turvas
MF.4.2.
Vedelad ja gaasilised energiakandjad
MF.4.2.1.
Toornafta, kondensaat ja veeldatud maagaas (NGL)
MF.4.2.2.
Maagaas
MF.4.2.3.
Soetatud kütus (import: residentidest üksused välismaal; eksport: mitteresidentidest üksused riigi territooriumil)
MF.4.2.3.1.
Kütus maismaatranspordi jaoks
MF.4.2.3.2.
Kütus veetranspordi jaoks
MF.4.2.3.3.
Kütus lennutranspordi jaoks
MF.4.3.
Peamiselt fossiilse energia kandjatest toodetud tooted
MF.5.
Muud tooted
MF.6.
Lõpptöötlusele ja -ladustamisele kuuluvad jäätmed 6. jagu ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMPIKKUS Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumpikkus kaks aastat pärast esimest edastamistähtaega. 1. Ülevaade
1.1 Viited1.2 Tuvastatud nõuded1.3 Seotud standardid2. Tuvastatud nõuded
3. Seotud standardid
|