5.3 Kontrolliraamistik

Juhtorgan peaks vastutama sisekontrolli raamistiku loomise ja selle asjakohasuse ja mõjususe järelevalve eest. Eelkõige tuleks viivisnõuete realiseerimise raamistiku jaoks luua tõhusad ja mõjusad sisekontrolliprotsessid, et tagada täielik kooskõla ühelt poolt viivisnõuete strateegia ja tegevuskava ning teiselt poolt krediidiasutuse üldise äristrateegia, sealhulgas viivisnõuete strateegia ja tegevuskava ning riskivalmiduse vahel.

Sisekontrolli funktsioonid peaksid korrapäraselt esitama juhtorganile kirjalikke aruandeid viivisnõuete haldamise kohta, milles on välja toodud olulised tuvastatud puudused. Need aruanded peaksid sisaldama iga uue olulise tuvastatud puudusega seotud riske, mõjuanalüüsi, soovitusi ja võetavaid parandusmeetmeid. Vajadusel peaks sisekontrolli funktsiooni juhtidel olema ligipääs järelevalvefunktsiooni täitvale juhtorganile ja võimalus sellele otse aru anda, et tõstatada probleeme ja, kui see on asjakohane, hoiatada järelevalvefunktsiooni konkreetsetest arengutest, mis asutust mõjutavad või võivad mõjutada. See ei tohiks takistada sisekontrolli funktsiooni juhtide aruandlust tavapäraste aruandlusliinide kaudu.

Juhtorgan peaks sisekontrolli funktsiooni tähelepanekute põhjal tegema õigeaegselt ja mõjusalt järelkontrolli ning nõudma asjakohaseid parandusmeetmeid. Tuleks kehtestada järelduste ja võetud parandusmeetmete ametliku järelkontrolli protsess.

Sisekontrolli raamistik peaks vastavalt EBA sisejuhtimise suunistele²⁴ hõlmama kõiki kolme kaitseliini. Et vältida lünki või kattumisi, tuleks selgelt määrata ja dokumenteerida erinevate osalevate funktsioonide rollid. Nii teise kui ka kolmanda liini tegevuste põhitulemused ja kehtestatud maandamismeetmed ning nende vajadustega seotud edusammud tuleks regulaarselt esitada juhtorganile.

²⁴ Suunised sisejuhtimise kohta vastavalt direktiivile 2013/36/EL (EBA/GL/2017/11).

Kontrolliraamistiku rakendamisel peaksid suuremad ja keerukamad krediidiasutused kohaldama kõiki kolme kaitseliini; teine kaitseliin ei pea olema loodud spetsiaalselt viivisnõuete jaoks ja seda võib täita krediidiriski (kontrolli) funktsioon.

Kontrolliraamistiku rakendamisel ei pea väiksematel ja vähem keerukatel krediidiasutustel (nt asutused, mis on liigitatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi 3. või 4. kategooriasse) tingimata olema kolm täieõiguslikku viivisnõuete kaitseliini, kuid nad peavad tagama, et igasugune huvide konflikt on piisavalt maandatud.

5.3.1 Esimese kaitseliini kontrollitegevused

5.3.2 Teise kaitseliini kontrollitegevused

5.3.3 Kolmanda kaitseliini kontrollitegevused