II jaotis. Konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimuste kirjeldus

Kui pädev asutus ja toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja määravad kindlaks, kas finantstoetuse andmise eesmärk on konsolideerimisgrupi kui terviku finantsstabiilsuse säilitamine või taastamine, siis peaksid nad analüüsima ja võrdlema järgmist:

• a) toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja rahalise usaldusväärsuse taastamisest konsolideerimisgrupile tervikuna tekkiv otsene ja kaudne üldine kasu (s.o mis tahes konsolideerimisgrupi ettevõtjatele tekkiva kasu summa) ning eeldatavad üldised riskid konsolideerimisgrupi finantsseisundile, kui toetust ei anta, ning sel juhul toetust saavale konsolideerimisgrupi ettevõtjale tekkiv maksejõuetuse risk koos
• b) konsolideerimisgrupile finantstoetuse andmisest tulenevate riskidega, sh toetust saavale konsolideerimisgrupi ettevõtjale tekkiv maksejõuetuse risk ning kahju konsolideerimisgrupile, kui pärast toetuse saamist tekib maksejõuetus.

Kui pädev asutus ja krediidiasutused või investeerimisühingud hindavad, kas finantstoetuse andmine on toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja huvides, siis peaksid nad analüüsima ja võrdlema järgmist:

• a) toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja rahalise usaldusväärsuse taastamisest toetust andvale konsolideerimisgrupi ettevõtjale tekkiv otsene ja kaudne üldine kasu ning eeldatavad üldised riskid toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja finantsseisundile, kui toetust ei anta, ning sel juhul toetust saavale konsolideerimisgrupi ettevõtjale tekkiv maksejõuetuse risk koos
• b) toetust andvale konsolideerimisgrupi ettevõtjale finantstoetuse andmisest tulenevate riskidega, sh toetust saavale konsolideerimisgrupi ettevõtjale tekkiv maksejõuetuse risk ning kahju toetust andvale konsolideerimisgrupi ettevõtjale, kui pärast toetuse saamist tekib maksejõuetus. Toetust saavale konsolideerimisgrupi ettevõtjale tekkiva maksejõuetuse riski analüüs peaks tuginema direktiivi 2014/59/EL artikli 23 alusel konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimuste kindlaks määramise regulatiivse tehnilise standardi artiklis 2 kindlaks määratud elementidele. See ei takista toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja eest vastutaval pädeval asutusel kasu ja riskide võrdleva analüüsi otstarbel juhtumipõhiselt ja oma äranägemise järgi selliste täiendavate asjakohaste elementide arvesse võtmist, mida toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja käsitleks kogu talle kättesaadava teabe alusel laenu andmise kohta otsuse tegemise otstarbel tehtava krediidikvaliteedi hindamise käigus.

Punktide 3 ja 4 alusel tehtava analüüsi raames tuleks võtta arvesse kindla kapitali- ning likviidsuse juhtimise nõudeid individuaalse ettevõtja ja konsolideerimisgrupi tasandil ning konsolideerimisgrupi siseste tehingute haldamiseks ja piiramiseks olemasolevaid mis tahes sisemisi tegevuspõhimõtteid ning menetlusi. Analüüs peaks hõlmama kontsessioonile, refinantseerimisele ja mainele tekkivat võimalikku kahju ning konsolideerimisgrupi kapitaliressursside ja refinantseerimise tingimuste tõhusast kasutamisest ning asendatavusest tekkivat kasu. Kui see on võimalik, siis peaksid krediidiasutused või investeerimisühingud hindama arvuliselt määramata kulude ja tulude rahalist väärtust.

Kui toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja ja pädev asutus hindavad, kas käsitletava finantstoetuse lepingutasu maksmine ja põhisumma tagasimaksmine vastavatel tähtpäevadel on mõistlikult tõenäoline, siis peaksid nad tegema kõigi nende riskitegurite nõuetekohase analüüsi, mis võivad mõjutada toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja võimet täita kõnealused kohustused või võimalikud kohustused nende maksetähtpäevadel, ning toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja maksejõuetuse riski, võttes eelkõige arvesse järgmist:

• a) kas toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja kapitali ja likviidsuse vajadused, mis määratakse kindlaks tema kapitali ja likviidsuse olukorra kirjelduse ning tema kapitali ja likviidsuse vajaduste prognoosi alusel, on nende täitmise kõiki asjakohaseid allikaid arvesse võttes kaetud piisavalt pika aja jooksul;
• b) kas toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja restruktureerimiseks ning tema ärimudeli ja riskijuhtimise läbivaatamiseks planeeritud meetmed saavad tõhusalt toetada toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja finantsseisundi taastamist kooskõlas planeeritud ajakavaga ning võimaldavad põhisumma ja lepingutasu täielikku tagasimaksmist nende maksetähtpäevadel; ja
• c) toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja finantsseisundi ning finantsraskuste sisemiste ja välimiste põhjuste analüüs, võttes eelkõige arvesse toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja ärimudelit ja riskijuhtimist, ning varasemate, praeguste ja eeldatavate turutingimuste analüüs alapunktide a ja b alusel tehtud järelduste toetamiseks.

Alapunktides a kuni c nimetatud kirjelduste ning prognooside aluseks olevad eeldused peaksid olema järjepidevad ja usutavad ning nendes tuleks võtta arvesse toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja stressitingimusi, kehtivaid turutingimusi ja võimalikku ebasoodsat arengut. Pädev asutus peaks võtma arvesse toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja eest vastutava pädeva asutuse esitatud teavet ja hinnanguid.

Kui toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja ja pädev asutus hindavad, kas finantstoetuse andmine ohustaks finantsstabiilsust eelkõige toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja liikmesriigis, peaksid nad analüüsima vähemalt järgmisi asjaolusid:

• a) toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja olulisus selle asutamise liikmesriigi või teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja liidu finantsstabiilsuse jaoks, võttes arvesse finantsstabiilsuse jaoks asjakohaseid toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja ja teiste ettevõtjate omavahelisi sõltuvusi, eelkõige määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 kohaselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmeks olemise kaudu;
• b) toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja ja tema stabiilsuse jaoks oluliste konsolideerimisgrupi liikmete finantsseisund;
• c) tõenäolisus, et edasine areng mõjutab negatiivselt toetust andvat konsolideerimisgrupi ettevõtjat või toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja stabiilsuse jaoks olulisi konsolideerimisgrupi liikmeid või toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja asutamise liikmesriigi või Euroopa Liidu muude liikmesriikide ja liidu finantsstabiilsust;
• d) risk, et toetuse andmine jätab toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja ilma likviidsusest või varadest, mis on vajalikud muude konsolideerimisgrupi liikmete toetamiseks, mis on olulised konsolideerimisgrupi stabiilsuse ja finantsstabiilsuse tagamise jaoks lähitulevikus.

Kui pädev asutus analüüsib mõju finantsstabiilsusele liikmesriigis, kus toetust saav konsolideerimisgrupi ettevõtja on saanud tegevusloa, siis peaks ta võtma arvesse toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja eest vastutava pädeva asutuse antud teavet ja tehtud hindamisi.

Toetust andvad konsolideerimisgrupi ettevõtjad ja pädevad asutused peaksid direktiivi 2013/36/EL kapitalinõuete järgimist, sh direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõiget 2, ja finantstoetuse andmise teel nende nõuete mis tahes rikkumist arvesse võttes kohaldama järgmist.

• a) Toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja peaks esitama pädevale asutusele põhjendatud avalduse selle kohta, et krediidiasutus või investeerimisühing vastab kõnealustele kapitalinõuetele ja et toetuse andmine ei põhjustaks ettevõtja omavahendite suhtarvu langemist sellise tasemeni, kus kombineeritud puhvri nõue ei ole enam täidetud, või toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja peaks taotlema nende nõuete mittetäitmiseks luba.
• b) Kui toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja ei täida kombineeritud puhvri nõuet või toetuse andmine põhjustaks ettevõtja omavahendite suhtarvu vähenemise tasemeni, mille puhul kombineeritud puhvri nõue ei oleks enam täidetud, siis peaks pädev asutus otsustama, kas lubada sellest mittevastavusest hoolimata toetuse andmist, lähtuvalt toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja kapitali säilitamise kavast. Toetuse andmine peaks olema kooskõlas kapitali säilitamise kavaga.
• c) Kui pädev asutus hindab, kas lubada eespool nimetatud nõuetele mittevastavusest hoolimata toetuse andmist kooskõlas kapitali säilitamise kavaga, peaks ta hindama kapitali säilitamise kava usaldusväärsust ning võtma eelkõige arvesse järgmist:
• i) toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja esimese taseme põhiomavahendite taastamise eeldatav ajavahemik;
• ii) kapitali puudujäägi olulisus;
• iii) toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja parimad huvid, sh konsolideerimisgrupi kui terviku stabiliseerimisest saadav kaudne kasu;
• iv) asjakohaste kapitalipuhvrite otstarve;
• v) loa andmisest finantsstabiilsusele tekkivad riskid ja tekkiv kasu.
• d) Kui toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja on samuti toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja tütarettevõtja või toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja ja toetust saav konsolideerimisgrupi ettevõtja on sama konsolideerimisgrupi ettevõtja tütarettevõtjad, siis peaks pädev asutus kõnealustele nõuetele mittevastavusest hoolimata toetuse andmise loa väljastamist hinnates võtma eespool alapunktide a, b ja c kohaldamist piiramata samuti arvesse, kas finantstoetuse andmine on vajalik järgmise vältimiseks:
• i) toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja maksejõuetus, mis oleks vastasel juhul tõenäoline;
• ii) selle maksejõuetuse tõttu konsolideerimisgrupi kui terviku destabiliseerimine;
• iii) konsolideerimisgrupi destabiliseerimisest tekkiv kahjulik mõju finantsstabiilsusele.

Pädev asutus peaks võtma arvesse toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja eest vastutava pädeva asutuse esitatud teavet.

• e) Kui toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja pädev asutus lubab mittevastavusest hoolimata toetuse andmist, siis peaks ta täpsustama oma otsuses mittevastavusest hoolimata loa väljastamise maksimaalset kestust ja tingimusi.
• f) Alapunkte a kuni e kohaldatakse piiramata mis tahes loobumisõiguseid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 7 või 15.

Toetust andvad konsolideerimisgrupi ettevõtjad ja pädevad asutused peaksid direktiivi 2013/36/EL likviidsuse nõuete järgimist, sh direktiivi 2013/36/EL artiklit 105 arvesse võttes kohaldama järgmist.

• a) Toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja peaks esitama pädevale asutusele põhjendatud avalduse selle kohta, et krediidiasutus või investeerimisühing vastab kohaldatavatele likviidsusnõuetele ja et toetuse andmine ei põhjustaks sellist likviidsete vahendite väljavoolu, mille tulemusena ei ole direktiivi 2013/36/EL artiklite 86 ja 105 alusel kohaldatavad likviidsusnõuded enam täidetud, või toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja peaks taotlema nende nõuete mittetäitmiseks luba.
• b) Kui toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja ei täida kohaldatavaid likviidsusnõudeid või toetuse andmine põhjustaks likviidsete vahendite väljavoolu, mille tulemusena ei ole direktiivi 2013/36/EL artiklite 86 ja 105 alusel kohaldatavad likviidsusnõuded enam täidetud, siis peaks pädev asutus otsustama, kas lubada nõuete mittetäitmisest hoolimata toetuse andmist. Selles olukorras peaksid krediidiasutused või investeerimisühingud esitama pädevale asutusele nõuetele mittevastavuse kõrvaldamise kava.
• c) Kui hoolimata eespool nimetatud nõuetele mittevastavusest kaalutleb pädev asutus toetuse andmise loa väljastamist, peaks ta võtma arvesse järgmist:
• i) ajavahemik, mille vältel toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja ei vasta asjakohastele likviidsuslimiitidele;
• ii) nõuetele mittevastavuse olulisus;
• iii) toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja kava nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks;
• iv) toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja parimad huvid, sh konsolideerimisgrupi kui terviku stabiliseerimisest saadav kaudne kasu;
• v) loa andmisest finantsstabiilsusele tekkivad riskid ja tekkiv kasu.
• d) Kui toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja on samuti toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja tütarettevõtja või toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja ja toetust saav konsolideerimisgrupi ettevõtja on sama konsolideerimisgrupi ettevõtja tütarettevõtjad, siis peaks pädev asutus nõuetele mittevastavusest hoolimata toetuse andmise loa väljastamist hinnates võtma eespool alapunktide a, b ja c kohaldamist piiramata samuti arvesse, kas finantstoetuse andmine on vajalik järgmise vältimiseks:
• i) toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja maksejõuetus, mis oleks vastasel juhul tõenäoline;
• ii) kõnealusest maksejõuetusest tulenev konsolideerimisgrupi kui terviku destabiliseerimine, sh konsolideerimisgrupi kui terviku stabiliseerimisest tekkiv kaudne kasu;
• iii) konsolideerimisgrupi destabiliseerimisest tekkiv kahjulik mõju finantsstabiilsusele.

Pädev asutus peaks võtma arvesse toetust saava konsolideerimisgrupi ettevõtja eest vastutava pädeva asutuse esitatud teavet.

• e) Kui toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja pädev asutus lubab mis tahes likviidsusnõuetele mittevastavusest hoolimata toetuse andmist, siis peaks ta täpsustama oma otsuses mittevastavusest hoolimata loa väljastamise maksimaalset kestust ja tingimusi.
• f) Alapunkte a kuni e kohaldatakse piiramata mis tahes likviidsusnõuetest loobumisõiguseid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 8.

Kui toetust andvad konsolideerimisgrupi ettevõtjad ja pädevad asutused määravad kindlaks, kas finantstoetus vastab direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 riskide kontsentreerumise nõuetele, siis peaksid nad hindama järgmist:

• a) kas toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja täidab toetuse andmise ajal määruse (EL) nr 575/2013 riskide kontsentreerumisega seotud asjakohaseid sätteid, sh mis tahes riiklikke õigusakte, millega rakendatakse seal antud võimalusi, ning
• b) kas toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja jätkab pärast toetuse andmist määruse (EL) nr 575/2013 riskide kontsentreerumist käsitlevate asjakohaste nõuete täitmist, sh seal sätestatud valikuid rakendavate mis tahes riiklike õigusaktide nõuete täitmist.

Kui toetuse andmine põhjustaks olukorra, kus toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja ei vasta enam määruse (EL) nr 575/2013 suuri riskipositsioone käsitlevatele asjakohastele piirangutele, sh mis tahes riiklikele õigusaktidele või üldkohaldatavatele järelevalvealastele otsustele, millega rakendatakse kõnealustes nõuetes sätestatud võimalusi, siis peaks pädev asutus otsustama, kas lubada toetuse andmist hoolimata kõnealusest nõuetele mittevastavusest, võttes arvesse järgmist:

• a) ajavahemik, mille vältel toetust andev konsolideerimisgrupi ettevõtja ei vasta asjakohastele riskipositsioonide piirmääradele;
• b) nõuetele mittevastavuse olulisus;
• c) toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja kava nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks;
• d) toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja parimad huvid, sh konsolideerimisgrupi kui terviku stabiliseerimisest saadav kaudne kasu;
• e) loa andmisest finantsstabiilsusele tekkivad riskid ja tekkiv kasu.

Kui toetust andva konsolideerimisgrupi ettevõtja pädev asutus lubab mis tahes riskide kontsentreerumise nõude eiramisest hoolimata toetuse andmist, siis peaks ta täpsustama oma otsuses mittevastavusest hoolimata loa väljastamise maksimaalset kestust ja tingimusi.