|
1.1. Käesolevates direktiivi 2014/59/EL artikli 50 lõike 4 kohaselt koostatud suunistes käsitletakse võla omakapitaliks konverteerimise määra kehtestamist kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisel. Need on asjakohased ka teatavate jätkusuutmatuks osutunud asjaomaste kapitaliinstrumentide konverteerimisel, sest artikli 60 lõike 3 punkt d on kooskõlas artikliga 50, sealhulgas EBA suunistes nimetatud tingimusega teatavate kapitaliinstrumentide konverteerimiseks. 1.2. Artikli 50 lõikes 1 nähakse ette, et kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kasutamisel võivad kriisilahendusasutused kohaldada kapitaliinstrumentide ja kohustuste eri klasside suhtes erinevat konverteerimise määra. Kui nad seda teevad, tuleb seda teha kooskõlas i) põhimõttega, et konverteerimise määr kujutab endast mõistlikku hüvitist mõjutatud võlausaldajale allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamisega tekitatud kahju eest (artikli 50 lõige 2), ja ii) põhimõttega, et kohaldatava maksejõuetusõiguse kohaselt on kõrgema nõudeõiguse järguga kohustuste konverteerimise määr allutatud kohustuste omast kõrgem (artikli 50 lõige 3). 1.3. Artikli 50 lõikes 4 nõutakse, et suunistes selgitataks eelkõige seda, kuidas hüvitada mõjutatud võlausaldajatele tekitatud kahju konverteerimise määra abil, ning millised suhtelised konverteerimise määrad võiksid kajastada kõrgema nõudeõiguse järguga kohustuste prioriteetsust kooskõlas kohaldatava maksejõuetusõigusega. 1.4. Kriisilahendusasutused ei ole direktiivi 2014/59/EL kohaselt kohustatud kehtestama erinevaid konverteerimise määrasid ning võivad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi või kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamisel otsustada konverteerida iga instrument või kohustus omakapitaliks ühesuguse määraga, eeldusel et nad saavutavad kriisilahenduseesmärgid ning järgivad artiklis 48 sätestatud allahindamise ja konverteerimise järjestust, artiklis 34 osutatud kriisilahenduse üldpõhimõtteid, Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohast õigust omandile ning kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi puhul artiklis 75 sätestatud kaitsemeedet, et ükski võlausaldaja ei pea katma suuremat kahjumit, kui ta oleks katnud tavalises maksejõuetusmenetluses. Käesolevates suunistes antakse juhiseid konverteerimise määrade kehtestamiseks, võttes arvesse neid tegureid. 1.5. Suunistes nähakse ette erinevate konverteerimise määrade kehtestamine sellist liiki instrumentidele, mis seadusest tulenevatel või lepingulistel põhjustel erinevad võlausaldajate nõudeõiguse järgust riiklikus maksejõuetusmenetluses. Nendes ei nähta ette erinevate konverteerimise määrade kehtestamist sellist liiki instrumentidele, mis erinevad näiteks reguleerimise või arvestusliku käsituse poolest, aga mitte nõudeõiguse järgu poolest riiklikus maksejõuetusmenetluses. 2. Reguleerimisala ja kohaldamistasand 1.6. Käesolevad suunised on suunatud kriisilahendusasutustele, kui nad maksavad erinevate konverteerimise määrade abil hüvitist võlausaldajatele, kohaldades kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse suhtes või nõuete või võlainstrumentide suhtes, mis on üle antud sildasutusse või ettevõtte võõrandamise vahendi või vara eraldamise vahendi alusel ning mille puhul kasutatakse võimalust kehtestada erinevaid konverteerimise määrasid. Samuti on need asjakohased kriisilahendusasutuste puhul, kui teatavate kapitaliinstrumentide jätkusuutmatuse ilmnemisel kohaldatakse allahindamise või konverteerimise õigust. Selle aluseks on artikli 60 lõike 3 punkt d, millega nõutakse, et selliseid kapitaliinstrumente tohib konverteerida üksnes juhul, kui konverteerimise määr, millega määratakse kindlaks iga asjaomase kapitalinstrumendiga seoses pakutavate esimese taseme põhiomavahendite instrumentide arv, on kooskõlas artiklis 50 sätestatud põhimõtetega ja käesolevate suunistega.
|