Artikkel 124 Kinnisavarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

Artikkel 124 1.

Arendusprojektidega mitteseotud riskipositsiooni, mis ei vasta kõigile lõikes 3 sätestatud tingimustele, või arendusprojektidega mitteseotud riskipositsiooni osa, mis ületab kinnisasja pandiõiguse nimiväärtust, käsitletakse järgmiselt:

a)

tulu mittetekitava kinnisasjaga seotud riskipositsioonile kohaldatakse riskikaalu nagu vastaspoole suhtes olevale riskipositsioonile, mis ei ole asjaomase kinnisasjaga tagatud;

b)

tulu tekitava kinnisasjaga seotud riskipositsioonile määratakse riskikaal 150 %.

Artikkel 124 2.

Arendusprojektidega mitteseotud riskipositsiooni, kuni kinnisasja pandiõiguse nimiväärtuseni, kui kõik lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, käsitletakse järgmiselt:

a)

kui riskipositsioon on tagatud elamukinnisvaraga,

i)

käsitletakse tulu mittetekitava kinnisasjaga seotud riskipositsiooni kooskõlas artikli 125 lõikega 1;

ii)

käsitletakse tulu tekitava kinnisasjaga seotud riskipositsiooni kooskõlas artikli 125 lõikega 1, kui see vastab ühele järgmistest tingimustest:

1)

riskipositsiooni tagav kinnisvara on võlgniku peamine elukoht, kui kinnisasi moodustab kas tervikuna ühe elamuüksuse või kui riskipositsiooni tagav kinnisvara on elamuüksus, mis on kinnisasja eraldiseisev osa;

2)

riskipositsioon on võetud füüsilise isiku suhtes ja see on tagatud tulu tekitava elamuüksusega, kui kinnisasi moodustab kas tervikuna ühe elamuüksuse või kui elamuüksus on kinnisasja eraldiseisev osa, ning finantsinstitutsiooni koguriskipositsioon kõnealuse füüsilise isiku suhtes ei ole tagatud rohkem kui nelja kinnisasja, sealhulgas sellistega, mis ei ole elamukinnisvara või mis ei vasta ühelegi käesolevas punktis sätestatud kriteeriumile, või kinnisasja eraldiseisvate elamuüksustega;

3)

riskipositsioon on selliste füüsiliste isikute ühenduste või ühistute suhtes, mis on reguleeritud riigisisese õigusega ning on olemas ainsa eesmärgiga võimaldada oma liikmetel kasutada laenu tagavas varas peamist elukohta;

4)

riskipositsioon on avalik-õiguslike elamuühingute või mittetulundusühingute suhtes, mis on seadusega reguleeritud ning on olemas sotsiaalsetel eesmärkidel ja üürnikele pikaajalise eluaseme pakkumiseks;

iii)

tulu tekitava kinnisasjaga seotud riskipositsiooni, mis ei vasta ühelegi käesoleva punkti alapunktis ii sätestatud tingimusele, käsitletakse kooskõlas artikli 125 lõikega 2;

b)

kui riskipositsioon on tagatud ärikinnisvaraga, käsitletakse seda järgmiselt:

i)

tulu mittetekitava kinnisasjaga seotud riskipositsiooni käsitletakse kooskõlas artikli 126 lõikega 1;

ii)

tulu tekitava kinnisasjaga seotud riskipositsiooni käsitletakse kooskõlas artikli 126 lõikega 2.

Artikkel 124 3.

Lõikes 2 osutatud käsitluse kohaldamiseks peab kinnisvaraga tagatud riskipositsioon vastama kõigile järgmistele tingimustele:

a)

riskipositsiooni tagav kinnisvara vastab ühele järgmistest tingimustest:

i)

kinnisasi on täielikult valmis;

ii)

kinnisasi on metsa- või põllumajandusmaa;

iii)

laen antakse füüsilisele isikule ja kinnisasi on kas ehitamisel olev elamukinnisvara või maa, millele kavatsetakse ehitada elamukinnisvara, kui kõik asjaomased ametiasutused on selle kava asjakohasel juhul seaduslikult heaks kiitnud ja kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1)

kinnisasjal ei ole rohkem kui neli elamuüksust ja see on võlgniku peamine elukoht ning füüsilisele isikule antud laenudest ei rahastata kaudselt arendusprojektidega seotud riskipositsioone;

2)

sellega on seotud keskvalitsus, piirkondlik valitsus, kohalik omavalitsus või avaliku sektori asutus, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt kooskõlas artikli 115 lõikega 2 või artikli 116 lõikega 4, ning tal on õiguslikud volitused ja suutlikkus tagada, et ehitatav kinnisvara saadakse valmis mõistliku aja jooksul, ning et ta on kohustatud või on kohustunud õiguslikult siduval viisil valmimist tagama, kui muul juhul ei lõpetataks ehitamist mõistliku aja jooksul; teise võimalusena on olemas samaväärne õiguslik mehhanism, millega tagatakse, et ehitatav kinnisvara saadakse valmis mõistliku aja jooksul;

b)

riskipositsioon on tagatud finantsinstitutsiooni esimese järjekoha pandiõigusega kinnisasja suhtes või on finantsinstitutsioonil sellele kinnisasjale esimese järjekoha pandiõigus ja mis tahes järjestikuselt tagapool asuva järjekohaga pandiõigus;

c)

kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidikvaliteedist;

d)

kogu teave, mida nõutakse riskipositsiooni algatamiseks ja jälgimiseks, sealhulgas teave võlgniku tagasimaksevõime ja kinnisvara hindamise kohta, on korrektselt dokumenteeritud;

e)

täidetud on artiklis 208 sätestatud nõuded ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud hindamisreeglid.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust võlga tagasi maksta.

Esimese lõigu punkti d kohaldamisel määravad finantsinstitutsioonid kindlaks kinnisvaraga tagatud riskipositsioonide algatamisega seotud laenude väljastamise põhimõtted, mis hõlmavad laenuvõtja tagasimaksevõime hindamist. Laenude väljastamise põhimõtted hõlmavad sellise hindamise asjakohaseid parameetreid ja nende vastavaid piirnorme.

Artikkel 124 4.

Erandina lõike 3 punktist b võib jurisdiktsioonides, kus tagapool asuva järjekohaga pandiõigus annab omanikule tagatise, mida saab realiseerida ja mis kujutab endast tulemuslikku krediidiriski leevendajat, tunnustada ka tagapool asuva järjekohaga pandiõigust, mis on muul finantsinstitutsioonil kui see, kellele kuulub eespool asuva järjekohaga pandiõigus, sealhulgas juhul, kui finantsinstitutsioonil ei ole eespool asuva järjekohaga pandiõigust või kui finantsinstitutsioonil ei ole pandiõigust, mille järjekoht asub finantsinstitutsioonil oleva eespool asuva järjekohaga pandiõiguse ja tagapool asuva järjekohaga pandiõiguse järjekohtade vahel.

Esimese lõigu kohaldamisel tagatakse pandiõiguse reeglitega kõigi järgmiste tingimuste täitmine:

a)

iga finantsinstitutsioon, millel on kinnisasja pandiõigus, võib algatada kinnisvara müügi sõltumatult teistest kinnisasja pandiõigust omavatest üksustest;

b)

kui kinnisvara ei müüda avaliku enampakkumise teel, võtavad eespool asuva järjekohaga pandiõigusega üksused mõistlikke meetmeid, et saada õiglane turuväärtus või parim hind, mida nad oma müügiõigust kasutades neil asjaoludel saada võivad.

Artikkel 124 5.

Riskiga kaalutud varade arvutamiseks kasutamata krediidilimiitide puhul võib pandiõigusi, mis vastavad kõigile lõikes 3 ja asjakohasel juhul lõikes 4 sätestatud aktsepteeritavuse nõuetele, võtta arvesse juhul, kui krediidilimiidi kasutamine sõltub pandiõiguse eelnevast või samaaegsest esitamisest ulatuses, mis vastab finantsinstitutsiooni pandiõigusega seotud huvile pärast krediidilimiidi kasutamist, nii et finantsinstitutsioonil ei ole pandiõigusega seoses mingisugust huvi ulatuses, milles krediidilimiit on kasutamata.

Artikkel 124 6.

Artikli 125 lõike 2 ja artikli 126 lõike 2 kohaldamisel arvutatakse riskipositsiooni nõude ja väärtuse suhe (ETV), jagades riskipositsiooni brutosumma kinnisvara väärtusega järgmistel tingimustel:

a)

riskipositsiooni brutosumma arvutatakse kinnisvaraga tagatud riskipositsiooniga seotud varakirje bilansilise väärtusena ja mis tahes kasutamata, kuid siduva summana, mis pärast kasutuselevõtmist suurendaks kinnisvaraga tagatud riskipositsiooni väärtust; kõnealuse riskipositsiooni brutosumma arvutamisel ei võeta arvesse järgmist:

i)

spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt artiklile 110;

ii)

täiendavad väärtuse korrigeerimised vastavalt artiklile 34, mis on seotud finantsinstitutsiooni kauplemisportfellivälise tegevusega;

iii)

maha arvatavad summad vastavalt artikli 36 lõike 1 punktile m ning

iv)

muud varakirjega seotud omavahendite vähendamised;

b)

riskipositsiooni brutosumma arvutamisel ei võeta arvesse mis tahes liiki otsest või kaudset krediidiriski kaitset, välja arvatud laenu andva finantsinstitutsiooni panditud hoiukontode puhul, mis vastavad kõigile bilansilise tasaarvestuse nõuetele kas tasaarvestuse raamlepingute alusel kooskõlas artiklitega 196 ja 206 või muude bilansilise tasaarvestuse lepingute alusel kooskõlas artiklitega 195 ja 205 ning mis on tingimusteta ja tagasivõtmatult panditud üksnes kinnisvaraga tagatud riskipositsiooniga seotud krediidi iseloomuga nõude täitmiseks;

c)

riskipositsioonide puhul, mida tuleb käsitleda kooskõlas artikli 125 lõikega 2 või artikli 126 lõikega 2, arvutatakse riskipositsiooni brutosumma juhul, kui muul isikul kui finantsinstitutsioon on eespool asuva järjekohaga pandiõigus ja finantsinstitutsiooni tagapool asuva järjekohaga pandiõigust tunnustatakse käesoleva artikli lõike 4 alusel, finantsinstitutsiooni pandiõigusega seotud riskipositsiooni brutosumma ja kõigi muude finantsinstitutsiooni pandiõigusega võrdse või eespool asuva järjekohaga pandiõiguste riskipositsioonide brutosummade summana.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel, kui finantsinstitutsioonil on rohkem kui üks sama kinnisvaraga tagatud riskipositsioon ja kui need riskipositsioonid on tagatud sellele kinnisvarale seatud pandiõigustega, mille järjekohad on järjestikku, ilma et kolmandal isikul oleks vahepealse järjekohaga pandiõigust, käsitletakse riskipositsioone ühe kombineeritud riskipositsioonina ja üksikute riskipositsioonide brutosummad liidetakse kokku, et arvutada selle ühe kombineeritud riskipositsiooni brutosumma.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel, kui teiste pandiõiguste järjestamiseks ei ole piisavalt teavet, käsitleb finantsinstitutsioon neid pandiõigusi nii, nagu neil oleks sama järjekoht nagu finantsinstitutsiooni tagapool asuva järjekohaga pandiõigusel. Kõigepealt määrab finantsinstitutsioon riskikaalu olenevalt vajadusest kooskõlas artikli 125 lõikega 2 või artikli 126 lõikega 2 (edaspidi „baasriskikaal“). Seejärel korrigeerib ta seda riskikaalu kordajaga 1,25 , et arvutada tagapool asuva järjekohaga pandiõiguste riskiga kaalutud varad. Kui baasriskikaal vastab madalaimale riskipositsiooni nõude ja väärtuse suhte rühmale, siis kordajat ei kohaldata. Riskikaalule, mis saadakse baasriskikaalu korrutamisel 1,25 ga, kehtestatakse ülempiiriks riskikaal, mida kohaldataks riskipositsiooni suhtes, kui lõikes 3 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

Artikkel 124 7.

Nõuded liisinguvõtja vastu, mis tulenevad kinnisvaraliisingu tehingust, mille kohaselt finantsinstitutsioon on liisinguandja ja liisinguvõtjal on väljaostuõigus, kvalifitseeruvad kinnisvaraga tagatud riskipositsioonideks ja neid käsitletakse kooskõlas artiklis 125 või 126 sätestatud käsitlusega, kui käesolevas artiklis sätestatud kohaldatavad tingimused on täidetud, tingimusel et finantsinstitutsiooni nõue on tagatud tema omandiõigusega kinnisvarale.

Artikkel 124 8.

Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab lõike 9 kohaldamise eest. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, tagab ta, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve pädevus, teavitatakse igakülgselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse vastavalt lõikele 9.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib osutuda vajalikuks määratud asutusele käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks igakülgselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaste meetmetega.

Artikkel 124 9.

Tuginedes artikli 430a kohaselt kogutud andmetele ning muude asjakohastele näitajatele, hindab käesoleva artikli lõike 8 kohaselt määratud asutus korrapäraselt ja vähemalt kord aastas, kas artiklites 125 ja 126 sätestatud riskikaalud põhinevad kõnealuse asutuse asukohaliikmesriigi territooriumil asuva kinnisvaraga tagatud riskipositsioonide puhul asjakohaselt

a)

kinnisvaraga tagatud riskipositsioonide puhul varasema kahju andmetel;

b)

kinnisvaraturu prognoositavatel suundumustel.

Kui käesoleva artikli lõike 8 kohaselt määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et artiklis 125 või artiklis 126 sätestatud riskikaalud ei kajasta piisavalt kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud ja ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seotud riskipositsioonidega seonduvaid tegelikke riske, ning kui ta leiab, et riskikaalude ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta nende riskipositsioonide suhtes kohaldatavaid riskikaale suurendada käesoleva lõike neljandas lõigus kindlaksmääratud vahemikes või kehtestada käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kriteeriumidest rangemad kriteeriumid.

Käesoleva artikli lõike 8 kohaselt määratud asutus teavitab EBAt ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõigist kohandustest, mida ta käesoleva lõike kohaselt riskikaaludes ja kriteeriumides teeb. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse ning võivad kõnealuses arvamuses vajaduse korral märkida, kas nad soovitavad riskikaalusid ja kriteeriume kohandada ka teistes liikmesriikides. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad riskikaalud ja kriteeriumid, mida asjaomane asutus rakendab artiklites 125 ja 126 ning artikli 199 lõike 1 punktis a osutatud riskipositsioonide suhtes.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib käesoleva artikli lõike 8 kohaselt määratud asutus artikli 125 lõike 1 esimeses lõigus, artikli 125 lõike 2 esimeses lõigus, artikli 126 lõike 1 esimeses lõigus või artikli 126 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud riskikaalusid suurendada või kehtestada rangemad kriteeriumid kui need, mis on sätestatud käesoleva artikli lõikes 3 riskipositsioonidele ühe või mitme kinnisvarasegmendi suhtes, mis on tagatud sellisele kinnisvarale seatud hüpoteegiga, mis asub kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas. Kõnealune asutus ei tõsta neid riskikaalusid rohkem kui 150 %-ni.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib käesoleva artikli lõike 8 kohaselt määratud asutus samuti vähendada artikli 125 lõikes 1 või artikli 126 lõikes 1 osutatud kinnisvara väärtuse protsendimäärasid või riskipositsiooni ja tagatisvara väärtuse suhtarvu protsendimäärasid, mis määravad kindlaks artikli 125 lõike 2 tabelis 1 või artikli 126 lõike 2 tabelis 1 sätestatud riskipositsiooni ja tagatisvara väärtuse riskikaalu rühmad. Kõnealune asutus tagab kooskõla kõigi riskipositsiooni ja tagatisvara väärtuse riskikaalu rühmade vahel, nii et madalama riskipositsiooni ja tagatisvara väärtuse riskikaalu rühma riskikaal oleks alati madalam kui kõrgema riskipositsiooni ja tagatisvara väärtuse riskikaalu rühma riskikaal või sellega võrdne.

Artikkel 124 10.

Kui lõike 8 kohaselt määratud asutus kehtestab lõike 9 kohaselt kõrgemad riskikaalud või rangemad kriteeriumid, on finantsinstitutsioonidel nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuperiood.

Artikkel 124 11.

EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada tegurite liigid, mida tuleb lõikes 9 osutatud riskikaalude asjakohasuse hindamisel arvesse võtta.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 10. jaanuariks 2026.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 124 12.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 16 soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 8 kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:

a)

millised tegurid võivad vastavalt lõike 9 teises lõigus osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust” ning

b)

soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 8 kohaselt määratud asutus peab kõrgemate riskikaalude kehtestamisel arvesse võtma.

Artikkel 124 13.

Ühes liikmesriigis asutatud finantsinstitutsioonid kohaldavad riskikaalusid ja kriteeriume, mille on lõike 9 kohaselt määranud teise liikmesriigi asutused, oma vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud selle teise liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga.

Artikkel 124 14.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada, mida tähendab samaväärne õiguslik mehhanism, millega tagatakse, et ehitatav kinnisvara saadakse valmis mõistliku aja jooksul vastavalt lõike 3 punkti a alapunkti iii alapunktile 2.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 10. juuliks 2025.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 124 Kinnisavarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid