8.3 Use of internal ratings and default and loss estimates

Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 144 lõike 1 punktiga b ja sisereitingute meetodil põhinevat hindamismetoodikat käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite artiklitega 18 kuni 21 peaksid finantseerimisasutused omavahendite nõuete arvutamisel ning asutusesisestel eesmärkidel (muu hulgas riskijuhtimise ja otsuste tegemise protsessides) kasutama riskiparameetrite samu hinnanguid, kui täidetud ei ole kõik alljärgnevad tingimused:

• (a) kõrvalekalle on õigustatud ja konkreetse kasutusvaldkonna seisukohast asjakohane;
• (b) kõrvalekalle ei põhjusta võlgnike või tehingute reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamisel kalibreeritavas segmendis järkude järjestuse muutust ning võib seda mõjutada üksnes kindla reitinguklassi või kogumi lõikes;
• (c) kõrvalekalle on tingitud parameetrite asutusesisestel eesmärkidel kasutamisest ning ei hõlma konservatiivsusmarginaali kaalumist, regulatiivseid alampiire ega makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute korral majanduslangusega arvestamiseks kohandamist, või põhjustab kõrvalekallet teistsuguse kalibreerimismeetodi kasutamine, mis võib eeldada erinevate kalibreeritavate segmentide määratlemist.

Lõike 208 kohaldamisel võib adekvaatseks pidada ka pidevate riskiparameetri hinnangute asutusesisestel eesmärkidel homogeensetesse järkudesse rühmitamist.

Kui finantseerimisasutused kasutavad asutusesisestel eesmärkidel selliseid riskiparameetrite hinnanguid, mis erinevad omavahendite nõuete arvutamisel kasutatavatest, peaksid nad seda perioodiliselt kajastama kõrgemale juhtkonnale esitatavates sisemistes aruannetes ning edastama teabe parameetrite mõlema kogumi kohta. Igal juhul peaks sisemine aruandlus hõlmama kõiki määruse (EL) nr 575/2013 artikli 189 lõikes 3 määratletud elemente ning tuginema omavahendite nõuete arvutamise otstarbel kasutatavate riskiparameetrite hinnangutele.