+Artikkel 181 Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute erinõuded
---+Artikkel 181 1.
---+Artikkel 181 2.
---+Artikkel 181 3.
---+Artikkel 181 4.
---+Artikkel 181 5.

Artikkel 181 Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute erinõuded

-

1. Ülevaade

,
Artikkel 181 1.

Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute erinõudeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ hindavad makseviivitusest tingitud kahjumäärasid tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite lõikes tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite keskmiste realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärade alusel, kasutades selleks kõiki andmeallikates täheldatud makseviivituse juhtusid (makseviivituste arvuga kaalutud keskmine);

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad majanduslanguse puhuks sobivaid makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, kui need on konservatiivsemad kui pikaajalised keskmised hinnangud. Kui reitingusüsteemi realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärad on reitinguklasside või kogumite lõikes eeldatavalt aja jooksul konstantsed, peavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ korrigeerima riskiparameetrite hinnanguid reitinguklasside või kogumite kaupa, et vähendada majanduslangusest tulenevat mõju omavahenditele;

▼M17

c) 

finantsinstitutsioon võtab arvesse mis tahes sõltuvuse määra ühest küljest võlgniku ja teisest küljest otsese krediidiriski kaitse või selle andja riskide vahel, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingute ning laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse puhul;

d) 

finantsinstitutsioonid käsitlevad alusvaraks oleva võlainstrumendi ja otsese krediidiriski kaitse, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingute ning laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse, valuutade mittevastavusi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangus konservatiivselt;

e) 

kui makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes võetakse arvesse otsese krediidiriski kaitse, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingute ning laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse olemasolu, ei põhine need hinnangud ainult otsese krediidiriski kaitse hinnangulisel turuväärtusel;

f) 

kui makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes võetakse arvesse otsese krediidiriski kaitse, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingute ning laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse olemasolu, kehtestavad finantsinstitutsioonid 4. peatüki 3. jao 1. alajaos sätestatuga üldiselt vastavuses olevad otsese krediidiriski kaitse haldamise, õiguskindluse ja riskijuhtimise sisemised nõuded;

g) 

kui finantsinstitutsioon võtab otsest krediidiriski kaitset, välja arvatud tasaarvestuse raamlepinguid ning laenude ja hoiuste bilansilist tasaarvestust, arvesse vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtuse määramisel vastavalt 6. peatüki 5. või 6. jaole, ei võta ta makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes arvesse summasid, mida loodetakse saada tagasi asjaomase otsese krediidiriski kaitse arvel;

▼C2

h) 

juba makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul kasutab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ iga riskipositsiooni oodatava kahju määra täpseimate hinnangute summat, võttes arvesse antud ajahetke majanduskeskkonna tingimusi ja riskipositsiooni staatust ning maksevõime taastamise perioodi ajal, st makseviivituse kuupäeva ja riskipositsiooni lõpliku likvideerimise vahelisel ajal, tekkida võivatest täiendavatest ootamatutest kahjudest tingitud kahjumäära suurenemise hinnangut;

▼M17

i) 

kui hilinenud maksete teenustasud, mis määrati võlgnikule enne makseviivituse tekkimist, on kapitaliseeritud finantsinstitutsiooni kasumiaruandes, lisatakse need finantsinstitutsiooni riskipositsiooni ja kahju arvestusele;

j) 

äriühingute, finantsinstitutsioonide, keskvalitsuste ja keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori asutuste vastu olevate nõuete puhul põhinevad makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud vähemalt ühe andmeallika puhul vähemalt viie aasta andmetel, kusjuures perioodi pikendatakse pärast rakendamist igal aastal ühe aasta võrra, kuni saavutatakse vähemalt seitsme aasta pikkune periood; kui kättesaadav vaatlusperiood on mis tahes allika puhul pikem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel võtavad finantsinstitutsioonid piisavalt arvesse asjaomaste sissenõudmisprotsesside käigus mis tahes liiki sissenõudmisi, mis on täide viidud otsese ja kaudse krediidiriski kaitsega seoses, mis ei kuulu artikli 142 lõike 1 punktis 10 esitatud määratluse alla.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel käsitletakse märkimisväärse sõltuvuse astmega juhtusid konservatiivselt.

Esimese lõigu punkti e kohaldamisel tuleb makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes arvestada mõjuga, mis tuleneb finantsinstitutsioonide võimalikust suutmatusest saavutada kiiresti kontroll tagatise üle ja see realiseerida.
Artikkel 181 2.

Jaenõuete puhul võivad ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ teha järgmist:

a) 

tuletada makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud realiseerunud kahjudest ja asjakohastest makseviivituste tõenäosuse hinnangutest;

▼M17

b) 

kajastada tuleviku krediidilimiidi kasutust kas oma ümberhindlustegurites või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes;

▼C2

c) 

ostetud jaenõuete puhul kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade hindamiseks väliseid ja sisemisi võrdlusandmeid.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel, kui finantsinstitutsioonid lisavad oma ümberhindlusteguritesse täiendava tuleviku krediidilimiidi kasutuse, tuleks seda arvesse võtta nii makseviivitusest tingitud kahjumäära lugejas kui ka nimetajas. Kui finantsinstitutsioonid ei lisa oma ümberhindlusteguritesse täiendavat tuleviku krediidilimiidi kasutust, tuleks seda arvesse võtta ainult makseviivitusest tingitud kahjumäära lugejas.

Jaenõuete puhul põhinevad makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud vähemalt viie aasta andmetel. Finantsinstitutsioonid võivad pädeva asutuse loal kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra seni, kuni asjaomased andmed hõlmavad vähemalt viit aastat.
Artikkel 181 3.

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmist:

a) 

lõikes 1 osutatud majanduslanguse iseloom, tõsidus ja kestus;

b) 

tingimused, mille alusel pädev asutus võib lubada ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ vastavalt lõikele 2 kasutada asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ rakendab sisereitingute meetodit.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 181 4.
EBA annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et selgitada mis tahes liiki otsese ja kaudse krediidiriski kaitse käsitlemist käesoleva artikli lõike 1 punkti a ja makseviivitusest tingitud kahjumäära parameetrite kohaldamisel.
Artikkel 181 5.

Kahju arvutamiseks annab EBA 31. detsembriks 2025 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja ajakohastatud suunised järgmise kohta:

a) 

juhtumite puhul, mis muutuvad taas makseviivituses mitteolevaks, täpsustada, kuidas tuleb käsitleda kunstlikku rahavoogu ja kas finantsinstitutsioonide jaoks on asjakohasem diskonteerida kunstlikku rahavoogu tegeliku makseviivituse perioodi jooksul;

b) 

hinnata, kas diskontomäära kalibreerimine ja kohaldamine on asjakohane kõikide riskipositsioonide majandusliku kahju arvutamiseks.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid