2. Kriisilahendusasutused koostavad kriisilahenduse kavad kindlustus- ja edasikindlustusandja kohta, kelle puhul nad hindamise tulemusel leiavad, et teiste nende pädevusalasse kuuluvate kindlustus- ja edasikindlustusandjatega võrreldes on nende puhul tõenäolisem, et maksejõuetuse korral oleks kriisilahenduse meede avaliku huvi seisukohalt õigustatud, nagu on osutatud artikli 19 lõikes 5, või kelle puhul ametiasutused hindamise tulemusel leiavad, et nad täidavad kriitilist funktsiooni. Neil hindamistel võetakse arvesse vähemalt vajadust saavutada kriisilahenduse eesmärgid ning kindlustus- või edasikindlustusandja suurust, ärimudelit, riskiprofiili, seotust, asendatavust ja eelkõige tema piiriülest tegevust.
Tuginedes esimeses lõigus osutatud hindamistele, tagavad kriisilahendusasutused, et vähemalt 40 %-le liikmesriigi elukindlustus- ja edasikindlustuse turust ning vähemalt 40 %-le liikmesriigi kahjukindlustus- ja edasikindlustuse turust, milles elukindlustuse turuosa põhineb tehniliste eraldiste brutosummal ja kahjukindlustuse turuosa põhineb kindlustusmaksete brutosummal, kohaldatakse kriisilahenduse kavandamist. Turu hõlmatuse taseme arvutamisel võib võtta arvesse kindlustusgrupi neid tütarettevõtjatest kindlustus- ja edasikindlustusandjaid, kes on hõlmatud kindlustusgrupi kriisilahenduse kavaga.
Väikeste ja mittekeerukate kindlustus- ja edasikindlustusandjate suhtes kriisilahenduse kavandamise nõudeid ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutus leiab, et selline kindlustus- või edasikindlustusandja kujutab endast erilist riski riiklikul või piirkondlikul tasandil.