Proceedings

Artikkel 14

Vahekohus otsustab, kas enne suulist arutamist on vaja vahetada kirjalikke seletusi. Sel juhul määrab vahekohtu esimees kirjaliku seletuste arvu ja asjakohased tähtajad.

Sekretär teatab nendest tähtaegadest pooltele, kes saadavad oma kirjalikud seletused sekretärile; viimane edastab seletused vastaspoolele ja valmistab ette vahekohtutoimiku.

Vahekohtu esimees määrab esimese istungi toimumisaja ja -koha. Sekretär edastab selle teabe pooltele aegsasti.

Artikkel 15

Kui artikli 14 esimese lõigus kirjeldatud juhul ei esita üks pool oma kirjalikku seletust või kirjalikke seletusi vahekohtu esimehe määratud tähtaja jooksul, määrab viimane istungi toimumisaja ja -koha sellest hoolimata.

Kui üks nõuetekohaselt kutsutud pool ei ilmu kohale, võib vahekohus otsustada teise poole nõudmiste kasuks, olles eelnevalt veendunud, et need nõudmised on õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud. Samuti võib vahekohus määrata uue istungi, kui ta peab seda vajalikuks.

Artikkel 16

Kumbagi poolt võib esindada või abistada üks või mitu nõustajat. Kumbki pool teatab sekretärile esimesel võimalusel oma kavatsustest selles küsimuses ja sekretär teatab nendest vastaspoolele. Kui nõustaja esitab erikokkuleppe või kirjalikud seletused, asendab selline esitamine kõnealuse teatamise.

Artikkel 17

Kui vahekohus peab seda vajalikuks, võib ta teha paikvaatlust; pooled võivad viibida paikvaatluse juures.

Artikkel 18

Vahekohus otsustab menetlemise korra ja kestuse. Vahekohus hindab tõendeid oma siseveendumuse kohaselt.

Artikkel 19

Vahekohtu esimees juhib asja arutamist. Asja arutamine võib olla avalik, kui vahekohus poolte nõusolekul nii otsustab.

Iga istungi kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla vahekohtu esimees ja sekretär.

Artikkel 20

Kui pooled on lõpetanud asja kohta selgituste andmise, kuulutatakse asja arutamine lõppenuks.

Otsuse tegemiseni võib vahekohus arutamist uuesti alustada, kui saadakse uusi tõendeid, mis võivad tema arvamust otsustavalt mõjutada, või kui ta soovib pärast põhjalikumat uurimist selgitada teatavaid asjaolusid.

Artikkel 21

Vahekohtu nõupidamised on salajased ja jäävad salajaseks. Vahekohus teeb kõik otsused häälteenamusega.

Artikkel 22

Vahekohtu otsus koostatakse kirjalikult ja see kannab otsusele allakirjutamise kuupäeva. Selles nimetatakse vahekohtunikud, kes otsusele ka alla kirjutavad; selles esitatakse otsuse põhjendus; asja vahekohtule esitamist käsitleva erikokkuleppega võidakse siiski ette näha, et teatavaid punkte ei motiveerita.

Vahekohus võib otsustada, et otsus tehakse teatavaks avalikul istungil, kus on kohal pooled või kuhu pooled on nõuetekohaselt kutsutud.

Otsusest teatatakse pooltele viivitamata.

Artikkel 23

Kooskõlas Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja põhimõtetega, mis on liikmesriikide õigustes ühised, teeb vahekohus otsuse ex aequo et bono.

Artikkel 24

Käesolevat määrust kohaldatakse kõikidel juhtudel, sealhulgas juhul, kui artikli 11 lõike 1 kohaselt esitatakse vaidlus üheleainsale vahekohtunikule või viieliikmelisele vahekohtule.

Eelarve- ja rahandussätted